mõtte kohaselt tuleb arvestada kõigi lastega, keda kostja on kohustatud ülal pidama. Elatise väljamõistmisel ei tohi lapsi asetada ebavõrdsesse olukorda. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Ka miinimumsummast suurema elatise väljamõistmisel tuleb siiski arvestada asjaoluga, et kohustatud isiku teised ülalpeetavad lapsed ei osutuks vähem kindlustatuks. Arvestades asjaoluga, et kostjal on kohustus oma teistele lastele maksta elatist 2 600 krooni kuus lapse kohta (kokku 5 200 krooni kuus), siis on igati põhjendatud ja mõistlik, kui kostja maksab edaspidi ka poeg MT´i ülalpidamiseks 2 600 krooni kuus elatusraha. Kostja ei nõustu asjaoluga, et elatis mõistetakse temalt välja tagasiulatuvalt, sest kuigi kostjal ei olnud alates 2008.a. juulikuust võimalik elatist maksta, on viimase 10 kuu jooksul kostja siiski tasunud elatist keskmiselt 3 350 krooni kuus. Hageja on töövõimeline inimene ja pole pikema aja jooksul suvatsenud tööle minna, et ka omalt poolt lapse ülalpidamiseks vajalikke rahalisi vahendeid hankida ning enda majanduslikku olukorda parandada. Kostja arvates puudub asjas mõjuv põhjus selleks, miks peaks kostja ülalpidamiskohustust täitma suuremas ulatuses kui hageja. Eeltoodut aluseks võttes palub kostja kohtul rahuldada hagi osaliselt ja määrata kostja poolt makstavaks igakuiseks elatusrahaks 2 600 krooni kuus poeg MT´i ülalpidamiseks. Kohtukulud palub kostja jätta poolte kanda. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.
§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid.
§-i 61 lg. 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
§-i 70 lg. 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista välja elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-i 61 lg.-s 6 nimetatud asjaolusid. Hageja poolt kohtule esitatud hagis märgitud põhjenduste kohaselt on kostja küll maksnud lapse ülalpidamiseks elatusraha, kuid see rahasumma ei olnud hageja arvates küllaldane lapse vajadusi arvestades ning hageja oli lapse huvidest lähtudes tema seadusliku esindajana sunnitud pöörduma hagiga kohtusse. Kostja on käesolevas asjas oma kirjalikus vastuses tunnistanud hageja elatise nõuet osaliselt summas 2 600 krooni kuus ja seda juhul kui tal õnnestub lähiajal saada tööd. Kohtuistungil kostja seletuse kohaselt tal tööd seniajani saada ei ole õnnestunud, kuid tal ilmselt avaneb võimalus Tööturuameti kaudu saada keevitajate kursusele ümberõppe korras ning omandada keevitaja kvalifikatsioon. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.11.2007.a. Kohus aluseks võttes asjas ilmnenud asjaolusid (kostja töötuna arvel olemine alates 2008.a. juunikuust ning hagejale avanenud võimalus saada lähiajal tööd) asub seisukohale, et hageja majanduslik seisukord on paranemas ning tema toimetulek lapse ülalpidamise kulude kandmisel on edaspidi oluliselt tulemuslikum, samas aga on kostja sattunud majanduslikesse raskustesse seoses väidetava töö kaotamisega, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis summas 3 200 krooni kuus lapse ülalpidamiseks. Seda eelkõige põhjusel, et kostja maksab oma varasemast kooselust sündinud 2 lapse ülalpidamiseks kokku 5 200 krooni. Hageja on käesoleva kohtuotsuse alusel väljamõistetavalt elatusrahalt kui tulult kohustatud maksma ka tulumaksu, seega jääb hagejale lapse ülalpidamiskulude kandmiseks 2 528 krooni. Lapse vanust arvestades on sellises ulatuses elatusraha kohtu arvates küllaldane. Hageja poolt hagis märgitud kulutused ühes kuus lapsele summas 7 675 krooni on kohtu arvates ülemäära suured ning pole ka ilmses vastavuses hageja enda majanduslike võimalustega. Aluseks võttes asjaolu, et kostja on alates 01.11.2007.a. maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks kokku 33 500 krooni elatusraha, kuulub nimetatud rahasumma tasaarvestamisele kostjalt väljamõistmisele kuuluva igakuise elatisega summas 3 200 krooni. Kohus peab võimalikuks hagi siiski rahuldada põhjusel, et kostja on küll maksnud hagejale elatist lapse ülalpidamiseks, kuid makstavad summad lapse ülalpidamiseks ei laekunud hagejale regulaarselt.
§-i 61 lg. 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kohtu arvates on otstarbekas, et hagejale laekuks lapse vajaduste rahuldamiseks igakuiselt kindlal päeval ja määratud suuruses elatusraha, millega saaks lapse ema arvestada. Kostja vastuväited hagile on põhilises osas asjakohased. Kostja tunnistas oma kirjalikus vastuses hagi summas 2 600 krooni. Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 179 lg. 1 sätteid. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.