lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
lg 1 järgi käesoleva seaduse § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole hageja arvel 205 199.25 krooni võrra rikastunud. Kohus nõustub kostja vastuväitega, et käesolevas menetluses on tõendamata hageja väide, mille kohaselt oli PK ülesanne pärast pankrotimenetluse algatamist müüa hagejale kuuluvat kaupa või tagada kauba säilimine. 02.02.
lg 1 kohaselt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Kostja ei eita 8 281.25 krooni saamist. Kostja vastuväite kohaselt ei ole ta aga raha endale jätnud, vaid on sellest tasunud Advokaadibüroole Aavo Aadli 5000 krooni, riigilõiv apellatsioonkaebuselt 1 600 krooni, MOÜ-le 1 500 krooni ja prügiveo eest 517.55 krooni (II kd tl 285-288). Seega kostja kasutatud summa hageja huvides on 8 617.55 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja ei pea tagastama hagejale 8 281.25 krooni.
kohaldamise eesmärgiks on rikastumise kõrvaldamine väärtuse osas, mis ei kuulu rikastunud isikule. Kostja kasutas hagejale kuuluvad 8 281.25 krooni hageja huvides isegi summas 8617.55 krooni. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja poolt väidetavad summad on kasutatud hageja huvides ning sõltumata raamatupidamise registri kirjetest, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kui hageja leiab, et nimetatud summat ei ole kasutatud hageja huvides, siis ei piisa paljasõnalisest vastuväitest, et kuna dokumendid ei ole raamatupidamisregistris kirjendatud, siis nendega ei saa arvestada.
lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja hinnangul on kostja pangakontolt rahaliste vahendite väljavõtmisega tekitanud hagejale otsest varalist kahju summas 400 396.68 krooni, lisaks kassast sularaha väljamaksmisega 81 361.90 krooni.
lg 3 järgi otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja väitel tegutses kostja hageja majandustegevuses hageja juhatuse liikme JS juhiste järgi, sisuliselt oli hageja majandustegevus kostja kontrolli all. Kostja vastuväite kohaselt täitis ta vaid üksikuid osaühingu tööd korraldavaid funktsioone ja sedagi üksikute volikirjade alusel. Kohtu hinnangul juhtis kostja hageja majandustegevust, olles sisuliselt hageja tegevjuht. Kostja on ise kohtumenetluses kinnitanud, et äriühingu kontor asus kostja kodus (I kd tl 33). Juhatuse liikme JS seletuse kohaselt ei tegelenud äriühingu majandustegevusega keegi teine peale kostja, kogu raamatupidamine on samuti kostja käes (I kd tl 42).
lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.
kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kohus on seisukohal, et kostja tegutses hageja majandustegevuses suuliselt sõlmitud käsunduslepingu alusel. Kohus on seisukohal, et ka hageja pangakaartide kasutamine kostja poolt toimus käsunduslepingu alusel.
lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Hageja kinnitusel seisneb kostja poolne rikkumine selles, et hageja usaldust kuritarvitades on kostja võtnud arvelduskontolt sularaha, kuid kostja ei ole vaidlusaluse summa eest midagi saanud. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses tõendatud, et käsunduslepingu rikkumisega on kostja hagejale otsest varalist kahju põhjustanud, kuna kostja on kasutanud pangakaarte pooltevahelist kokkulepet rikkudes. Kostja hinnangul ei ole ta äriühingule kahju põhjustanud, kostja väidet kinnitavad kostja poolt esitatud kuludokumentide koopiad (I kd tl 171, 179-198, II kd 199-284). Kohus ei nõustu hagejaga selles, et raamatupidamises dokumenteerimata kviitungid ei tõenda kostjapoolset rahakasutust äriühingu huvides. Raamatupidamise seaduse § 6 lg 2 kohaselt raamatupidamiskohustuslane on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine ning sama paragrahvi lg 4 järgi iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad 6 asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Seega on kohus seisukohal, et esitatud saatelehed ja kviitungid on asjas tõendiks. Kahju äriühingule ei tekita mitte arve raamatupidamisregistris kirjendamata jätmine, vaid hagiavalduse kohaselt asjaolu, et kostja ei kasutanud sularaha hageja huvides. Esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ostnud hagejale autokütust ja muid kaupu sularaha eest. Kui ostetud autokütust ja kaupu kasutati äriühingu huvides, siis sõltumata raamatupidamisregistri kirjetest, ei ole hagejale kahju tekkinud. Kui hageja leiab, et nimetatud kaupu ei ole ostetud hageja huvides, siis ei piisa paljasõnalistest vastuväidetest, et kuna saatelehed ei ole raamatupidamisregistris kirjendatud, siis nendega ei saa arvestada. Kostja kinnitusel tegi ta koopiad saatelehtedest just raamatupidamisele esitatud dokumentidest ja et raamatupidamise teenust osutas neile sellist teenust pakkuv äriühing. Hageja ei ole neid väiteid ümber lükanud. Kohtule ei ole esitatud dokumentaalseid tõendeid, millelt nähtuks, et kostja poolt esitatud kviitungitele vastaks raamatupidamiskirjend hageja raamatupidamises. Kohus nõustub hagejaga ka selles, et Maksu- ja Tolliameti Põhja Maksukeskuse baaskontrolli tulemustest ei saa järeldada kostja sularahakasutuse õiguspärasust. Baaskontrolli eesmärk oli kontrollida käibemaksu arvestuse õigsust, sularaha väljamaksete õigsust baaskontroll ei hõlmanud (II kd tl 300). Tsiviilasja lahendamise seisukohast ei oma tähtsust Põhja Politseiprefektuuri hinnang, et PK käitumises puudub KarS § 201 lg 2 p 2 kvalifitseeritava kuriteokoosseis (II kd tl 289). Juhul kui kostja oleks käsunduslepingut korrektset täitnud ei oleks hagejale kahju summas 6468.81 krooni tekkinud.
Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt, hageja kasuks välja mõista tekitatud kahju summas 6 468.81 krooni. 26.05.2009 kohtuistungil on kostja ka ise kinnitanud, et nimetatud summa on kuludokumentidega katmata. Kohtukulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Harju Maakohtu 30.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.