lg 1 kohaselt on osanike koosoleku kokkukutsumiseks antud pädevus üksnes juhatusele. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab üksnes pädevuse audiitorile, nõukogule või osanikele juhuks, kui juhatus ei ole koosolekut kokku kutsunud 1 kuu jooksul, alates nõukogu, audiitori või osaniku sellekohase nõude saamisest. OÜ Almeda Kliinik põhikirja kohaselt ei ole põhikirjaga määratud juhatuse liikmete volituste kestvust.
lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikme A D volitused algasid 1997.a. algusest ja juhatuse liikme A Ž volitused algasid 12.jaanuarist 1998.a. Seega juhatuse liikmete volitused lõppesid 2000.a. alguses ja 2001.a. 12.jaanuaril. Seega puudusid A D juhatuse liikmena volitused osanike koosoleku kokkukutsumiseks pärast eelpoolnimetatud juhatuse liikmete volituse lõppemise kuupäeva. Samuti on
lg 1 kohaselt antud osanike koosoleku kokkukutsumise õigus mitte üksikule juhatuse liikmele, vaid juhatusele kui äriühingu juhtimisorganile. Juhatuse otsust osanike koosoleku kokkukutsumise kohta ei ole tehtud. A D ei olnud pädev kutsuma osanike koosolekut kokku ka osanikuna, kuna tema poolt ei ole 2
lg 5 ja § 304 lg 1 p 5 kohaselt kantakse protokolli koosolekul vastu võetud otsused koos hääletamistulemustega. Koosoleku protokollist ei selgu hääletustulemused konkreetsete otsuste vastuvõtmise osas. Protokollis on märgitud, et otsuse poolt oli 1400 häält, samas on konkretiseerimata, millise konkreetse otsuse poolt ja milline konkreetne otsus hääletusele pandi ning millist konkreetset otsust (kas otsust nr. 3.1., 3.2., 3.3. või 3.4.) silmas on peetud. Punktides 3.1.-3.4. osundatud otsuseid ei saa pidada üheks otsuseks, kuna tegemist on küll osakapitali suurendamisega seotud, kuid oma olemuselt siiski erinevate otsustustega. Osanike koosoleku otsus nr. 3.2. ei vasta
lg 1 sätestatud nõuetele Nimetatud sätte kohaselt on osanikul osakapitali suurendamise korral väljalastvate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsuses ei ole ette nähtud teisiti. Sama lõike teine lause annab juhise, millisel juhul võib osakapitali suurendamise otsusega otsustada teisiti. Teise lause kohaselt võib proportsionaalse osade omandamise eesõiguse nõuet mitte rakendada juhul, kui selle on välistanud osanike koosoleku otsus, mille poolt on antud vähemalt ¾ osanike koosolekul osalenud häältest.
lg 1 osundatud osanike poolt uute osade omandamise võrdelist õigust ei ole enne osakapitali suurendamist välistatud. Seega on osakapitali suurendamise otsus tingimusel, mille kohaselt 70% osalust omavale osanikule antakse õigus omandada 75,19% suurendatavast osakapitalist ja 30% osalust osanikule omavale osanikule õigus omandada 24,81% suurendatavast osakapitalist seadusevastane. Osanike koosoleku otsus nr. 3.2 ei saa vaatamata selgesõnalise välistusotsustuse puudumisele olla seaduslik ka sisuliselt, kuna osakapitali omandamise õigus on antud eelpoolkirjeldatud võrdelisuse põhimõtet rikkudes. Äriühingu osanike poolt uute osade omandamise õigus lähtuvalt nende omanduses olevast osakapitalist on nii õiguskirjanduse, kui ka äriseadustiku mõtte kohaselt üks keskseid osaniku õigusi. Nimetatud õiguse rikkumine on oluline osaniku õiguste rikkumine, mis on ühtlasi ka Põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi võrdse kaitstuse põhimõtte rikkumine. Osanik teeb oma investeeringu osaühingusse lähtuvalt asjaolust, milliseid õigusi ta oma investeeringutest loodab saada. Teatud osalus osakapitalis annab osanikule teatud õigused. Õiguskirjanduses väljendatud seisukohtade kohaselt (Martti Kalaus Juridica 98, nr. 6.) on uute aktsiate (resp. osade) märkimise regulatsioon oluline eelkõige seetõttu, et aktsionäri osaluse suurus määrab pea kõigi talle kuuluvate aktsionäriõiguste ulatuse. Seetõttu on aktsionärid reeglina aktsiakapitali suurendamises osalemisest huvitatud, et säilitada oma senine osalus ja mõjuvõim. OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkti 5.2. kohaselt on põhikirja muutmise, juhatuse liikme valimise ning tagasikutsumise, jagunemise ja likvideerimise otsus vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt ¾ osanike häältest. Seega, kui OÜ Almeda Kliinik nimetatud osanike otsus tunnistada seaduslikuks, siis jääb M Ž osalus OÜ-s Almeda Kliinik väiksemaks kui ¼, millega seoses kaotab ta õiguse osaleda osaühingu igapäevases juhtimises ja oluliste otsuste tegemisel osaühingus.
