ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 30.september 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-2473 Haldusasi M.K kaebus Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 28.september 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja M.K, vastustaja Viru Vangla, vastustaja esindaja Jaanika Kõrgmaa RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Esitatud kaebuses M.K vaidlustab Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx. Kaebaja leiab, et distsiplinaarmenetlus oli läbi viidud mittenõuetekohaselt ning kaebaja seadusest tulenevad õigused ei olnud tagatud. Nimelt ei tutvustatud kaebajat distsiplinaarmenetluse käigus distsiplinaarmenetluse protokolliga ega distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjaga. Mõlemad olid koostatud eesti keeles, kuid kaebaja eesti keelt üldse ei valda. Nii distsiplinaarmenetluse protokollis kui ka vaidlustatud käskkirjas on kaebaja teinud märke, et talle ei võimaldatud dokumentide venekeelset tõlget, mistõttu jäi realiseerimata 3-08-2473 kaebaja õigus esitada distsiplinaarmenetluse käigus seletusi ning vastuväiteid. Õige ei ole vangla väide, et talle tagati tõlge kontaktisiku poolt, sest kontaktisikud ei valda piisavalt vene keelt. Kaebaja juhib kohtu tähelepanu asjaolule, et korrapidajad ega kontaktisikud ei oma õigust ametlike dokumentide tõlkimiseks ning nendepoolne tõlkimine võib halvendada kaebaja olukorda ning mõjuda negatiivselt tema õigustele nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Kooskõlas vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 64 lg-ga 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi vangla direktor või selleks tema poolt volitatud vanglaametnik. Kaebaja väitel võttis distsiplinaarmenetluse käigus temalt seletuse mingi valvur, kel puudusid volitused seletuse võtmiseks, sest distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsiplinaarrikkumise asjaolud selgitab välja kooskõlas VangS § 64 lg-ga 1 vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vanglaametnik. Käesolevas menetluses oli kontaktisikuks Jaanis Kert, mis nähtus distsiplinaarmenetluse protokollist. Kaebaja arvates on rikutud VangS § 64 lg-t 2 kuna seletused võeti talt enne seda, kui teatati, milles teda süüdistatakse. Asjaolu, et kaebajale isegi ei pakutud võimalust esitada seletusi distsiplinaarasjas koostatud protokolli kohta tõendab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud puudulikult. Ühtlasi viitab kaebaja Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 51 lg-le 2, mille kohaselt paikkondades, kus üle poole alalistest elanikest kuuluvad vähemusrahvuste hulka, on igal elanikul õigus saada vastuseid riigiasutustelt ja kohalike omavalitsuse ametnikelt selle vähemusrahvuse keeles. Viru Vanglas on vähemalt 70 % kinnipeetavatest venekeelsed ja see annab kaebajale õiguse tutvuda dokumentidega vene keeles. Nimetatud õigus tuleneb VangS § 64 lg-st 2, halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS)§ 36 lg 1 p-st 1, lg-test 3 ja 4 ning § 40 lgst 1. Ühtlasi viitab kaebaja Euroopa vanglareeglistiku REC 2006
(2)§ 37 lg-le 4, § 38 lg-le 3 ja §-le 59. Eelnevat arvesse võttes palub kaebaja tühistada Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkiri nr.xx. Vastustaja Viru Vangla palub jätta M.K kaebus Viru Vangla direktori xx.xx.xxxx käskkirja nr.xx tühistamiseks rahuldamata. Viidates VangS § 67 p-le 1 märgib vastustaja, et kinnipeetav on kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Kooskõlas VangS § 46 lg-ga 1, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vanglas ettenähtud riietust. Viru Vangla direktori 31.03.2008 käskkirja nr.40 punkti 4 kohaselt on vanglariietuse kandmine kohustuslik väljaspool eluosakonda ja lukustatud kambrit (sealhulgas jalutuskäigule ja inspektor-kontaktisiku vastuvõtule minnes). M.K keeldus kartserisse paigutamisel kartseri vormiriietust selga panemast ning läks läbiotsimise ruumist kartserisse aluspükstes. Korraldusele panna selga vanglas ettenähtud riietus M.K ei allunud, mistõttu määrati talle distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine kümneks ööpäevaks. Kaebaja on seisukohal, et distsiplinaarmenetluse käigus rikuti tema seadusega tagatud õigusi. Nimelt ei tutvustatud teda distsiplinaarmenetluse protokolliga ega karistuse määramise käskkirjaga. Mõlemad on vormistatud eesti keeles, mida kaebaja ei valda. Kaebaja väitel tegi ta ka protokollile ja käskkirjale märke selle kohta, et talle ei võimaldatud tõlki. Vastustaja selgitab, et Viru Vangla ei vasta kinnipeetavatele võõrkeeles ega esita neile