) 635 lg 1 „töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.“ Kostja vaidlustab, et on allkirjastanud 03.07.2008 teostatud tööde akti nr 1 (t lk 33) ja teostatud tööde akti nr 2 (t lk 35). Pooled ei soovinud antud asjaolu tuvastamiseks läbi viia käekirjaekspertiisi. Samas ei vaidlusta kostja, et on allkirjastanud lõpliku üleandmisvastuvõtmisakti ning et hageja on kõik lepingujärgsed tööd teinud. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja on lepingujärgsed tööd teinud. Kostjal on kohustus tööde eest tasuda. Kostja on esile toonud, et hageja nõuab lepingust kõrgemat hinda. Kohus selle seisukohaga nõustub. Sõltumata sellest, kas aktid nr 1 ja 2 on kostja poolt allkirjastatud või mitte, tuleb kohtu hinnangul lähtuda lõplikust tööde üleandmise-vastuvõtmise aktist. Mõlemad pooled on seda akti lõplikuna hinnanud. Seetõttu tuleb lepingu täitmise lõplikke tingimusi vaadata just sellest aktist. Selles aktis on selgesõnaliselt kirjas, et kostja aktsepteeritud tööde hind on 277 000 krooni käibemaksuta. Hageja on viidanud küll lisatööde tegemisele, kuid kui pooled selgesõnaliselt lepivad kõigis teostatud tööde hinnas kokku selliselt, tuleb viimasest seisukohast lähtuda. Kohus peab tööde hinnaks 277 000 krooni käibemaksuta ja 326 860 krooni käibemaksuga. Hagejal on õigus seda summat nõuda. Kostja leiab, et tal on õigus tasaarvestada 27 783,10 krooni, kuna hageja on hilinenud tööde teostamisega 17 päeva.
lg 1 järgi „kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.“ Kõigepealt kontrollib kohus tasaarvestuse formaalset külge.
Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks esitanud hagejale tasaarvestuse avalduse. Samas ei sätesta seadus tasaarvestuse avalduse esitamisele tähtaega ning kohtupraktika on leidnud, et tahteavaldusi võib teha ka kohtumenetluse raames (näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-06). Seetõttu loeb kohus tasaarvestuse avalduse esitatuks. Järgmisena hindab kohus tasaarvestuse põhjendatust. Kohus leiab, et tasaarvestus on põhjendatud osaliselt. Kostja leiab, et hageja on tööde teostamisega viivitanud 17 päeva. Tööde teostamise tähtpäev oli 14.07.2008, lõplik akt allkirjastati 31.07.2008. Kostja jätab aga tähelepanuta, et aktis on fikseeritud tööde teostamise tegelik tähtaeg 16.07.2008. Seetõttu asub kohus seisukohale, et hageja viivitas tööde tegemisega 2 päeva ning selle aja eest on kostjal lepingu art 10.2 alusel õigus viivist nõuda summas 3 268,60 krooni. Selle summa tasaarvestab kohus
Seega on tuvastatud, et hageja on tööd teinud ning tal on õigus tasu saada lepingujärgses summas 326 860 krooni. Kostjal on kohustus tööde eest tasuda, kuid tal on õigus tasaarvestada viivis tööde teostamise tähtaja ületamise eest summas 3 268,60 krooni. Kohus rahuldab hageja põhinõude lepingujärgsete tööde eest summas 323 591,40 krooni. Puudub vaidlus, et kostja ei ole tööde eest tasunud.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu art 11.2 järgi kohustub kostja tasuma viivist 0,5% tasumisele kuulunud summast päevas. Kostja on küll viivistele vastu vaielnud, kuid ei ole seda põhjendanud. Kohus leiab, et kui üks lepingu pool jätab lepingujärgse tasu maksmata, on teisel lepingupoolel õigus nõuda viivist. Hageja ei nõua viivist ülemäära suures ulatuses, sest kohtupraktika on tavapäraselt viivise piiritlenud põhinõude ulatuseni. Kohus peab viivise väljamõistmist põhjendatuks. Hageja on arvutanud viiviseid seisuga 23.09.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.