Erandina on toodud olukord, mil ¾ osakapitaliga esindatud häältest, s.o. valdav enamus, on osaniku õiguse välistamise poolt. 3
lg 1 ei sätesta piiranguid, et nimetatud põhimõte kehtib ainult teatud liiki osakapitali laiendamise juhtude suhtes. Nimetud seisukoht on kooskõlas ka eelpoolkäsitletud osaniku õiguspärase ootuse põhimõttega. Osakapitali suurendamise viiside eristamine uute osade omandamise õiguse välistamisel ei saa olla seadusandja mõtteks ka põhjusel, et eesõigus välistamisel on osanikule ühed ja samad juriidilised tagajärjed, olenemata viisist, mille kohaselt on osakapitali suurendatud. Teatud viisil osakapitali suurendamine ei saa olla osanikule olulisem hüve teisel viisil osakapitali suurendamisest. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes PS § 32,
MS § 60, § 61 palub hageja: tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike poolt 17.mail 2002.a. tehtud otsused, mis on fikseeritud osanike koosoleku protokollis samast kuupäevast; välja mõista OÜ-lt Almeda Kliinik kohtukulud M Ž kasuks vastavalt kohtukulude nimekirjale, mille esitab hilisemalt. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: abieluvaraleping (tlk 5-8); OÜ Almeda Kliinik 18.07.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (tlk 9); teade osanike koosoleku toimumise kohta (tlk 10); OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosoleku protokoll (tlk 11-13); OÜ Almeda Kliinik registrikaardi väljatrükk (tlk 14); OÜ Almeda Kliinik põhikiri (tlk 15-16). Kostja vastuväited ja põhjendused Kohtule 06.03.2003.a esitatud kirjalikus vastuses (tlk 21-24) kostja hagi ei tunnistanud. OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. koosoleku kokkukutsumine Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et
lg 1 kohaselt puudub üksikul juhatuse liikmel õigus osanike koosolekut kokku kutsuda, milline õigus on ainult juhatusel kollegiaalselt.
lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ Almeda Kliinik põhikirja punkti 4.3 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Seega võib iga juhatuse liige osanike koosoleku kokku kutsuda. Hageja väitel ei olnud A D osanikuna pädev osanike koosolekut kokku kutsuma. Kostja märgib siinkohal, et äriseadustikus puudub regulatsioon, mis näeb ette osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje. TsÜS § 4 kohaselt õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. Tulenevalt eeltoodust leiab kostja, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgedele tuleb kohaldada analoogia alusel
sätestatut, mille kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosolekul olid esindatud kõik osanikud. Seega isegi juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumise korda oleks rikutud, oli tulenevalt
Kõigi osanike või nende esindajate osalemine koosolekul on tõendatud koosolekul osalenud osanike nimekirjaga. Hääletamine koosoleku otsuste vastuvõtmisel Väär on hageja seisukoht, et protokollist ei selgu konkreetsete otsuste osas hääletustulemused. Samuti on ebaõige hageja seisukoht, et koosolekul vastu võetud OÜ Almeda Kliinik osakapitali 4
1 - 6. Kostja leiab, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul vastu võetud otsuse nr. 3 alapunktid 3.1 - 3.4 on
Osakapitali suurendamise otsus võetakse vastu ühe otsusena
Äriseadustikust ega teistest õigusaktidest ei tulene, et
Seega tulenevalt
lg 1, § 192¹ ning § 304 lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt. Osakapitali suurendamise otsuse seaduslikkus Kostja leiab, et väär on hageja seisukoht, mille kohaselt osakapitali suurendamine on vastuolus
lg-s 1 sätestatuga.
