2-08-82267/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 01.07.2009.a, Kentmanni tn 13, Tallinn 2-08-82267 JP hagi M P vastu elatise nõudes ja M P vastuhagi JP vastu lapse elukoha kindlaksmääramise nõudes Hageja, vastuhagis kostja JP Isikukood: xxx xxx Kostja, vastuhagis hageja M P Isikukood xxx xxx 03.06.2009.a. aeg Resolutsioon Edasikaebamise kord Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja M P alaealise lapse AP(sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks JP kasuks igakuine elatis 2 175,- krooni kuus alates 04.12.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni või õppimise korral põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses kuni kooli lõpetamiseni . Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 04.12.2008.a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista poolte xxx.a. sündinud ühise lapse AP ülalpidamiseks 4000,- krooni kuus. Hagiavalduse kohaselt on lapse vajalikud kulutused ühes kuus 7000,- krooni, millest eluasemekulud on 300,- krooni, kulutused toidule 2000,- krooni, kulutused transpordile 100,krooni, sidekulud 100,- krooni, kulutused tervishoiule 500 krooni, hügieenitarvetele 500 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 1000,- krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 2000,krooni, muud vältimatud püsikulutused 500,- krooni. Hageja töötab müüjana ja tema töötasu on 5000,- - 6000,- krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja arvates on hageja nõudmine põhjendamata ja see tuleb jätta rahuldamata. Kostja töötab füüsilisest isikust ettevõtjana kaubanduskeskuses ja tema töötasu on keskmiselt 2 700,- krooni kuus. Lähiajal on plaanis kauplusehoone lammutada ja kostja võib tööst ilma jääda.. Kostja on nõus tasuma alimente minimaalses suuruses, s.o. 2175,- krooni kuus. Kostja on nõus eraldama tütre ülalpidamiseks rohkem, kui tema majanduslik olukord tulevikus paraneb. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi kuulub osalisele rahuldamisele. PkS § 60 lg1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg2 kohaselt määratakse elatis igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Perekonnaseaduse § 61 lõike 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni kuus. Tsiviilasja menetlemise käigus on tõendamist leidnud, et kostja ei täida oma alaealise tütre ülalpidamiskohustust. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda lapse igapäevastest põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad rahalised vahendid. Samuti tuleb arvestada ka kummagi vanema varalise seisundiga. Kohus leiab, et hageja on 6-aastase lapse vajalikke kulutusi suurendanud , kulutused on tõendamata. Kohus loeb 6-aastase lapse toidukulud on 1500,- krooni, eluasemekulud 300,- krooni, kulutused transpordile 100,- krooni, sidekulud 100,- krooni, kulutused hügieenitarvetele 200 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 800,- krooni, tervishoiule 150,- krooni, . loomaaed, teater, kino, sünnipäevad 300,- krooni. Kokku kulub mõistlikeks vajadusteks seega 3450,- krooni.. Suuremad kulutused on hageja poolt tõendamata. Kummagi vanema kanda jääb 1725,- krooni. Kuna summa on väiksem kui seadusest tulenev elatise minimaalmäär, tuleb elatis välja mõista summas 2 175,- krooni. Elatise väljamõistmisel minimaalses määras ei ole vajalik hageja poolt kulutuste tõendamist. Ka hageja töötasust ei ole võimalik lapsele suuremaid kulutusi teha kui 2175,krooni. Kohus leiab, et 4350,- (2175,- + 2175,-) krooniga on lapse mõistlikud vajadused kaetud. Elatise määramisel tuleb arvestada ka kummagi vanema varalist seisundit ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Kostja seletuste kohaselt on tema töötasu 2 700,krooni, kuid ta on nõus tasuma elatist 2175,- krooni kuus. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 2