61 lg 5 ja 6, palub kostja jätta elatis välja mõistmata. Kostja nõustub elatist maksma kui ta saab tööd. Kohtu järeldused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et haginõue elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Vaidlus puudub selles, et alates 2008 detsembrist ei ole kostja lapse ülalpidamiseks elatist maksnud, mistõttu on hageja nõue elatise väljamõistmiseks põhjendatud.
2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lähtuvalt kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hetkel on hageja varaline seis võrreldes kostjaga tunduvalt parem. Hageja töötasu on küll jaanuaris 2009 vähenenud ca 5500 kroonile, kuid samas kostja sissetulekuks on töötu abiraha 921 krooni. Elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka asjaolu, et kostjal on kohustus ülal pidada peale tütre J veel xxx sündinud tütart V . Kuna vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdselt ülal, siis asjaolu, et kostjal on lisaks tema juures mitte elavale lapsele veel üks laps, võimaldab väljamõistetavat elatusraha suurust vähendada küll alla
lg 4 ettenähtud suuruse, kuid see asjaolu ei ole antud juhul aluseks, et elatis üldse välja mõistmata jätta. Kostja sissetulekuks oli kuni novembrini 2008 AS-ist LTH saadav tasu keskmiselt 18 000 krooni kuus. Tööleping lõpetati kostja enda avalduse alusel. Kostja seletuse kohaselt soovis ta töötada Eestis, mitte Prantsusmaal, mis oli töölepingu lõpetamise põhjuseks. Hageja teades töötab kostja juhutöödel ning ta saab lisa veel korteri xxx väljaüürimisest, kuid tõendeid selle kohta ei ole esitatud. Kostja vastuväite kohaselt on tema sissetulekuks ainult töötu abiraha, xxx asuv korter on munitsipaalomand ning tema seda välja ei üüri. Kohus leiab, et kostja varalise seisu vähenemine on tingitud suures osas tema enda tahtest, lapsed aga vajavad igapäevaliselt ülalpidamist, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis summas 1 500 krooni kuus.
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatishagi esitamisest. Kostja esitas avalduse lapsele elatise nõudes 06.märtsil 2009. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 2 Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole kanda võrdsetes osades. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.