lg 1 kohaselt on üldjuhul osanikul õigus omandada väljalastavaid osasid võrdeliselt tema osaga, kuid samas on osanikel võimalus nimetatud võrdelise omandamise printsiibist osakapitali suurendamise otsusega kõrvale kalduda. Nimetatud sätte eesmärgiks on võimaldada osanike enamusel otsustada osakapitali suurendada ebaproportsionaalselt, milline otsus võib olla tingitud eelkõige osaühingu majanduslikest- ja muudest huvidest. Kostja leiab, et osakapitali suurendamisel osaniku eesõigust reguleeriva seadusesätte rakendamisel tuleb seda tõlgendada koos uute aktsiate märkimisel aktsionäri eesõigust reguleeriva sättega, arvestades seaduse sõnastust, mõtet ja eesmärki.
§-d 193 lg 1 ja 345 lg 1 reguleerivad vastavate äriühingute puhul osaniku või aktsionäri eesõigust osa- või aktsiakapitali suurendamise korral säilitada oma osaluse suurus. Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul kehtib võrdse kohtlemise printsiip, mille suhtes kehtivad erisätetena eesõiguse sätted kapitali suurendamisel, milliste oluline erinevus sõnastuses viitab sellele, et osaniku eesõiguse regulatsioon erineb oma sisult aktsionäri eesõiguse regulatsioonist.
lg 1 esimene lause sätestab: "Osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti."
lg 1 esimene lause sätestab: "Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga." Tähelepanuväärne on, et eesõiguse välistamise regulatsioon on vastavalt
§-i 193 lg 1 teisele lausele ning §-i 345 lg 1 teisele lausele nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi puhul identne - eesõiguse saab välistada ¾ koosolekul esindatud häältega. Aktsiaseltsi puhul sätestatakse aktsionäri eesõigus võrdeliselt märkida uusi aktsiaid, mida saab välistada ainult ¾ koosolekul esindatud häältega, osaühingu puhul sätestatakse osaniku "osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga", millise õiguse võib välistada osakapitali suurendamise otsusega. Vastavalt
lg 1 otsustatakse osakapitali suurendamine, kui selle poolt on antud 2/3 koosolekul osalenud häältest. Osaniku eesõiguse üldine välistamine toimub
lg 1 teise lause järgi, kus sätestatud ¾ häälteenamuse nõue ei hõlma aga osade omandamise võrdelisust. Eeltoodud
lg 1 tõlgendust kinnitab ka
Kuna
¹ toodud loetelus puudub osanike osade omandamise eesõiguse välistamine, siis võetakse otsus nimetatud küsimuses vastu eraldi otsusena
§-i 193 lg 1 teise lause kohaselt ¾ häälteenamusega. Osade omandamise võrdelisus määratakse aga osakapitali suurendamise otsusega
§-i 193 lg 1 esimese lause kohaselt ning nimetatud asjaolu märgitakse osakapitali suurendamise otsuses juhindudes
Käesoleval juhul ei ole osanikud otsustanud välistada osanike osade omandamise eesõigust.
