lg 3) Kohtuistungi toimumise aeg 23.09.2009 Jõhvi Kaebuse esitaja B.B ja tema esindaja P.P Kohtuistungil osalenud isikud kolme kuu Ida Politseiprefektuuri esindaja T.P RESOLUTSIOON Kaebus rahuldada. Muuta B.B teenistusest vabastamise alust ja lugeda ta teenistusest vabastatuks
Mõista Ida Politseiprefektuurilt B.B kasuks välja hüvitisena kolme kuu ametipalk ning esindaja tasu 2400 ( kaks tuhat nelisada) krooni. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o 2.10.2009. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED B.B on esitanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Ida Politseiprefektuurilt kolme kuu ametipalga nõudes, kuna vastustaja rikkus teenistusse võtmise eeskirju sellega, et kaebajal puudus nõutav keeleoskuse tase ja ta võeti ikkagi teenistusse Ida Politseiprefektuuri politseiinspektorina. Sellega on vastustaja rikkunud
-i § 14 lg 1, sest B.B ei valdanud riigikeelt. Tulenevalt
lg 1 ja lg 3 on tal õigus politseiteenistusest vabastamisel saada hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. Ida Politseiprefektuuri 25.06.2009 käskkirjaga nr 169p vabastati Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Jõhvi arestimaja konstaabel B.B politseiteenistusest Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi
) §§ 112, 117 lg 1 p 3, Keeleseaduse § 5 lg 2, 3-09-1553 Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määruse nr 105 alusel arvates 01.07.2009 ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudub C1 tasemel eesti keele oskust tõendav tunnistus, s.o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Vastustaja Ida Politseiprefektuur vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esindaja T.P leiab, et asjakohatud on kaebaja väited, et vastustaja rikkus teenistusse võtmise eeskirju, kuna kaebajal puudus nõutav keeleoskuse tase. Administratsiooni hinnangulised otsustused avalikus teenistuses olevate ametnike sobivuse kohta on kaalutlusõiguslikud. Vastustajal on diskretsiooni teostamisel ulatuslik hindamisruum – ühelt poolt arvestada seaduse nõuet ning teiselt poolt teenistuslikku vajadust ja regiooni eripära, et leida sobiv ja õiglane lahendus mõistliku aja jooksul. Vastustaja on seisukohal, et vaatamata Keeleinspektsiooni poolt kolm korda antud tähtajale keeleoskuse taseme eksami sooritamiseks, samuti kaks korda alustatud väärteomenetlusele Keeleseaduse rikkumise eest, ei ole B.B suutnud 9 aasta jooksul viia oma riigikeele oskus nõuetele vastavaks ja omandada keeleoskust tõendavat dokumenti. Arvestades, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud asjaolu, et ametnikele esitatakse ühiskonna poolt tavakodanikust kõrgemad eetilised nõuded, leiame, et antud juhul ei ole B.B käitunud ametnikule esitatavatele eetilistele nõuetele vääriliselt. Keeleseaduse peatükk 51 paneb vastutuse keeleoskusnõuete rikkumise eest ja mitte arvestada sellega ei ole õige. Kuna B.B`l puudus igasugune tunnistus eesti keele oskuse kohta teenistusest vabastamise hetkel, kuid teenistuja kohustus on esitada tema ametikohale vastavuse kohta dokumendid, leiab vastustaja, et Ida Politseiprefektuur on käitunud B.B teenistusest vabastamisel õiguspäraselt ja puudub alus B.B kaebuse rahuldamiseks ja kolme kuu ametipalga välja mõistmiseks. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. 01.juulil 2009 jõustunud
lõikes sätestatud ühekuulise tähtaja jooksul õigus esitada kaebusi halduskohtule teenistusalastes küsimustes antud käskkirjade, korralduste ja otsuste ning sooritatud toimingute peale. Menetlusosaliste vahel on vaidlus avaliku teenistuse seaduse sätete kohaldamise üle. Antud vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Ida Politseiprefektuuri 25.06.2009 käskkirjaga nr 169p vabastati Ida Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna arestimajade talituse Jõhvi arestimaja konstaabel B.B politseiteenistusest
, 117 lg 1 p 3, Keeleseaduse § 5 lg 2, Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määruse nr 105 alusel arvates 01.07.2009 ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tal puudub C1 tasemel eesti keele oskust tõendav tunnistus, s.o dokument, mis on tema ametikohal töötamise kohustuslikuks tingimuseks. Tulenevalt
