KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-2448 Haldus

) § 66 lg-ga 5, mille kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. OÜ Prügivedu Tallinn ja Adelan Prügiveod OÜ pakkumised sisaldasid ebaõigeid andmeid konteinerite rendihindade kohta, mis olid nii madalad, et ei kata teenuse osutamisega seotud kulusid. Korraldused nr 1175 ja 1176 on õigusvastased veel seetõttu, et pakkumiste hindamisel on jäetud välja selgitamata mitu korda kuus toimub erineva suurusega konteinerite tühjendamine, kui palju on erineva suurusega konteinerite kasutajaid, kes klientidest üldse rendib konteinereid jne. Alles selline analüüs näitaks, kui palju kulub elanikel tegelikult raha vedamisele ja kui palju rentimisele, mis peakski olema konkursi eesmärgiks.

1. Saku Vallavalitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, viidates muuhulgas Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 kehtestatud eri- ja ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise korrale (Kord), mis ei sisalda sätet, mis kohustaks ainuõiguse andjat ebaharilikult madala hinnaga pakkumised tagasi lükkama. See on ainuõiguse andja õigus, mitte kohustus. Oluline on seejuures terve lepingu maksumus, mitte üksikute komponentide hinnad eraldi. Ükski õigusakt ei näe ette, et konteinerite eest peab prügivedaja eraldi renditasu nõudma, hoolimata nende tegelikust maksumusest. Korraldused nr 1175 ja 1176 ei ole diskretsiooniotsused. Korra § 42 kohustas edukaks tunnistama PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsama pakkumise. PKD p 14.2 järgi tuli edukaks tunnistada pakkumine, mille teenustasude üksikhinnad ja jäätmemahutite üürihinnad on kõige madalamad. PKD § 16.1 ja Korra § 49 kohaselt tuli ainuõigus anda edukaks tunnistatud pakkumisele.
2. OÜ Prügivedu Tallinn palus jätta kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusaktid on õiguspärased.
3. Tallinna Halduskohtu 23.04.2008 otsusega rahuldati AS Ragn-Sells kaebus osaliselt ning tühistati Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldused nr 1175 ja
4. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Saku Vallavalitsuselt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 23 561,10 krooni ning kaebuse esitajalt kolmanda isiku kasuks 16 067,70 krooni. Seoses korraldusega nr 1174 leidis halduskohus, et

§ 66

lg-st 5 ei tulene, et jäätmeveo teenustasu koostisosaks on ka jäätmemahutite rendihind. Sellist tõlgendust ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist. Jäätmeveo teenustasuna vaadeldakse tasu jäätmete käitlemise eest.

§ 19lg 1 kohaselt ei loeta jäätmemahutit jäätmekäitluskohaks.

Seega ei pea jäätmeveo teenustasu ära katma konteinerite rentimise kulusid, ei pea sisaldama neid kulusid ega ole konteinerite rentimise kuludega üldse seoses. Ükski õigusakt ei keela jäätmeveo ainuõigust omaval vedajal anda jäätmemahuteid isikutele tasuta kasutusse. Täiendavalt märkis halduskohus, et prügikonteinerite rendihinna nullmäär ei muuda hinda ebaharilikult madalaks 2

§ 66

lg 5 ega teised õigusaktid ei keela konteinerite rendihinna ristsubsideerimist teiste teenuste arvelt. Korraldused nr 1175 ja 1176 on õigusvastased, sest korralduste andmisel rakendatud metoodika ei vasta PKD p-le 14.

1. Valla poolt kasutatud metoodika on suure tõenäosusega viinud väära lõpptulemuseni. Et Saku Vallavalitsuse poolt rakendatud metoodika ei võimalda välja selgitada objektiivselt kõige madalama hinnaga pakkumist, tuleb vallal läbi viia uus pakkumismenetlus. Uus väljatöötatav metoodika eeldab selle teatavakstegemist pakkujatele enne pakkumiste tegemist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
2. AS Ragn-Sells esitas halduskohtu otsusele apellatsioonkaebuse osas, millega jäeti rahuldamata korralduse nr 1174 tühistamise nõue. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus valesti tõlgendanud

§ 66lg 5 ning PKD § 15.2.

Asjaolu, et

-s ei ole kehtestatud konkreetseid tingimusi jäätmemahutite rentimise kohta, ei tähenda, et

konteinerite rentimisele ei kehti. Kohtuotsus on vastuoluline, leides ühelt poolt, et rendihinnad on osa korraldatud jäätmeveost (peavad kokkuvõttes viima soodsaima tulemuseni), kuid väites samas, et nendele ei kehti korraldatud jäätmeveo nõuded (ei tohi olla liiga madalad). Kui asuda seisukohale, et konteinerite rendihinnad on osa korraldatud jäätmeveost, peab vastav asjaolu olema kohaldatav läbivalt ning

§ 66lg 5 kohalduma ka konteinerite rentimisele.