lg 1 teine lause sätestab ¾-lise häälteenamuse nõude ainult osanike osade omandamise eesõiguse välistamiseks, kuid selleks, et osakapitali suurendamisel kalduda kõrvale väljaslastavate osade võrdelise omandamise õigusest, piisab 2/3-lisest häälteenamusest. Eeltoodu põhjal leiab kostja, et osanike osade omandamise eesõiguse sätte tõlgendamisel koos aktsionäri eesõiguse sättega tuleneb, et seadusandja eesmärgiks oli võimaldada osaühingu osanike enamusel kalduda kõrvale osanike võrdse kohtlemise printsiibist ning sätestada 2/3-line häälte esindatuse nõue osakapitali ebaproportsionaalsel suurendamisel. Seega vastas OÜ Almeda Kliinik 5
Lähtudes ülaltoodust on kostja seisukohal, et kuna osakapitali suurendamisel ei ole osanike õigusi rikutud, siis ei ole ka asjakohane hageja väide põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandi võrdse kaitstuse põhimõtte rikkumise kohta. Kostja palub jätta M Ž hagi rahuldamata ning mõista kostja kasuks hagejalt välja kostja poolt tehtud kulutused õigusabile. Kostja on esitanud kohtule järgmised tõendid: 17.05.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri (tlk 25). Hageja arvamus kostja vastuse kohta 31.03.2009.a esitas hageja kirjaliku arvamuse kostja vastusele (tlk 50-52). Väär on kostja seisukoht, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjele tuleb kohaldada
sätestatut, mille kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. Hageja leiab, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjele tuleb kohaldada
lg 2 sätestatut, mille kohaselt kui osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, ei saa otsust sel alusel vaidlustada, kui otsuse on heaks kiitnud kõik osanikud. 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda ja otsuse ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, kuna osanike koosoleku oli kutsunud osaühingu juhatuse liikme nimel isik (A D), kelle volitused juhatuse liikmena olid lõppenud. OÜ Almeda Kliinik registriandmete kohaselt on tehtud kanne juhatuse liikme sissekandmiseks äriregistrisse A D osas 07.10.1997.a. OÜ Almeda Kliinik põhikirja kohaselt ei ole juhatuse liikme volituse tähtaega määratud. Kuivõrd põhikirjaga ei ole juhatuse liikme volituse tähtaega määratud, siis on juhatuse volituse tähtajaks
Seega algasid juhatuse liikme A D volitused hiljemalt 07.10.1997.a ja lõppesid seega 07.10.2000.a. Käesoleva aja seisuga ei ole uus juhatuse liige valitud. Koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorra punktide nr 1, nr 2, nr 3 otsust ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. Samuti koosoleku protokollist nähtub, et vastavalt
ÜS § 103 lg 2 saab A Ž hääletada 5.oktoobril 2001.a A D poolt OÜ Almeda Kliinik nimel XXX asuva ehitise ostu-müügi lepingu sõlmimise heakskiitmise otsustamisel. On ebaõige kostja seisukoht, et tulenevalt
lg 1 ei või A Ž käesolevas küsimuses hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Seega 17.05.2002 üldkoosoleku osanike otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda ja otsuse ei olnud heaks kiitnud kõik osanikud. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et tulenevalt
lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt.
