← Eesti

2-08-75659/18

Obsah (4)§ 116§ 423§ 172§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-75659 Määruse tegemise aeg ja koht 15. oktoober 2009, Jõhvi kell16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Kohtuasi A.M.`i avaldus lapsega suhtlemiskorra mä

) § 110 lg 1 p 1 kohaselt, eestkosteasi on isikule eestkostja määramise asi ja eestkostega seotud muu asi. Eesti kohus võib lahendada eestkosteasja, kui eestkostet vajav isik või eestkostetav on Eesti Vabariigi kodanik või kui tema elukoht on Eestis.

§ 116

lg 1 kohaselt, käesolevas jaos nimetamata hagita perekonnaasjades kohaldatakse vastavalt käesoleva seadustiku §-s 110 sätestatut, kui seadusest või asja olemusest ei tulene teisiti.

§ 423

lg 3 kohaselt, kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

§ 423

lg 3 märgitud muu seaduses nimetatud juhus tuleneb 27.11.2003 Nõukogude määruses (EÜ) nr. 2201/2003

  1. jao artiklist 8, lõiked 1 ja 2 ning artiklist 9, lõige
  2. Artikli 8 lõigete 1, 2 kohaselt, liikmesriigi kohtutel on vanemliku vastutuse asjus pädevus lapse suhtes, kelle alaline elukoht on hagi esitamise ajal selles liikmesriigis. Lõiget 1 kohaldatakse, kui artiklitest 9, 10 ja 12 ei tulene teisiti. Artikli 9 lõike 1 kohaselt, kui laps kolib seaduslikult ühest liikmesriigist teise ja saab seal uue alalise elukoha, säilitavad lapse varasema alalise elukohariigi kohtud erandina artiklist 8 pädevuse kolme kuu jooksul pärast kolimist, et muuta kõnealuses liikmesriigis enne lapse kolimist tehtud kohtuotsust suhtlusõiguse kohta, kui selle isiku alaline elukoht, kellele on vastavalt suhtlusõigust käsitlevale kohtuotsusele antud suhtlusõigus, on jätkuvalt lapse varasema alalise elukoha liikmesriigis. Nõuetekohane avaldus on kohtule esitatud
  3. detsembril
  4. Tsiviilasja materjalidest ja R.K. poolt kohtuistungil esitatud dokumentidest nähtub, et lapse ema R.K. ja laps D.K. on Läti 3

(5)Vabariigi kodanikud ning vastavalt Läti Vabariigi Daugavpilsi linna 13.02.2009 tõendile (tl. 29) on laps D.K. alates 17.08.2007 sissekirjutatud aadressile xxx. Ülaltoodust lähtuvalt puudub Viru Maakohtul seadusest tulenev alus antud tsiviilasja edasiseks arutamiseks, tsiviilasi kuulub arutamisele Läti Vabariigi kompetentses kohtus, vastavalt lapse elukohale. 2008.a. detsembris, avalduse esitamise ajal, kuulus asi arutamisele Viru Maakohtus. Tänaseks on möödunud rohkem kui 3 kuud päevast, kui laps asus elama Läti Vabariiki. Kohus selgitab avaldajale, et avaldajal on õigus pöörduda avaldusega lapse elukohajärgsesse kohtusse Läti Vabariigis. Puudutatud isik taotles kohtuistungil õigusabikulude ja sõidukulude hüvitamist. Õigusabikulude tasumist tõendavast kviitungist nähtub, et õigusabi on osutatud 04.12.2008 seoses konsultatsiooniga ja dokumentide vormistamisega tsiviilasjas nr. 2-08-
  1. Seega ei kuulu antud taotlus käesoleva tsiviilasja raames rahuldamisele. Samuti jääb kohtule ebaselgeks, seoses millega palub puudutatud isik hüvitada 23.12.2008 sõidukulud? Nimetatud avaldus on avaldajale saadetud
  2. aasta jaanuaris, seega ei saanud 23.12.2008 sõidukulud tekkida antud tsiviilasja menetluse käigus (piletite broneering suunal Jõhvi-Riia). Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus puudutatud isiku taotluse nimetatud kulude (õigusabikulud ja 23.12.2008 sõidukulud) väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus märgib, et taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 800.- krooni (04.12.2008 arve) võib puudutatud isik esitada tsiviilasja nr. 2-08-71981 raames. Peale eelpoolnimetatud kulude esitas puudutatud isik taotluse 05.10.2009 kohtuistungile sõitmisega soetud sõidukulude hüvitamiseks (04.10.2009 broneering summas 15.70 LVL ja pilet suunal Daugavpils-Riia summas 4.70 LVL, kokku 20,40 LVL, mis Eesti Panga 12.10.2009 kursi kohaselt moodustab 1 latt = 22,044 krooni, kokku 449,70 krooni).

§ 172

lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, /----/. 17. 02.2009 kohtule esitatud vastuses taotles puudutatud isik avalduse läbivaatamata jätmist, seega on käesolev kohtulahend puudutatud isiku ja tema alaealise lapse huvides. Sellest lähtuvalt jätab kohus puudutatud isiku menetluskulud tema enda kanda.

§ 172

lõike 1 teise lause kohaselt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, koormamata puudutatud isikut avaldaja menetluskuludega. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 29.12.2008 riigilõivu summas 200.- krooni.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt on avaldajal õigus esitada kohtule taotlus tema poolt tasutud riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 1 p 3 kohaselt, tasutud riigilõiv tagastatakse, kui avaldus jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui hagi jäetakse läbi vaatamata seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. 4

(5)Eeltoodu alusel ja juhindudes 27.11.2003 Nõukogude määruse (EÜ) nr. 2201/2003, artiklitest 8, 9,

§ 172lg 1, § 423 lg 3, § 427, § 463, § 465, § 661 lg 1 ja 2 jätab kohus avalduse läbi vaatamata. Johannes Külaots Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.