ka dokumentidest kirjalikku tõlget. Tagamaks kinnipeetavatele neid puudutavatest dokumentidest arusaamise, tõlgib inspektor-kontaktisik suuliselt dokumentide sisu. Kui kinnipeetavale jääb midagi arusaamatuks, siis on tal õigus esitada inspektorkontaktisikule täiendavaid küsimusi. Samuti märgib vangla, et juhul, kui inspektorkontaktisik leiab, et ta ei suuda vajalikul määral tõlkida dokumentide sisu, siis pöördub ta ametniku poole, kes seda suudab. Kaebajale tutvustas distsiplinaarmenetluse protokolli ja karistuse määramise käskkirja inspektor-kontaktisik Jaanis Kert. Jaanis Kert kinnitab, et dokumentide tutvustamisel vene keelt kõnelevatele kinnipeetavatele tõlgib ta alati suuliselt dokumentide sisu vene keelde. Samas kaebaja keeldub järjekindlalt inspektor-kontaktisikute poolt pakutavast suulisest tõlkest ja nõuab kvalifitseeritud tõlget. Vangla ei nõustu kaebajaga selles, et valvurid ning inspektor-kontaktisikud ei oma õigust ametliku tõlke tegemiseks. 2
(5)3-08-2473 Vanglaametnikud ei tõlgi dokumente sõna-sõnalt ega tee ametlikku tõlget, vaid nendepoolse tõlke eesmärk on selgitada suuliselt dokumentide sisu, et kinnipeetavad saaksid ülevaate dokumentidest ning võiksid oma õigusi kaitsta. Ühtlasi märgib vangla, et Viru Vangla koosseisus ei ole tõlgi ametikohta ning vanglal puudub õigusaktidest tulenev kohustus koostada dokumente vene keeles. Samas kvalifitseeritud tõlget on võimalik kinnipeetavatel isikutel saada enda kulul tõlkebüroo kaudu. Kaebaja arvates rikuti tema õigusi ka sellega, et seletuskirja nõudis temalt valvur, kellel pole volitusi distsiplinaarmenetluse läbiviimiseks. Siinkohal viitab vangla VangS § 64 lg-le 2, mille kohaselt informeeritakse kinnipeetavat koheselt distsiplinaarrikkumisest, milles teda süüdistatakse ning kinnipeetaval on õigus anda selle kohta selgitusi. Kehtivad õigusaktid ei näe ette, et distsiplinaarrikkumise tuvastanud ettekande koostaja ei võiks võtta isikult seletuskirja. Seda sellepärast, et menetleja ei pruugi olla distsiplinaarrikkumise toimepanemise ajal kättesaadav ning sellisel juhul annab kinnipeetavale võimaluse seletuse kirjutamiseks distsiplinaarrikkumise avastanud vanglaametnik, kelleks on tavaliselt valvur. Sellega ei ole rikutud kaebaja õigust selgituste andmiseks, sest selgitused jõuavad lõppkokkuvõttes menetlejani ning asjaolu, kes konkreetselt vanglaametnikest võtab kaebajalt esialgse seletuse distsiplinaarrikkumise kohta, ei oma kaebaja seisukohalt mingit tähendust. Antud juhul teavitati kaebajat kohe pärast distsiplinaarrikkumise toimepanemist ettekande koostamisest ning kaebaja andis rikkumise kohta seletuse. KOHTU PÕHJENDUSED M.K karistati Viru Vangla direktori xx.xx.xxxxx käskkirjaga nr.xx VangS § 67 punkti 1, § 46 lg 1, Viru Vangla kodukorra punkti 8.1.1 ja Viru Vangla direktori 31.03.2008 käskkirja nr.40 punkti 4 nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega kümneks ööpäevaks, sest ta ei allunud vanglaametniku korraldusele panna selga vangla vormiriietus ning läks läbiotsimisruumist kartserikambrisse aluspükste väel. Kaebaja väitel on distsiplinaarmenetluse käigus rikutud tema õigusi, sest talle ei võimaldatud distsiplinaarmenetluse protokolli ja käskkirja venekeelset tõlget, mistõttu ta ei saanud aru, milles teda süüdistatakse. Kooskõlas VangS § 67 p-ga 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Tulenevalt VangS § 64 lg-st 1 kannab kinni peetav isik vanglas ettenähtud riietust, kui VangS-st ei tulene teisiti. Viru Vangla kodukorra p-i 8.1.1. kohaselt on kinni peetav isik kohustatud täitma VangS-st, vangla sisekorraeeskirja, kodukorda ja muid õigusakte ning alluma vanglaametnike ja teenistujate seaduslikele korraldustele. Viru Vangla direktori 31.03.2008 käskkiri nr.40-p näeb ette, et vanglariietuse kandmine on kohustuslik väljaspool eluosakonda ja lukustatud kambrit. VangS § 63 lg 1 sätestab, et käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi, milleks on noomitus, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine, töölt eemaldamine kuni üheks kuuks ja kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. VangS § 64 lg 1 sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ja distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vangla direktor või tema poolt selleks volitatud vangla ametnik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetavat informeeritakse viivitamatult distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse ning tal on õigus anda selle kohta selgitusi. M.K teavitati koheselt distsipliinirikkumisest ja talle anti võimalus anda seletusi, aga samuti tõlgiti vanglaametniku poolt talle suuliselt nii distsiplinaarmenetluse protokolli kui ka käskkirja sisu, mistõttu kaebaja õigusi ei ole distsiplinaarmenetluse käigus rikutud. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et tal ei olnud võimalik oma õigusi kaitsta, kuna keeleprobleemi tõttu ta ei saanud aru, milles tema distsipliinirikkumine seisnes. Distsiplinaarmenetluse protokolli 3