lg 1 toodud 2/3 häälte esindatuse nõue on üldine nõue osakapitali suurendamiseks. Osakapitali suurendamisel on osanikel õigus osaniku eesõiguse alusel omandada väljastavaid osasid võrdeliselt nende osaga. Erandjuhul on võimalik võrdeliselt omandamisest kõrvale kalduda, mille otsustamiseks on vajalik vähemalt ¾ osanike koosolekul esindatud häält. Osanik A D omas 70% koosolekul esindatud häältest, mitte 75% ja kuna osanik A Ž, kes omas 30% häältest, hääletas vastu, ei olnud osanike koosolek pädev kalduma kõrvale täiendavate osade proportsionaalsest omandamisest. Väär on kostja seisukoht, et OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsus vastab
10.06.2002.a. esitas OÜ Almeda Kliinik esindaja A D Lääne-Viru Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus kanda registrikaardile prokurist ja suurendada osakapitali 260 6
lg 1 sätestatud ¾ häälte esindatuse nõue ainult osanike osade omandamise eesõigust, mitte osade omandamise võrdelisust. Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsusega jäeti vastulause rahuldamata. Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, milles palus nimetatud otsus tühistada, teha uus otsus, millega rahuldada OÜ Almeda Kliinik 10.06.2002.a. kandeavaldus osakapitali suurendamiseks. Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsusega jäeti Lääne-Viru Maakohtu 29.07.2002 otsus muutmata ja OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D apellatsioonkaebus rahuldamata. Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsuse peale esitas kassatsioonkaebuse OÜ Almeda Kliinik esindaja A.D, paludes võtta kassatsioonkaebuse menetluses, Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus tühistada, saata asi Viru Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohtu 05.03.2003 määrusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Hageja esitas kohtule järgmised tõendid: Lääne- Viru Maakohtu kohtunikuabi 25.06.2002 kandeotsus (tlk 53); Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus (tlk 54-56); Riigikohtu 05.03.2003 määrus (tlk 57). Kohtuistung Kohtuistungil palus hageja hagi rahuldada. Kostja esindaja palus
Osanike otsus võeti vastu 17.05.2002.a., osanik kaebas otsuse edasi 21.08.2002.a. Kolm kuud oli möödunud. Kohtuotsuse põhjendused Äriseadustiku (
) § 178 lg 1 kohaselt võib kohus osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumise arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud nõudele aegumise kohaldamise taotluse. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 136 lg 3 kohaselt kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Vaidlust ei ole, et OÜ Almeda Kliinik osanike koosolek toimus
OÜ Almeda Kliinik juhatuse liikme A D volitused lõppesid 2000.a. alguses ja juhatuse liikme A Ž volitused 2001.a. 12. jaanuaril. Seega puudus A. D juhatuse liikmena volitus osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Samuti
lg 1 kohaselt on osanike koosoleku kokkukutsumise õigus antud mitte üksikule juhatuse liikmele, vaid juhatusele kui äriühingu juhtimisorganile. Juhatuse otsust osanike koosoleku kokkukutsumise kohta ei ole. A D ei olnud pädev kutsuma osanike koosolekut kokku ka osanikuna, kuna tema poolt ei olnud varasemalt esitatud nõuet üldkoosoleku kokkukutsumise kohta. Hageja leiab ka(tlk 50-51), et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgedele tuleb kohaldada
Osanike 17.05.2002.a. koosoleku otsuse vastuvõtmisel on rikutud selle vastuvõtmise korda, kuna osanike koosoleku oli kutsunud kokku osaühingu juhatuse nimel A. D, kelle volitused olid lõppenud. Koosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorrapunkti 1, 2 ja 3 otsuseid ei kiitnud heaks kõik osanikud. Kostja esitas vastuväite, et
lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. OÜ põhikirja p 4.3. kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Seega võib iga juhatuse liige osanike koosoleku kokku kutsuda. Kostja märgib, et
-s puudub regulatsioon, mis näeb ette osanike koosoleku kokkukutsumise korra tagajärjed. Tulevalt TsÜS § 4 sätestatust tuleb osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgedele kohaldada analoogia alusel
§-s 296 sätestatut, mille kohaselt aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisel ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik aktsionärid. OÜ Almeda Kliinik 17.05.2002.a. osanike koosolekul olid 9
Kohtuistungil ei nõustunud kostja hageja väitega, et osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine toob kaasa
Kostja leiab et hageja viide nimetatud seaduse sättele ei ole õige. Hageja on antud asjas tuginenud koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.
Kohus nõustub hageja väidetega ja leiab, et osanike koosoleku kokkukutsumise korda oli rikutud. Osanike koosoleku kokkukutsumise korda reguleeris
.
