2-09-12471/2

2-09-12471 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2009 Tallinn Tsiviilasja number 2-09-12471 Tsiviilasi T O KP vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T O, XXX Kostja: KP, XXX Menetlustoiming Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Hrahuldada. Suurendada Tallinna Linnakohtu 07.11.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2/254-7199/03 KP`lt (ik XXX) T O(ik XXX) kasuks välja mõistetud elatist ning mõista välja KP’lt T O kasuks alates
2. aprillist 2009 elatis poja OP(isikukood XXX) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Käesolev kohtuotsus on viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik maakohtus 1 Kohtule esitatud ja menetlusse võetud havalduse kohaselt palub hageja suurendada Tallinna Linnakohtu 07.11.2003 määrusega tsiviilasjas nr 2/254-7199/03 KP`lt T O kasuks välja mõistetud elatist ning mõista välja KP’lt T O kasuks alates
3. aprillist 2009 elatis poja OP ülalpidamiseks 2175 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja seisukoht Kostja saatis 28.04.2009 kirjaliku vastuse, kus teatas, et tunnistab hagi ja on nõus tasuma hagejale elatist alates 01.04.
4. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lgle 1, mille kohaselt rahuldab kohus h, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, sõltumata hagi hinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummvanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 3 võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel. Sama paragrahvi neljanda lõike kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008 on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hlises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 173 lgte 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Lukiina Vismann Kohtunik 2