Konteinerite renditasu peab katma vajaliku mahuga konteinerpargi soetamise kulud. 0kroonine ning 1,18 krooni maksev konteineri rendihind on kindlasti ebaharilikult madal ning PKD p 15.2 kohaselt oleks tulnud pakkumised tagasi lükata. Kaebaja on ringkonnakohtule täiendavalt selgitanud, et ebaharilikult madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamist nõuab „saastaja maksab“ põhimõte. EN 15.07.1975 direktiivi nr 75/442 EMÜ art 11 ütleb üheselt, et vastavalt „saastaja maksab“ põhimõttele tuleb jäätmete kõrvaldamise kulud kanda jäätmevaldajal, kes on andnud jäätmed jäätmekogumisettevõttele. 7. Saku Vallavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Kord ei sisalda kohustust ebaharilikult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata. Pealegi pole oluline üksikute komponentide maksumus, vaid terve lepingu maksumus. Ka kaebaja ise on pakkunud teatud konteinerite tühjendamise eest teenustasuks 0 krooni. Asjaolu, et kaebaja selgituste kohaselt katab ta vastavate konteinerite tühjendamise kulud nendes konteinerites sisalduvast vanapaberist saadava tuluga, viitab samuti ristsubsideerimisele. See ei erine kuidagi konteinerite soetamise kulude katmisest jäätmeveo teenuse tuluga. See, kuidas vedaja kulusid katab, on ettevõtja ärikorralduslik küsimus.

§ 66lg 5 ei ole konteinerite rentimisega seotud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus leiab sarnaselt halduskohtuga, et konteinerite renditasu ei ole jäätmeveo teenustasu koostisosaks.

§ 66lg 5 nimetab ammendavalt, millised kulud peab jäätmeveo teenustasu katma. Vaidlust ei ole selles, et konteiner ei ole jäätmekäitluskohaks, mistõttu ei 3

§ 66lg-s 5 nimetatud jäätmekäitluskoha kulude hulka.

Samuti ei ole konteinerite soetamise ja rentimise kuludega seotud jäätmete veokulud (

§ 14

lg 2).

§ 66

lg 6 kohaselt juhindutakse jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel jäätmete liigist, kogusest, omadustest, jäätmeveo teenindussagedusest ning teistest asjaoludest, mis oluliselt mõjutavad käitlemise maksumust. Vastavalt

§-le 13 on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine või kõrvaldamine, kusjuures

§ 14

lg 1 defineerib jäätmete kogumist kui jäätmete kokkukorjamist, sortimist ja segukoostamist nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Jäätmemahuti (konteineri) olemasolu tagamine on jäätmevaldaja kohustus.

alusel antakse jäätmevedajale ainuõigus üksnes jäätmete veo osas. Jäätmevaldajad ei ole kohustatud rentima konteinerit jäätmeveo ainuõiguse saaja käest. Juba sel põhjusel ei saa väita, et konteineri hind oleks asjaoluks, mis igal juhul oluliselt mõjutab käitlemise maksumust ning sellega peab jäätmeveo teenustasu suuruse kindlaksmääramisel arvestama. Kokkuvõtvalt tuleb veelkord rõhutada, et

§ 66lg 5 sätestab üheselt, mis osas on ristsubsideerimine keelatud.

Üksnes seetõttu, et pakkumiste läbiviimisel on reeglina üheks hindamiskriteeriumiks ka konteinerite rendikulud, ei õigusta vastavas osas

§ 66lg 5 regulatsiooni laiendamist.

Samuti ei tulene sellist kohustust kaebaja poolt viidatud direktiivist.

1. Jõustunud kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1514 on leitud, et konteinerite osas on nn 0hinna pakkumine lubatav, kusjuures sellise pakkumise puhul on tegemist pakkuja enda äririskiga ning kohaliku omavalitsuse huvi on korraldada seaduse nõuetele vastav jäätmevedu võimalikult minimaalsete kuludega jäätmevaldajatele.
2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Õigusabikulude väljamõistmist on taotlenud ka Saku Vallavalitsus. Nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Jäätmeveo korraldamine oma territooriumil on üheks kohaliku omavalitsuse põhiülesandeks. Seega ei saa vastavasisulistes vaidlustes pidada põhjendatuks lepingulise esindaja kulude väljamõistmist teistelt menetlusosalistelt. Kaire Pikamäe Silvia Truman Viive Ligi 4