KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 1.juulil 2009.a. kell 12.00 Tallinnas tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-7433 Tsiviilasi SZ hagi VZvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 43.777,80 Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SZ(i.k. xxx, elukoht xxx); Hageja esindaja T Vologžanina Kostja: VZ(i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja esindaja M Venesaar Menetluse liik Asja läbivaatamine kohtuistungil ja kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista VZ elatusraha SZ ülalpidamiseks 3600.- (kolm tuhat kuussada) krooni kuus alates 20.02.2009.a., s.o. hagi esitamisest, kuni xxx.a. või kuni hagejal kooli lõppemiseni.
- Tunnistada kohtuotsus TsMS § 468 lg 3 alusel viivitamatult täidetavaks. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta S Z kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu 74 % ulatuses V Z kanda ja 26 % ulatuses tema enda kanda.
- Jätta VZ kohtuväliseks menetluskuluks olev esindajakulu 74 % ulatuses tema enda kanda ja 26 % ulatuses SZ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, b kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- SZ on VZ ja Ž Z abielust xxx.a. sündinud poeg.
- SZ õpib päevases õppevormis II kursusel, nominaalõppeaeg on tal 3 aastat 6 kuud. Eeldatavalt lõpetab hageja kooli 2010.aasta lõpus. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjal on hageja ülalpidamiskohustus kuni hagejal õpingute lõppemiseni kutseõppeasutuses.
- Hageja elab koos ema Ž Z . Peres elab ka xxx.a. sündinud hageja õde J Z , kelle ülalpidamiseks on kostjalt välja mõistetud elatis Harju Maakohtu 08.01.2009.a. otsusega summas 3000.- krooni. Hageja nõue ja põhjendused.
- 20.02.2009.a. esitas SZ kohtusse hagi, milles palub välja mõista oma isalt VZ elatusraha 4020.- krooni, millele lisandub tulumaks 21%, s.o. kokku 4864,20 krooni.
- Hagiavalduses märgitu ja kohtuistungil seletatu kohaselt on hageja oma ema ülalpidamisel. Ema ülalpidamisel on ka hageja alaealine õde. Kostja ei andnud emale elatist ei siis kui hageja oli alaealine ning keeldus seda ka tegemast nüüd kui hageja on saanud 18-aastaseks.
- Hageja väidetel töötab kostja OÜ-s A, CT ning firmas AP kauba edasimüüjana. Kostjale ja hageja emale kuulub ühisomandis olev korteriomand Tallinnas, XXX, kinnistu asukohaga XXX vallas, XXX külas, XXX ning sõiduauto Chrysler Voyager, riikliku registreerimismärgiga XXX, mida kasutab kostja. Lisaks sellele kasutab kostja ka liisinguautot.
- Hageja väidetel moodustavad tema igakuised kulud summa 8040.- krooni, millest eluasemekulu on 1200.- krooni, kulutused toidule on 3000.- krooni, transpordikulu on 190.krooni, sidekulu on 200.- krooni, tervishoiukulu on 300.- krooni, kulutused hügieenitarvetele on 150.- krooni, kulutused koolitarvetele on 500.- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele on 2000.- krooni ning muud vältimatud püsikulud on 500.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: tõendi selle kohta, et ta nimetatud koolis õpib, AS E , XXX, AS Eesti Energia arved, mis on Lk
(6)2 väljastatud hageja emale Ž Z , oma sünnitunnistuse, vanemate abielulahutuse tunnistuse, kinnistusraamatu elektroonilised väljatrükid, mille kohaselt kuuluvad Ž Z elamumaa ja 1/10 transpordimaa kaasomandist XXX vallas, XXX, XXX ning XXX korruselamumaast Tallinnas XXX (eluruum 29) ja VZ pangakonto väljavõtte perioodil 01.06.2007.a. – 01.08.2008.a. Kostja vastuväited ja põhjendused.
- Kostja tunnistab hagi osaliselt, s.o. summas 2175.- krooni. Kostja väidetel on tema sissetulek brutos 5000.- krooni kuus OÜ-st A kus ta on juhatuse liikmeks. C taksos ja AP kostja oma väidetel ei tööta, kostja ostab vaid viimatinimetatud firmast kaupa, kuna sealt müüdav kaup on 20-25 % odavam. Lisaks palgale on kostjal ühisvara hageja emaga nagu hageja hagis märkis ning selle jagamise üle käib käesoleval ajal kohtuvaidlus. .
