KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg 01. juuli 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-45415 Tsiviilasi HM’i hagi OÜ TB va

§ 82lg.1 alusel.

3. Välja mõista OÜ TB HM’i kasuks

§ 82lg.

2 alusel hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses kokku summas 25 932 krooni, saamata jäänud palk 55 247 krooni, PuhkS § 25 alusel kasutamata puhkuse hüvitus 5655 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise aja eest 9837 krooni PalS § 35 alusel ja

119 lg. 2 alusel hüvitus lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga ulatuses 12 966 krooni. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud jätta kostja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud hagiavalduse asjaolud ja nõuded Esitatud hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt palub hageja tunnustada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 15.10.2007

§ 82

lg 1 alusel, välja mõista hüvitis

§ 82

lg 2 alusel summas 25 932 krooni, saamata jäänud töötasu summas 55 247 krooni, puhkusehüvitis 5655 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest 9837 krooni ja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 12 966 krooni. 01.05.2007 sõlmisid pooled töölepingu nr 5, mille kohaselt hageja asus kostja juures tööle ehitustöölise ametikohale määramata ajaks Hageja tööülesanneteks oli täita ehitustöölise ülesandeid ehitusobjektidel. 2007 aasta mai – oktoober töötas hageja kolmel ehitusobjektil: Tallinnas Magasini tänava korterelamu, Kuusalu Kosu küla tööliste olmeruumi ja Uuesalu elurajooni elamute ehitusobjektidel. Töölepingu punkti 4.2 kohaselt oli hageja töötasuks 76 krooni tunnis (bruto) ning töölepingu punkti 4.5 järgi kohustus kostja töötasu maksma kord kuus hageja pangaarvele 10-ndal kuupäeval eelmise kalendrikuu eest. Kostjal tekkis hagejale töötasu maksmisega probleeme juba tööle asumisel. Hageja ei ole töölepingus kokku lepitud palka saanud. Maikuu eest maksis kostja hagejale 7000 krooni ja juunikuu eest 6240 krooni. Viimase palga sai hageja 13. juulil 2007 juunikuu eest. Rohkem palka kostja hagejale maksnud ei ole, mida on põhjendanud raskustega ehitusobjektidel ja muude asjaoludega, mis ei vasta tegelikkusele. Kuna kostja ei täitnud oma kohustusi, esitas hageja 10.10.2007 kostjale posti teel avalduse töölepingu lõpetamiseks

§ 82

lg 1 alusel alates 15.10.2007 ja maksta hagejale tulenevalt

§ 82lg 2 hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Kostja juhatuse liige S Sala teavitas hagejat, et sai hageja avalduse kätte. Tööleping hagejaga on lõpetamata.. Hageja 2007 aasta tööaja ja palga arvestus kostja juures oli järgnev: Kuu töötunnid tööpäevad palk makstud palk saamata palk Maikuu 176 22 13 376 8635 4 741 Juunikuu 165 21 12 540 9214 4 906 Juulikuu 176 22 13 376 13 376 Augustikuu 176 22 13 376 13 376 Septembrikuu 160 20 13 160 12 160 Oktoobrikuu 88 11 6 688 6 688 Kokku 71 516 17 849 55 247 Hagejal on saamata töötasu 55 247 krooni. Hageja keskmine palk on 12 966 krooni. Hageja puhkusetasu 13 päeva eest on 5 655 krooni. Kuna kostja viivitab palga maksmisega, siis palub hageja kostjalt välja mõista viivis iga viivitatud päeva eest 0,5% maksmisele kuulunud palga eest, kokku 9837 krooni. Kostja vastuväited Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja väitel lõpetati tööleping hagejaga 03.09.2007 hageja algatusel

§ 79

lg 1 alusel, seega ei ole hagejal alust saada hüvitist, kuna

§ 79

ei näe ette hüvitise maksmist ning alusetu on palganõue perioodi 03.09.2007-15.10.2007 eest. Kostja vastuväite kohaselt hageja rikkus töölepingu tingimusi, jättes täitmata tööaja normi. Töölepingu punkti 3.1 kohaselt on tööaja kestus päevas 8 tundi ja nädalas 40 tundi. Töölepingu punkti 3.2 näeb ette, et töö algab kell 8.00 ja lõpeb kell 17.

1. Lõunavaheaeg on 30 minutit kella 12.00-12.
2. Hageja käis aga ehitusobjektidel tööl, siis kui seda ise heaks arvas ning sellest 2 tulenevalt jäid hagejal täitmata nii tööaja norm kui ka töölepingujärgsed tööülesanded. Seega oli kostjalt õigus tulenevalt PalS § 18 lg 1 vähendada ajapalgamäära ja maksta palka vastavalt töötatud ajale. Kostja maksis hagejale palka ka sularahas, mitte ainult ülekannetega. Ülekannetega maksis kostja hagejale 13 240 krooni ja sularahas 18 370 krooni. Juulikuu ja augustikuu töötasu andis hagejale üle kostja projektijuht, kes teostas kostja juhatuse liikme äraolekul ka osaliselt juhataja kohustusi, sh töötasu maksmise kohustust. Kuna seaduslik esindaja oli puhkusel 07.08.2007-20.08.2007 ja seejärel 21.08.2007-30.09.2007 haiguslehel, siis volitas juhatuse liige projektijuhti maksma töötasusid ning väljastas projektijuhile kassast töötasude maksmiseks 06.08.2007.a. 75 000 krooni ja 13.08.2007.a. 49 900 krooni. Hagejale on tasutud sularahas kõik saada olnud summad, sh puhkusehüvitis ning seega on nii puhkusehüvitise kui ka keskmise palga nõue alusetud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning kuulanud ära tunnistaja ütlused ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb terves osas rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja esitas kohtule hagi ja palus tunnustada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 15.10.2007.a.

