Vanem on kohustatud lapse õigusi ja huve kaitsma ning oma õiguste teostamine ei tohi olla vastuolus lapse huvidega. JK on kuni viimase ajani lapse eest hoolitsenud ja oma poega tema arengupotentsiaali arvestades igati hooldanud. Kuna CK elab Tallinna Lastekodus, tuleb vanematel katta poja ülalpidamiskulud proportsionaalselt, lähtudes Tallinna linna poolt tehtud täiendavatest kulutustest lapse hooldamiseks, arendamiseks ja ülalpidamiseks, võttes arvesse CK`e erivajaduse. 08.04.2009.a. toimunud kohtuistungil palub avaldaja mõlemalt kostjalt välja mõista elatis 3 800 krooni kuus alates 15.11.2008.a. Kostja JK`e vastuväited hagile Kostja JK tunnistab kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagi osaliselt. JK on nõus maksma lapsele elatist 1 500 krooni kuus, kuna tema materiaalne olukord ei võimalda maksta hageja poolt nõutavat 3 800 krooni kuus. Kostja käib last vaatamas, temaga mängimas, viib talle vitamiine, toitu ja mänguasju. Kostja igakuine sissetulek on töötasu keskeltläbi 5 600 krooni kuus ning õppemaks on 38 000 krooni aastas. Kostjal on võetud õppelaen 30 000 krooni. Talvekuudel on kommunaalkulud üle 3 000 krooni, millel lisandub elektrikulu. CK vajab ravimiannuste korrigeerimist ning neuroloogilist kontrolli teatud aja tagant. Kuna Tallinna arstid sooviksid teha lapsega samu uuringuid, mis Tartus on juba tehtud, siis arvestades seda mida laps uuesti üle elama peaks, pole see otstarbekas. Seetõttu on kostja JK võtnud lapsega Tartus arsti juures käimise enda peale koos kõigi kuludega. Kostja DG vastuväited hagile Kostja DG tunnistab kohtule esitatud kirjaliku vastuse kohaselt hagi osaliselt. Hagiavaldusest nähtuvalt kulutatakse ühe erivajadusega lapse ülalpidamiseks kuus kokku 16 000 krooni. Hageja toob hagiavalduse punktides 2.6 – 2.9 välja kulud mis makstakse Tallinna Lastekodu poolt, kuid hageja ei teata kogusummat, mis kulutatakse CK`e ülalpidamiseks. Hagiavaldusest ei selgu, mis kulud soovib hageja välja nõuda kostjatelt Tallinna Lastekodu kasuks ja millest need kulud koosnevad. Käesoleval ajal maksab hageja 2 072 krooni transporditeenuste eest T AS-le ja 4 937 krooni lisaks riigi finantseeringule toetust Tallinna Lastekodule, mis kokku moodustab 7 009 krooni. Seega saab Tallinna Lastekodu hagejalt 4 937 krooni kuus ühe lapse kohta, millest kindlad kulud moodustavad 2 193 krooni (igaaastane suvelaager koos transpordiga 505 krooni kuus ja rehabilitatsiooniteenuse osutamine kuni 1 688 krooni kuus) ja ülejäänud 2 744 krooni moodustavad muud igasugused kulud. Tallinna Lastekodu juhataja teatab oma kirjas, et lastekodu eelarves ei ole summasid abivahendite soetamiseks ning nende eest tuleb tasuda vanematel, kuid summa on teadmata. Kostja on alates 30.01.2009.a. registreeritud töötuna, kuid ei oma õigust töötutoetusele ja on käesoleva ajani töötu. Seetõttu on kostja väga raskes finantsolukorras ning praeguses majanduskriisis on väga raske tööd leida. Vaatamata sellele hageja tunnistab, et need asjaolud ei vabasta teda vanema kohustusest last ülal pidada. Kostja II on nõus maksma elatist poja CK`e ülalpidamiseks summas 2 500 krooni kuus. Kostja palub kohtul vabastada teda
– 30.04.2009.a. eest elatise väljamõistmisest, kuna kostja on töötu ja sissetulekud puuduvad ning kostjal puudub realiseeritav vara. 08.04.2009.a. toimunud kohtuistungil oli kostja nõus maksma poja ülalpidamiseks elatist 2 500 krooni kuus, mille kohta on andnud allkirja kohtuistungi protokolli. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda lähtudes alljärgnevaist asjaoludest.