(5)3-08-2473 ja vaidlustatavat käskkirja tutvustas kaebajale vanglaametnik Jaanis Kert. Jaanis Kert´i seletuse kohaselt tõlkis ta kõik kõneallolevad distsiplinaarmenetluse materjalid kaebajale suuliselt vene keelde. Seega on kaebaja väide, et talle ei tehtud dokumentide sisu teatavaks talle arusaadavas keeles väär ning kaebaja seadusest tulenevad õigused olid talle distsiplinaarmenetluse käigus tagatud. Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 21 lg-st 1, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse, siis kaasatakse asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline seda taotleb. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt katab tõlgi kaasamise kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seadusega või määrusega ei sätestatud teisti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti. Viru Vangla koosseisus ei ole ette nähtud tõlgi ametikohta ning vangla ei ole kohustatud koostama dokumente muus keeles kui eesti keeles. VangS-e, HMS-e ega ka keeleseaduse sätted ei kohusta vanglat andma kinnipeetavale kirjalikku tõlget. Vanglaametnik Jaanis Kert selgitas kaebajale võimalust lasta dokumendid tõlkida tõlkebüroos AD REM, kuid kaebaja keeldus sellest. M.K kaebusest nähtuvalt annab PS § 51 talle õiguse pöörduda vähemusrahvuste keeles riigiasutuste poole ja saada neilt vastuseid talle arusaadavas keeles, aga samuti pöörduda kohtusse vene keeles. PS § 51 sätestab, et igaühel on õigus pöörduda riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. Paikkondades, kus vähemalt pooled püsielanikest on vähemusrahvustest, on õigus saada riigiasutustelt ja kohalikelt omavalitsustelt ning nende ametiisikutelt vastuseid ka selle vähemusrahvuse keeles. KeeleS § 10 lg 2 kohaselt omavalitsusüksuse püsielanik on Eesti kodanik, alalist elamisõigust omav Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elamisloa alusel Eestis elav välismaalane, kelle püsiv elukoht, mille aadressi andmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse, asub vastavas vallas või linnas. Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaande §-s 51 on asutud järgimisel seisukohale: seega ei piisa sellest, kui vähemalt pooled elanikest kuuluvad vähemuste hulka, vajalik on püsivate sidemete ja kodakondsuse olemasolu. Seetõttu ei vasta Ida-Virumaa omavalitsused valdavalt PS § 51 lg 2 kriteeriumidele, kuigi mitteeestlaste osakaal on neis valdavalt suurem kui pool püsielanikest. Seega ei saa nõustuda kaebuses toodud väitega, et PS § 51 annab kaebajale õiguse pöörduda vähemusrahvuse keeles Eesti Vabariigi riigiasutuse poole ja saada neilt vastuseid vene keeles. Esitatud kaebuses viitab M.K seoses distsiplinaarmenetluse käigus toimepandud rikkumistega Euroopa vanglareeglistiku REC 2006
(2)§ 37 lg-le 4, § 38 lg-le 3 ja §-le 59. Euroopa vanglareeglistiku REC 2006
(2)§ 37 punkt 4 sätestab, et välismaalastest vangidele tuleb tagada teave õigusabi kohta, § 38 punkt 3 kohaselt keeleoskamatusest tulenevate raskuste ületamiseks tuleb kasutada pädevate tõlkide abi ning valmistada ette kirjalikud materjalid nendes keeltes, mida konkreetses vanglas kasutatakse ning § 59 kohaselt tuleb distsiplinaarrikkumises süüdistatavat vangi koheselt ja üksikasjalikult teavitada tema vastu esitatud süüdistuse laadist temale arusaadavas keeles; võimaldada piisavalt aega ja vahendeid enda kaitse ettevalmistamiseks; võimaldada ennast kaitsta isiklikult või kaitse abiga seaduses sätestatud juhtudel; taotleda tasuta tõlgi abi juhul, kui nad ei saa aru või ei kõnele menetluses kasutatavat keelt. Kohus leiab, et Viru Vangla ei ole antud juhul ühtegi viidatud reeglistiku sätet rikkunud. Õigusabi ei ole kaebaja käesolevas asjas taotlenud, pädev tõlge eesti keelest vene keelde võimaldati talle distsiplinaarmenetluse käigus, aga samuti võeti talt koheselt seletus distsipliinirikkumise kohta. Seega võimaldati M.K-l end kaitsta, aga samuti võimaldati talle tasuta tõlk inspektor-kontaktisik Jaanus Kert´i näol. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le 6. Mare Krull Kohtunik 4
(5)3-08-2473 Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 31.10.2009 Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)