§ 82

lg 1 alusel, välja mõista hüvitis

§ 82

lg 2 alusel summas 25 932 krooni, saamata jäänud töötasu summas 55 247 krooni, puhkusehüvitis 5655 krooni, viivis palga maksmisega viivitamise eest 9837 krooni ja hüvitis lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 12 966 krooni. Hagi põhjenduste kohaselt vastavalt poolte vahel 01.05.2007 sõlmitud töölepingu nr 5 tingimuste järgi oli hageja kostja juurde tööle võetud

1. maist 2007.a. ehitustöölisena, täistööajaga, palgamääraga 76 krooni tund ja palga maksmine pidi toimuma iga järgneva kuu
2. kuupäevaks ülekandega hageja panga kontole. Hageja pangakonto väljavõttega on tõendatud, et hagejale maksti palka üksnes 2007.a. mai ja juunikuu eest. Kostja vastuväidetest nähtub, et hageja töötas kuni
3. augustini 2007.a. Kostja väidab, et hagejale tasuti tehtud töötundide järgi, kahel korral ülakandega pangakontole ja 18371 krooni sularahas, kusjuures viimane sisaldab ka kasutamata puhkuse hüvitist. Samas on kostja seaduslik esindaja ka väitnud, et kuna hageja ei tagastanud kostja tööriistu, siis ei makstud talle ka töötasu välja (tlk. 89). Kohus leiab, et kostja seadusliku esindaja allkirjaga tööajaarvestuse tabelid ja palgaandmed ei ole usaldusväärsed tõendid, kuna neil ei ole töötaja kinnitust ega isegi raamatupidamise eest vastutava isiku allkirja. Need on ebausaldusväärsed ka seetõttu, et kostja seaduslik esindaja ise kinnitas kohtuistungil, et hagejale ei makstud töötasu välja. Kostja ei ole hagejat distsiplinaarkorras karistanud väidetavate tööle ilmumata jätmiste ja normtundide mittetäimise eest. Tunnistaja MR ütluste kohaselt täitis kostja juures iga töötaja ise tööaja arvestuse tabelit, mille kinnitas oma allkirjaga ja mis edastati tööandjale. Samuti kinnitas tunnistaja, et töötasu maksti tunnitasu alusel ja pangakontole ning et keskmine päevane töötamise aeg oli 8-10 tundi. Sama tunnistaja ütlused lükkavad ümber ka kostja väite, nagu oleks antud tunnistaja kaudu makstud töötajatele, sealhulgas hagejale sularahas töötasu. Kostja ei ole tõendanud ka oma väidet, et hageja lahkus
4. septembrist töölt omal soovil. Hageja esitatud töölepingul sellekohast kannet ei ole, samas kui

§ 73lg.1 kohaselt teeb tööandja 3 töölepingu lõpetamise kohta kande.

Seega on tõene hageja väide, et kuigi ta esitas 02.08.2007.a. töölt lahkumise avalduse, jätkas ta kokkuleppel kostja seadusliku esindajaga töötamist. Seega loeb kohus tõendatuks hageja väited, et kostja jättis talle palga maksmata alates 2007.a. juulikuust ja et ta mingit sularaha töötasuna või kasutamata puhkuse hüvitisena ei ole saanud. Kuude kaupa palga mittemaksmine andis hagejale õiguse lõpetada tööleping tööandja poolse töölepingu tingimuste mittetäimise tõttu

§ 82

lg.1 järgi ja sama paragrahvi lg.2 alusel nõuda kahekuise keskmise palga suurust hüvitust. Seega loeb kohus hageja nõuded põhjendatuks ja tunnistab töölepingu lõppenuks 15.10.2007.a.

§ 82

lg.1 alusel ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks

§ 82lg.

2 alusel hüvituse kahe kuu keskmise palga ulatuses, kokku summas 25 932 krooni, saamata jäänud palga kokku summas 55 247 krooni, PuhkS § 25 alusel kasutamata puhkuse hüvituse summas 5655 krooni, PalS § 35 alusel palga maksmisega viivitamise aja eest viivise summas 9837 krooni ja

119 lg. 2 alusel hüvituse lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest ühe kuu keskmise palga ulatuses summas 12 966 krooni. Kohus märgib, et palgaseaduse §-id 36 ja 37 ei anna tööandjale õigust töötajale makstavast palgast kinni pidada (rääkimata palga maksmisest keelduda seetõttu, et töötaja käes on tööandja töövahendid. Hagimenetluse korras töövaidlusaja läbivaatamine kohtus on pooltele riigilõivu vaba. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1, 2, 3 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Taimi Kollom Kohtunik 4