- Kostja on seisukohal, et hageja ei ole oma väidetavaid kulutusi summas 4864,20 krooni tõendanud, pealegi on põhjendamatu nõuda elatist tulumaksu arvestades. Eluasemekulude kohta on hageja esitanud vaid arve talvekuu kohta kui tuleb maksta ka kütte eest. Kostja peab ülepaisutatuks hageja väidetavat kulu toidule summas 3000.- krooni ning leiab, et nimetatud summas ei suuda hageja kindlasti toitu kuus süüa. Samuti on põhjendamatu ja tõendamata hageja väide. Et ta kulutab igakuiselt riiete ja jalanõude ostmiseks 2000.- krooni kuus. Kostja arvates peaks elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama ka Sotsiaalministeeriumi uuringuga, mille kohaselt on 14 aastaste ja vanemate laste ülalpidamiseks põhjendatud kuluks 3210.- krooni.
- Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: kostja enda poolt allkirjastatud tõendi, et VZ saab OÜ-st A juhatuse liikme tasu 5731.- krooni brutos, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.09.2008 – 01.05.2009.a. kohta, oma 2007.a. tuludeklaratsiooni, tõendi ARK-ist kostjale kuuluva sõiduki Chrysler Voyager kohta ning kinnistusraamatu elektroonilise väljavõtte, et tema nimele kinnistuid registreeritud ei ole. . Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud uuritud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg. 2, mille kohaselt on vanem kohustatud õppimise ajal ülal pidama ka oma täisealiseks saanud last kui viimane jätkab õppimist kutseõppeasutuses ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ja elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
- Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et hageja õpib II kursusel päevases osakonnas ja eeldatav kooli lõppemise aeg on hagejal 2010.a. detsembrikuu. Lk
(6)3 14. Pooled vaidlevad selle üle kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud ja kui palju nendest kuludest peab kandma kostja. Kõigepealt võtab kohus seisukoha kui suured on hageja põhjendatud ülalpidamiskulud, sest vastavalt kohtuotsuse p-s 12 osundatud seadusesätetele peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kostja on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleks arvestada ka sotsiaalministeeriumi tellimusel tehtud uuringuga „lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika“. Kohus asub seisukohale, et Eesti Vabariigi sotsiaalministeeriumi tellimusel 2004.aastal koostatud uurimustöö „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika” ei saa olla käesoleval ajal aluseks elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja ülalpidamiseks, sest esmatarbekaupade ja toidukaupade hinnad, samuti eluaseme kasutamisega seotud ostetavate teenuste hinnad on oluliselt kõrgemad võrreldes perioodiga mida on kasutatud eelpoolnimetatud uuringu koostamisel. Elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb kohtul arvestada poolte poolt esitatud tõendeid, nõude põhistusi ja vastuväiteid, samuti elatustaset Eesti Vabariigis. Arvestades hageja poolt hagiavalduses esiletoodud hagi põhistusi, hageja poolt esitatud tõendeid, mis tõendavad tema kulutusi ja kostja vastuväiteid, mille kohaselt on hageja kulud söögile, riietele ja jalanõudele ning eluasemele ülepaisutatud, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: kulud toidule - hageja väidetel kulub tal toidurahaks kuus 3000.- krooni. Kostja leiab, et see on ülepaisutatud kulu. Tõendeid nimetatud kuluartikli tõendamiseks hageja esitanud ei ole. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et lapse ülalpidamiskulude hulka kuulub ka toiduraha on üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Arvestades keskmiste toidukaupade hindu jaekaubanduses ning ka seda, et lisaks igapäevastele toiduainetele vajab hageja ka puuvilju, juurvilju, mahla ning maiustusi, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud toidurahaks kuus on 3000.- krooni; kulud eluasemele – hageja väidetel moodustavad tema eluasemekulud kokku summa 1200.krooni kuus. Kostja leiab, et see kulu on ülepaisutatud, sest hageja on esitanud selle kuluartikli tõendamiseks üksnes talvekuu arve, mis sätestab ka kütet. Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud kuluartikkel on hagejal üle paisutatud, sest ligikaudu kuuel kuul aastast korterit kütta ei ole vaja ning sellel ajal on arved kasutatud teenuste eest korteriühistule ligikaudu poole võrra väiksemad, sest hageja poolt esitatud KÜ Lasnamäe 83 arvest hageja emale nähtub, et arve järgi kuulub maksmisele 3036,01 krooni ning sellest kütte eest 1500,81 krooni. Seega tuleb keskmiselt tasuda korteriühistule kasutatud teenuste eest 2250.- krooni kuus, mis jagades kolmele inimesele, teeb 750.- krooni kuus. Arvestades asjaoluga, et lisaks kommunaalteenustele, mis tasutakse korterühistule, koosneb eluasemekulu ka kulutustest elektrienergia eest tasumiseks, on hageja põhjendatud eluasemekuluks kuus 950.- krooni; kulud riiete ja jalanõude ostmiseks – kohus on seisukohal, et ka hageja poolt väidetud kulutused riiete ja jalanõude ostmiseks kuus summas 2000.- krooni on ülepaisutatud. Arvestades asjaoludega, et uusi riideid ei ole vaja osta igaks hooajaks, vaid osasid neist saab kanda kindlasti ka järgmisel hooajal, samuti seda, et SZ on juba praktiliselt täiskasvanud ega vaja igal hooajal garderoobi uuendamist põhjusel, et eelmisel hooajal ostetud riided on talle Lk
(6)4 juba väikseks jäänud, asub kohus seisukohale, et hagejale on riiete ja jalanõude ostmiseks piisavaks summaks kuus 1000.- krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja poolt väidetud transpordikulu 190.- krooni, sidekulu 200.krooni, tervishoiukulu 300.- krooni, kulutusi hügieenitarvetele 150.- krooni, kulutusi koolitarvetele 500.- krooni ning muid vältimatuid püsikulusid summas 500.- krooni kostja ei vaidlustanud, loetakse need kostja poolt TsMS 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt moodustavad hageja põhjendatud ülalpidamiskulud kuus kokku summa 6790.- krooni.
- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kui palju kuulub elatist kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Arvestades asjaoluga, et hageja on hagiavalduses palunud välja mõista kostjalt poole tema ülalpidamiskulutustest ning kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hagejate vanemate ühisvaraks on kinnistusraamatu elektrooniliste väljatrükkide kohaselt elamumaa ja 1/10 transpordimaa kaasomandist XXX vallas, XXX, XXX ning XXX korruselamumaast Tallinnas XXX (eluruum 29), samuti sellega, et kostja on esitanud oma varandusliku olukorra tõendamiseks tema enda poolt allkirjastatud tõendi tema väidetava juhatuse liikme tasu suuruse kohta OÜ-st A, mis ei ole kooskõlas ei tema pangakonto väljavõttega temale laekunud töötasude suuruste kohta ega ka Maksu- ja Tolliametile esitatud 2007.a. tuludeklaratsiooniga, mille kohaselt oli VZ töötasu suuruseks 2007.aastal kuus keskmiselt 3791,66 krooni ning mis omakorda ei ole kooskõlas ei palgatõendi ega ka pangakonto väljavõttel kajastatud nn palgana laekuvate summadega ja kostja pangaväljavõttest nähtuvalt teeb kostja oma pangakontole järjekindlalt sularaha sissemakseid tunduvalt suuremates summades kui tema poolt näidatud juhatuse liikme tasu, kinnitavad nimetatud tõendid hageja väidet, et kostjal on lisasissetuleku allikad ja kostja on püüdnud end kohtumenetluse käigus näidata varanduslikult viletsamas olukorras kui ta tegelikult on. Arvestades sellega, et kostjale kuulub ka sõiduauto Chrysler Voyager, peab kohus põhjendatuks jätta kostja kanda pool hageja ülalpidamiskuludest nagu hageja hagiavalduses nõuab. Tulenevalt asjaolust, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on käesoleval ajal 21%, kuid samuti ka sellega, et kuivõrd hagejal muud sissetulekut peale elatise ei ole ja tulumaksuseaduse § 23 lg p 1 kohaselt on residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu
- aastal 27 000 krooni, peab kohus põhjendatuks välja mõista kostjalt hageja kasuks tema ülalpidamiseks elatist 3600.- krooni kuus.
- Viimasena võtab kohus seisukoha selles mis ajast alates kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. PkS § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Sama seaduse lõige 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
- lõikes nimetatud asjaolusid, s.o. kas vanem, kellelt elatist nõutakse, on Lk
(6)5 töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Tulenevalt asjaolust, et hageja nõuab elatise väljamõistmist alates 16.01.2009.a., so on alates tema täisealiseks saamisele järgnevast päevast, s.o. ka tagasiulatuvalt, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele alates nimetatud kuupäevast, sest kostja ei ole ümber lükanud ega tõendnaud, et ta on oma poja ülalpidamiseks elatist andnud pärast poja täisealiseks saamist.
- Menetluskulude jaotamine. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o. ligikaudu 74 % ulatuses esitatud nõudest, tuleb hageja kohtuväliseks menetluskuluks olev hageja esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 74% ulatuses kostja kanda, 26 % ulatuses jääb hageja esindaja kulu hageja enda kanda. Kostja esindaja kulu jääb 74 % ulatuses kostja enda kanda ja 26 % ulatuses hageja kanda. .
- Tsiviilasja hinna määramine. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse nõude välja mõista kostjalt elatis summas 4864,20 krooni, on hagihinnaks käesolevas asjas 43.777,80 krooni. Kohtunik: Lk
(6)6