2-09-2635/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Meelis Eerik Otsuse avalikult teatavaks

1. juuni 2009.a. Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-2635 Tsiviilasi IJ(isikukood XXX, elukoht XXX) hagi MLL(isikukood XXX elukoht XXX) vastu elatise suuruse vähendamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat P Tartu Kostja MLL esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2009.a RESOLUTSIOON
3. Hagi rahuldada osaliselt.
4. Muuta Harju Maakohtu 17.04.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-2947 välja mõistetud elatise suurust ning välja mõista IJ aaskalt elatis MLL kasuks poeg SRJ(isikukood XXX) täisealiseks saamiseni 2 500 krooni kuus alates 01.02.
6. Menetluskulud jätta poolte kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtu 17.04.2008 määrusega maksekäsu kiirmenetluses on hagejalt välja mõistetud elatis kostja kasuks lapse Stenver-Rener Jülalpidamiseks 3 000 krooni kuus. Hageja palub elatise suurust vähendada 1 500 kroonini kuus, kuna käesoleval hetkel ei ole ta suuteline tasuma elatist senises suuruses. Hageja on füüsilisest isikust ettevõtja ja tema kuu sissetulek on 5 000 krooni. Hagejal on ka teine laps – LMJ. Hagejal on tekkinud elatise võlgnevus, mille tasumiseks realiseeris kohtutäitur hageja sõiduauto. Hageja tasub kahte pangalaenu summas 5 500 krooni kuus, poolte ühisvara on jagamata, kuna kokkuleppele ei ole jõutud. Algselt palus hageja elatise maksmise lõpetamist, kuid loobus sellest nõudest. Kostja vastuväited ja põhjendused Kostja hagi ei tunnista. Lapsele kulub kuus 5 667 krooni. Hageja palk on 9 300 krooni kuus, millest kätte jääb 7 347 krooni, hageja saab abi ka oma vanematelt. Lapse kasvatamine on jäänud hageja ülesandeks, kostja lapse kasvatamisest osa ei võta. Lapse tervislik olukord nõuab lisakulutusi. Kostja leiab, et lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused ning töövõimeline isik peab suutma ja tahtma ümber korraldada oma elu, et oleks tagatud eeskätt lapse ülalpidamine. Kostja on nõus elatise suurusega 3 000 krooni kuus. Kostja on oma vastuses peatunud ka poolte abielu lahutamisel ning ühisvaralistel küsimustel. Kohtuotsuse põhjendused SRJsünnitunnistusest nähtub, et pooled on tema vanemad. Harju Maakohtu 17.04.2008 määrusega tsiviilasjas nr 2-08-2947 on hagejalt välja mõistetud elatis 3 000 krooni kuus kostja kasuks lapse ülalpidamiseks. Perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 2 ja 3 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kuivõrd elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse mõlema vanema varalist seisundit, kuulub elatise suurus korrigeerimisele, kui ühe vanema varanduslik seisund muutub. Hageja on esitanud väite, et tema sissetulek on kuus 5 000 krooni. Seda väidet ei ole ümber lükatud ning kohtul ei ole alust kahelda selle väite õigsuses. Sellega seoses on hageja sissetulek vähenenud selliselt, et elatist summas 3 000 krooni ei ole hageja enam võimeline tasuma. Hagejal on õigus taotleda elatise suuruse vähendamist. PKS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega on igakuine miinimumelatise summa ühele lapsele praegu 2 175 krooni. Kostja on esitanud tõendi, et lapsel on krooniline hingamisteede haigus ja allergia ning laps vajab hooldust, füsioterapeudi ja psühholoogi teenust. Hageja on esitanud tõendi, et tal on ka teine laps – LMJ. Hageja palub elatist vähendada 1 500 kroonini kuus. Kohus leiab, et arvestades hageja majanduslikku seisundit on põhjendatud elatise suuruse vähendamine. Samas ei nõustu kohus hageja poolt pakutud määraga. Nimelt palub hageja välja mõista elatis, mille suurus on vähem kui seadusega kehtestatud minimaalne määr. Kohus ei pea seda aga põhjendatuks. Kohus nõustub hagejaga, et töövõimeline isik peab suutma oma elu selliselt ümber korraldada, et oleks tagatud eelkõige lapse ülalpidamine. Asjaolu, et hagejal füüsilisest isikust ettevõtjana on väike sissetulek, ei anna kohtule õiguslikku alust elatist minimaalses määras vähendada. Seda ei tingiks ka hageja mittetöötamine või töötu staatus. Asjaoluks, mis annaks aluse elatist alla minimaalse määra vähendada oleks püsiv töövõime kaotus vm erandlik olukord. Kohus leiab, et töövõimeline isik peab olema suuteline tasuma elatist minimaalses määras. Kohus võtab elatise suuruse määramisel aluseks elatise minimaalse 2 määra. Kuivõrd tegemist on minimaalse määraga, ei pea kohus selle elatise väljamõistmist pikemalt põhjendama. Samas tuleb kohtul arvestada, et poolte laps on erivajadustega – lapsel on raske puue, mis nõuab ravimite näol lisakulutusi. Kostja on välja toonud, et rohud maksavad igakuiselt 700 krooni, lisanduvad ka muud kulud, mida igakuiselt on rakse kindlaks määrata (näiteks soolakamber 30-45 krooni seanss). Kohus leiab, et kuivõrd lapsel on erivajadused, tuleb elatise minimaalsele määrale (2 175 krooni) lisada erivajaduste kulukuse määr. Arvestades arstimite hinda ning seda, et pooled peavad võrdsetes osades ka need kulud kandma, peab kohus võimalikuks välja mõista elatis summas 2 500 krooni kuus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Hagi on esitatud 22.01.2009, kohus muudab elatise suurust alates 01.02.
7. Kohus jätab tõendite hulgast kõrvale LMja RR seletuskirjad, kuna need ei ole esitatud tõendile ettenähtud vormis. Isikulised tõendiallikad tuleb kohtus üle kuulata tunnistajatena vahetult kohtuistungil, kuna kohus saab tugineda vaid nendele tõenditele, mida ta on vahetult uurinud. Nimetatud isikute ütlused aga puudutaksid poolte omavahelisi isiklikke suhteid, mistõttu ei ole need tõendid asjakohased. Samal põhjusel jääb kõrvale MS avaldus. Kohus jätab kõrvale ka kõik ühisvarasse kuuluvad tõendid, samuti tõendid lapsega suhtlemise korraldamisel, kuna seda vaidlust kohus praegu ei lahenda. Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte kanda. Meelis Eerik Kohtunik 3