lg 1 p 3 sätestatust, võib ametniku teenistusest vabastada kui tal puudub dokument, mis on vastavas ametis töötamise kohustuslik tingimus. Vastavalt Keeleseaduse § 5 lg 2 peavad avalikud teenistujad oskama ja kasutama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste või tööülesannete täitmiseks. Politseiteenistuse seaduse § 8 kohaselt peab politseiametnik valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga kehtestatud ulatuses. Vabariigi Valitsuse 26.06.2008 määruse nr 105 „Avalike teenistujate, töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“ § 2 lg 2 kohaselt tagab tööandja, et töötajad või avalikud teenistujad, kellelt ametialaste kohustuste ja tööülesannete täitmiseks vastavalt käesolevale määrusele nõutakse eesti keele oskust, valdavad eesti keelt nõutaval tasemel. Sama määruse § 12 p 17 kohaselt nõutakse vähemalt C1-tasemel eesti keele oskust politseiametnikelt. Politseiteenistuse seaduse 2 3-09-1553 § 5 lg 1 p 9 kohaselt on politseiinspektor ja konstaabel politseiametnikud. Seega on nad kohustatud valdama eesti keelt kõrgtasemel. Halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega ( HKMS § 19 lg 7), vaid peab selgitama välja kaebuse tegeliku eesmärgi ja tuvastama selle alusel kaebuse tegelikud taotlused. Käesolevas haldusasjas tuleb leida vastus küsimusele, kas kaebaja ametisse nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju, mis annab aluse tema teenistusest vabastamiseks
Kaebuses halduskohtule on kaebaja leidnud, et tema ametisse nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju, mis annab tulenevalt
lg 1 ja lg 3 talle õiguse nõuda politseiteenistusest vabastamisel hüvitist kolme kuu ametipalga ulatuses. Kaebaja pole nõudnud teenistusest vabastamise käskkirja tühistamist ja vabastamise aluse muutmist. Küll on aga kaebaja jäänud endale kindlaks, et tema ametisse nimetamisel rikuti teenistusse võtmise eeskirju (Keeleseaduse § 5 lg 2, Vabariigi Valitsuse 16.08.1999 määruse nr 249 ja
tuleneb, et riigiametnik peab oskama eesti keelt tasemel, mis on vajalik teenistuskohustuste täitmiseks), mis halduskohtu arvates annab aluse kaebaja taotlust tõlgendada selliselt, et kaebaja tulnuks teenistusest vabastada
lg 1 alusel, mitte
Vaidlust pole selle üle, et kaebaja politseisse tööle asumisel eesti keelt kõrgtasemel ei osanud ega oska seda tänaseni. Kirjeldatu alusel tõlgendab halduskohus kaebuse tegelikku eesmärki ja kaebuse tegelikku taotlust sellisena, et kohaseks aluseks kaebaja teenistusest vabastamiseks oleks olnud
Selle sätte järgi vabastatakse ametnik teenistusest, kui tema ametisse nimetamisel oli rikutud teenistusse võtmise eeskirju ning vabastamist tingiv asjaolu pole ära langenud. Asja materjalide kohaselt nimetati kaebaja Ida-Viru Politseiprefektuuri 12.09.2000 käskkirjaga 682p korrakaitseosakonna arestimaja inspektori ametikohale arvates 11. septembrist 2000 a. ja arvates 06.05.2002 nimetati B.B korrakaitseosakonna arestimaja politsei nooreminspektori ametikohale ja vabastati samast päevast korrakaitseosakonna arestimaja inspektori ametikohalt.
alates selle jõustumisest 01.01.1996 sätestab, et riigiametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega teovõimelise Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel sätestatud ulatuses. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja ametikohal Ida Politseiprefektuuris oli nõutav eesti keele oskus vähemalt kõrgtasemel, mis kaebajal puudus, ning selle jätkuv puudumine on tuvastatud: Keeleinspektsiooni 24.04.2001 poolt koostatud keeleoskuse kontrollaktiga nr 14-1640, millest nähtub, et B.B ametikohal on kehtestatud kohustuslikuks eesti keele oskuse tasemeks keeleoskuse kõrgtase. Akti kohaselt B.B eesti keelt ei valda. Keeleinspektsiooni poolt 23.11.2004 koostatud keeleoskuse kontrollaktiga nr 14-1939, millest nähtub et tema ametikohal nõutav keeleoskus peab vastama kesktasemele, kuid tegelik eesti keele oskus vastab B.B`l 0 tasemele. Sama akti punktis 17 on märgitud, et aktis nr 14-1640 tehtud ettekirjutus on täitmata. Aktiga nr 14-1939 tehti B.B`le keeleinspektsiooni poolt ettekirjutus keeleseaduse § 5 lg 2 rikkumise kohta ning kohustati sooritama kesktaseme eksam hiljemalt 01.10.2005. Samuti algatati 23.11.2004 Keeleinspektsiooni poolt B.B suhtes väärteomenetlus VTMS § 53 alusel. 09.10.2007 teostas keeleinspektsioon kontrollakti nr 14-1939 täitmise osas järelkontrolli, millest nähtub, et B.B`l oli ettekirjutus täitmata. Jällegi andis Keeleinspektsioon ettekirjutuse 3 3-09-1553 täitmiseks tähtaja sooritada kõrgtaseme eksam hiljemalt 01.12.2008 ning algatati väärteomenetlus VTMS § 55 alusel. Seega esineb alus
Tuvastades
nõuete rikkumise, ei saa ametnikku vabastada teenistusest muul alusel kui
Kuna kaebaja teenistusest vabastamine on õige, kuid vabastamise alus on vale, siis muudab halduskohus kaebaja teenistusest vabastamise alust ning loeb B.B teenistusest vabastatuks
lg 1 alusel.
lg 1 alusel teenistusest vabastamisega kaasneb
Kuna Ida Politseiprefektuuri haldusakti, 25.06.2009 käskkirjaga nr 169 p, ei määratud kaebajale hüvitust, siis tuleb Ida Politseiprefektuuril kaebajale maksta
HKMS § 92 alusel on kaebajal õigus menetluskulude hüvitamisele. Kuludokumentide järgi seisneb kaebaja menetluskulu esindaja tasus summas 2400 krooni, mis kuuluv vastustajalt välja mõistmisele kaebaja kasuks. Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 03.11.2009.a. Ülle Polluks Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.