Sama § 171 lg 3 kohaselt kui juhatus ei kutsu osanike koosolekut kokku ühe kuu jooksul nõukogu, audiitori või osanike nõude saamisest, on nõukogul, audiitoril või osanikel õigus koosolek ise kokku kutsuda. Kohus nõustub kostja väitega, et lähtudes
kohaselt võib iga juhatuse liige osanike koosoleku kokku kutsuda. Teate (tlk 10) osanike koosoleku toimumise kohta 17. mail 2002.a. kell 10:30 saatis A Ž juhatuse liige, osanik A D. Hageja väitel olid juhatuse liikme volitused selleks ajaks lõppenud. Kohtule esitatud Lääne- Viru Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrüki (tlk 14) kohaselt oli juhatuse liikme A D ametiaja algus 07.10.1997.a. ja juhatuse liikme A Ž ametiaja algus 09.04.1998.a. Vastavalt
lg 2, juhatuse liige valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud lühemat tähtaega. OÜ Almeda Kliinik põhikiri lühemat tähtaega ette ei näinud. Seega A. D, kelle ametiaeg juhatuse liikmena oli lõppenud, ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma. A. D ei olnud õigustatud osanike koosolekut kokku kutsuma ka osanikuna, kuna ta ei olnud esitanud varasemalt nõuet osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Kohus nõustub kostjaga, et Äriseadustik ei sisalda
§-ga 296 analoogset sätet, mis näeb ette osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärjed. Kohtuasjas nr 3-2-1-6-03 on Riigikohus leidnud järgmist: Kui osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, ei ole osanike koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui osanike koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Äriseadustiku osaühingut reguleerivates sätetes puudub otseselt
§-ga 296 sarnane norm, mis näeb aktsiaseltsi puhul ette aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärje…….Kolleegium leiab, et seaduseandja on reguleerinud aktsiaseltsi üldkoosoleku korra rikkumise tagajärgi
§-s 296 selliselt ,et sellise koosoleku otsused ei saa reeglina kehtida. Puudub põhjendus, miks peaks osaühingu osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumise tagajärgi reguleerima teisiti kui aktsiaseltsi omi (
). Seega ei ole tegemist mitte seadusandja teadlikult erinevalt reguleeritud küsimusega või teadlikult reguleerimata jäänud küsimusega, vaid lüngaga õiguslikus regulatsioonis. Lünk tuleb kolleegiumi arvates TsÜS § 4 lg 1 kohaselt sisustada analoogia alusel samasuguse reegliga osaühingu kohta ja kohaldada ka osaühingu puhul
§-s 296 sätestatut. Kohus jõuab järeldusele, et kuna 17.05.2002.a. toimunud OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul osalesid mõlemad osanikud, ei too osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Hääletamine osanike koosolekul otsuste vastuvõtmisel Hageja väitel osanike koosoleku protokollist ei selgu hääletamistulemused konkreetsete otsuste 10
lg-s 1 sätestatud häälteenamusega.
-st ega teistest õigusaktidest ei tulene, et
Tulenevalt
lg 1, § 192¹ ning § 304 lg 1 on hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel läbi viidud nõuetekohaselt. OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku protokollist (tlk 11-13) nähtub, et koosoleku päevakorra p 3 arutati osakapitali tõstmist.
¹ sätestab, mida osakapitali suurendamise otsuses märgitakse.
Kohus nõustub kostjaga et äriseadustikust ega teistest seadustest ei tulene, et
Kohus jõuab järeldusele, et hääletamine OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsustamisel on läbi viidud nõuetekohaselt. Hageja väitel (tlk 50-51) on ebaõige kostja seisukoht et tulenevalt
Ž hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Protokollist nähtuvalt jäid A. Ž ja tema esindaja eriarvamusele, et vastavalt
ÜS § 103 lg 2 saab A. Ž hääletada.