§-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele, nõude esitanud eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Samas paragrahvis lg. 2 sätestatu kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei tohi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja kui kostjate ühise poja CK`e seaduslik esindaja on kohustatud eestkosteasutusena kaitsma CK`e seadusest tulenevaid õigusi ja huve. Seega on hageja käsitletava hagi esitanud kostjate vastu eelkõige alaealise lapse huvides, tagamaks lapsele tema kasvamiseks, arenguks ja hooldamiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.
§-i 49 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seaduse mõtte kohaselt on seega mõlemad vanemad kohustatud kandma ka oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid. Hageja palub kohtul välja mõista mõlemalt vanemalt elatis 3 800 krooni kuus alates 15.11.2008.a. Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu. Kostja JK on nõus maksma lapsele elatist 1 500 krooni kuus ning kostja DGon nõus maksma elatist 2 500 krooni kuus. Aluseks võttes vanemate kohustust kanda oma alaealise lapse ülalpidamiskulusid, CK`e sügavat puuet ning sellega seotud erivajadusi ning lähtudes eelkõige lapse huvidest, on hageja nõue elatise väljamõistmiseks kostjatelt CK`e ülalpidamiseks kohtu arvates õiguslikult osaliselt põhjendatud ning tuleb osaliselt rahuldada. CK on erivajadustega laps, kes vajab ööpäevaringset hooldamist, kõrvalabi ja juhendamist ning järelvalvet. CK`e ülalpidamiskulud hoolekandeasutuses on suures osas finantseeritud riigi poolt suuruses kuni 16 000 krooni kuus. CK viibib käesoleval ajal Tallinna Lastekodu . Kuna alaealise CK´e ülalpidamiskulud on riigipoolsest finantseeringust suuremad, toetab hageja lisaks riigi finantseeringule Tallinna lastekodus olevat last 4 937 krooniga kuus. Hageja poolt hagis märgitu kohaselt käib CK Tallinna lasteaias, kohale toimetamise transporditeenust osutab T AS. Lasteaia transporditeenuse eest tasub hageja ning transporditeenuse osutamise kulud ühes kuus on 2 072 krooni. Iga-aastased ühe lapse suvelaagri kulud on olnud 2008.a. seisuga 5 750 krooni, millele lisandub transporditasu laagrisse ja tagasi 300 krooni. Seega moodustavad suvelaagri kulud aastas 6 050 krooni, ühes kuus 504,16 krooni. Hagiavalduse kohaselt katab CK`e lasteaia kulud Tallinna Haridusamet oma finantseeringutest. Kohus leiab, et on põhjendatud ja vajalik mõista CK`e vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste katteks välja kostjatelt igakuine elatusraha, sest mõlemad vanemad on seaduse kohaselt kohustatud osalema lapse ülalpidamiskulude kandmisel. Kohus leiab, et 2 000 krooni ulatuses igakuise elatise maksmine poolte ühisele lapsele ei ole kostja JK`e jaoks koormav ja on igati jõukohane, kuna kostja poolt asjas esitatud tõendi kohaselt on tema 6 kuu töötasu suuruseks keskmiselt 6 796,08 krooni brutto (vt. tlk. 231). Kohus ei saa nõustuda kostja DG seisukohaga selles, et kostja DGon nõus maksma oma poja ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus elatusraha alates maist 2009.a., kuna ta on käesoleval ajal töötu. Harju Maakohus võttis 15.10.2008.a. määrusega JK`e ja DG kasvatuselt ära nende ühise poja CK`e. Kohtumäärus jõustus 15.11.2008.a. Eeltoodu alusel on põhjendatud elatis välja mõista kostjatelt alates 15.11.2008.a. Kostja DG on vanemana kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele lapse vajadustest lähtudes. Kohus on käesoleva elatise summa määramisel arvestanud kostja DGkirjalikus vastuses ja 08.04.2009.a. toimunud kohtuistungil antud nõusolekut maksta poja ülalpidamiseks elatist 2 500 krooni kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt DG`lt välja mõista Tallinna Lastekodu kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks 2 500 krooni elatusraha kuus alates 15.11.2008.a. kuni lapse täisealisuseni, s.o kuni XXX.a. Kostjalt JK`elt tuleb välja mõista Tallinna Lastekodu kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks 2 000 krooni elatusraha kuus alates 15.11.2008.a. kuni lapse täisealisuseni, s.o kuni XXX.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta kostjate kanda aluseks võttes TsMS § 179 sätteid menetluskulude väljamõistmisest ja väljanõudmisest Eesti Vabariigi kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 30.06.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.