§-de 76 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 153 251,08 kr ja viivise 34 244,20 kr ning alates 03.07.2008 viivise 0,15% põhivõlgnevusest päevas kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostjal puudub kohustus tasuda valveteenuse eest, mida ta ei ole saanud. Valveteenust osutas OÜ xxxxxxxx, kelle valvurid olid joobes, ründasid OÜ Celastone töötajaid ning nende valve ajal kadus ehitusobjektilt ehitusmaterjale ning kütust. Tegemist ei olnud Turvaseaduse nõuetele vastava teenusega ega lepingu täitmisega. Hagejal ei ole tasunõuet. Hageja tehtud ehitustööd on puudustega. Hageja on neid puudusi möönnud, kinnitades 19.03.2008, et parandab märgitud fassaadi puudused. 03.12.2007 on hageja lubanud sokli viimistlustööd uuesti teha. Tänaseks on ehitustöödes ilmnenud hulganisti täiendavaid puuduseid, mh on sokkel lagunenud. Kostja on hagejat teavitanud. Kostja on õigustatult keeldunud hagis nõutava summa tasumisest, sest hageja ei ole lõpetanud ehitustöid, tehtud tööde kvaliteet ei vasta nõuetele, ei ole hüvitatud tekitatud kahjusid ega parandanud praaktöid.
§-de 110 lg 1 ja 111 lg 1 kohaselt võib kostja neil asjaoludel oma kohustuse täitmisest keelduda. 12.08.2008 seisuga on hoone välisdefektide osalise parandamise maksumus ca 200 000.- kr. Hageja on saanud kostjalt 155 000.- kr ettemaksuna, kuid ei ole lubatud töid teinud. Seega on kostja poolt kinnipeetud summa väiksem, kui see, milleks antud asjaoludel kostja oleks minimaalselt õigustatud. Ekspertarvamuse kohaselt on kostja võimalikud kulutused puuduste kõrvaldamisele tõenäoliselt palju suuremad. Kostja ei ole ka
§-dest 110 lg 1 ja 111 lg 1 tulenevalt viivituses. Acto Consult OÜ 04.02.2009 ekspertiisiaktiga on tõendatud järgmised hageja tehtud ehitusvead: vahtpolüstürool on osaliselt paigaldatud seinale väikese õhuvahega, mille tulemusel suureneb seina soojusjuhtivus; hoone sokli soojustus on paigaldatud reljeefse kujuga soklitala küljele. Selle tulemusel ei liibu sokli soojustus tihedalt vastu konstruktsiooni, mis põhjustab sokli soojusjuhitavuse suurenemise; soklit kattev tsementkiudplaat on paigaldatud tihedalt vastu soklisoojustust ja kinnitatud horisontaalsetele roovidele. Sellise paigalduse puhul ei ole võimalik soklist niiskuse väljakuivamine välisõhku. Sokliplaadid tuleb paigaldada vertikaalsetele roovidele tagades sokliplaadi ja soojustuse vahele ja sokliplaadi ja soklipleki vahele min 20 mm õhuruumi; sokliplaat on paigaldatud mustade nn kipsplaadi kruvidega mis ei sobi kasutamiseks välistingimustes ja mis ei valmsita endale ette lõtkuga ava võimaldamaks tsementkiudplaadil termoliikumist. Selle tulemusel on mitmetes kohtades sokliplaat sisepingete tulemusel purunenud; soklipleki ja seina soojustuse vahel on 10-30 mm laiune pragu, mis tekitab ilmselge külmasilla. Vahe tuleb tihendada montaaživahuga; kogu hoone sokliplekk on paigaldatud kõveralt ja ebaühtlaselt, plekk on tugevalt kriimustatud ja paljude ebakvaliteetsete värviparandustega, ei ole tagatud õhu pääsemine fassaadipleki taha ja õhu pääsemine välja sokliplaadi tagant; sokliplekk ei ole piisavalt kinnitatud ja on ebaühtlase kalde all. Soklipleki omavahelised ühendused on neetühendustest lahti tulnud; fassaadi profiilpleki kinnituskruvid on liialt kõvasti kinni pingutatud ja selle tulemusel on plekk mõlki tõmmanud ja näeb inetu välja; seinaplekil on tehtud mitmeid ebakvaliteetseid värviparandusi, mille tulemusel näeb seinaplekk visuaalselt ebakorrektne välja; avade palede ümbrused ja akna alusplekid kogu hoone ulatuses vormistatud ebakorrektselt, puudulikult kinnitatud, paljude värviparandustega ning määrdunud tihendushermeetikuga. Tulemus on visuaalselt ebakorrektne ajas mittepüsiv ning ei ole veetihe; seinapleki jätkud on vormistatud ebakorrektselt ja visuaalselt ebaloogilistes kohtades; ei ole tagatud õhu pääsemine soklist pleki taha ning õhu pääsemine pleki tagant välja akende alt ja rääsast. Fassaadipleki tagust tuulutust mittevõimaldav teostus on lubamatu; katuse parapettide ja seinaosade liitumised on vormistatud ebakorrektselt ja ei ole veetihedad. Mitmel pool on kasutatud külmi mastikseid, mis ei ole ette nähtud katusetöödeks. Käesolevaks hetkeks on ilmnenud katuse läbijookse parapetisõlmedes. Ekspert on asunud seisukohale, et Orgita plokitehase fassaadi ja sokli ehitustööde nõuetele vastavaks tegemiseks tuleb senine paigaldatud fassaadikate ja sokliviimistlus eemaldada ja teostad uuesti. Vastavate tööde maksumus 1 010 108.- kr või 1 098 491.kr. Hageja on ettemaksuna saanud 281 000.- kr ja tema töövõtu lõpetamiseks ning praagi parandamiseks peab kostja täiendavalt kulutama va 1,1 miljonit krooni. Nimetatud summad on hageja rikkumisest põhjustatud kostja kahju. Kostja taganeb hageja poolt 03.12.2007 aktis nr 071203-01 võetud kohustuse ja 19.03.2008 akti nr 080202-01 lisas võetud kohustuse suhtes. Hageja on oluliselt võetud kohustusi rikkunud, sest kostja on korduvalt palunud kohustused täita, hagejale on kohustuste täitmise eest olulises osas ettemaks tasutud, kohustuste täitmise takistused puuduvad – kuid hageja ei ole võetud kohustusi ligi aasta jooksul täitma asunud ning ilmselt ei kavatsenudki seda teha. Hagi rahuldamise korral tasaarvestada hageja nõue rahuldatud summa osas vastava osaga kostja tagasitäitmise nõude ja kahju hüvitamise nõude summast ( 1 381 000.- kr). Kohtuotsuse põhjendus
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud hagile lisatud materjalidega. Hageja andis kohtuistungil nõusoleku asja lahendamiseks tagaseljaotsusega. Hageja esindaja vandeadvokaat J.Leppik palub kohtuotsuse pöörata täitmisele viivitamata. Hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega ning kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Kostja avaldus taganemiseks ja tasaarvestamiseks kuulub jätmisele läbi vaatamata TsMS § 412 lg 2 alusel, kuna kostja eelistungile ei ilmunud. Eelistungi toimumise aeg oli kostja esindajale allkirja vastu teatavaks tehtud. Kostja ei esitanud taotlust asja arutamise edasilükkamiseks ega asja arutamiseks ilma tema osavõtuta. Kostja ei ole kohtule esitanud mõjuvaid põhjuseid tema mitteilmumise kohta. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.