lg 1 kohaselt ei või osanik hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustustest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist ja selles nõudes või tehingus osaühingu esindaja määramist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Hageja arvates on ebaõige kostja seisukoht et tulenevalt
päevakorrapunktis vastuvõetud otsuse vastuvõtmisel hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei arvestata. Kostja arvates ei või osanik hääletada kui otsus tema ja osaniku vahel võetakse vastu tehingu tegemiseks. Tehing sõlmiti A Ž ja OÜ Almeda Kliinik vahel. Ostu-müügileping ei olnud seotud A Ž kui OÜ Almeda Kliinik osanikuga, vaid A Ž kui eraisikuga. Kohus leiab, et tulenevalt
päevakorrapunktis otsuse vastuvõtmisel hääletada ning esindatuse määramisel tema hääli ei pidanud arvestama. Osakapitali suurendamine Kostja leiab, et osade omandamise eesõiguse sätte tõlgendamisel koos aktsionäri eesõiguse sättega tuleneb, et seaduseandja eesmärgiks oli võimaldada osaühingu osanike enamusel kalduda kõrvale osanike võrdse kohtlemise printsiibist ning sätestada 2/3- line häälte esindatuse nõue osakapitali ebaproportsionaalsel suurendamisel. Seega vastas OÜ Almeda Kliinik osakapitali suurendamise otsus
lg 1 p 2, osanike pädevusse kuulub osakapitali suurendamine ja vähendamine.
lg 1 kohaselt osanikul on osakapitali suurendamise korral väljalastavate osade omandamise õigus võrdeliselt tema osaga, kui osakapitali suurendamise otsusega ei ole ette nähtud teisiti. Osanike osade omandamise eesõiguse võib välistada osanike otsusega, mille poolt on antud vähemalt ¾ osanike koosolekul esindatud häältest või käesoleva seadustiku § 174 lõikes 2 nimetatud juhul vähemalt ¾ osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
lg 1 toodud 2/3 häälte esindatuse nõue on üldine nõue osakapitali suurendamiseks. Osakapitali suurendamisel on osanikel õigus osaniku eesõiguse alusel omandada väljalastavaid osasid võrdeliselt nende osaga. Erandjuhul on võimalik võrdelisest omandamisest kõrvale kalduda, mille otsustamiseks on vajalik vähemalt ¾ osanike koosolekul esindatud häält. Osanik A. D omas 70 % koosolekul esindatud häältest, mitte 75 % ja kuna osanik A. Ž, kes omas 30 % häältest, hääletas otsusele vastu, ei olnud osanike koosolek pädev kalduma kõrvale täiendavate osade proportsionaalsest omandamisest. Seega on osakapitali suurendamisel rikutud
§-s 193 lg 1 sätestatut ja osanike 17.05.2002.a. otsus osakapitali suurendamise kohta tuleb tunnistada kehtetuks. Otsuste kehtetuks tunnistamine Hageja on esitanud nõude tunnistada kehtetuks OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku otsused koosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise korra rikkumise tõttu ning koosolekul vastu võetud otsuste 3.1- 3.4 seadusele ja põhikirjale mittevastavuse tõttu. Kohus jõudis järeldusele, et kuna 17.05.2002.a. toimunud OÜ Almeda Kliinik osanike koosolekul osalesid mõlemad osanikud, ei too osanike koosoleku kokkukutsumise korra rikkumine kaasa osanike koosolekul vastu võetud otsuste kehtetuks tunnistamist; hääletamine on läbi viidud nõuetekohaselt. Seega OÜ Almeda Kliinik osanike 17.05.2002.a. koosoleku päevakorra esimeses ja teises punktis vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Osakapitali suurendamisel on rikutud seaduses sätestatut ja osanike 17.05.2002.a. koosoleku päevakorra kolmanda punkti osas vastuvõetud otsus tuleb tunnistada kehtetuks. Hageja esitatud tõendid: OÜ Almeda Kliinik 18.07.2002.a. osanike koosolekul osalenud osanike nimekiri ( tlk 9), Lääne- Viru Maakohtu kohtunikuabi 25.06.2002.a. kandeotsus (tlk 53), Viru Ringkonnakohtu 10.12.2002 otsus (tlk 54-56), Riigikohtu 05.03.2003 määrus (tlk 57) ei ole asjassepuutuvad. Menetluskulud Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /-/. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.