← Eesti

3-08-2477/50

Obsah (4)§ 40§ 56§ 58§ 87

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-2477

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ja lg 2 näeb ette, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamisõiguse võimaldamine on vajalik selleks, et haldusakti andmisel oleks võimalik võtta nende kohta motiveeritud seisukoht.

§ 56

kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning muuhulgas tähendab see, et motivatsioonis tuleb ümber lükata menetlusosalise vastuväited asjas kogutud seisukohtadele ja tõenditele. Vastustaja märkis, et asja otsustamiseks vajalikud asjaolud olid esitatud taotluses, peale selle 01.08.2008 tehti kaebajale järelepärimine (millele kaebaja vastas 07.08.2008) ja 19.08.2008 teostati koha peal paikvaatlus, mistõttu ei pidanudki enne otsuse tegemist enam kaebajat ära kuulama (

§ 40lg 3 p 2).

Vastustaja see arvamus on ebaõige. Tegemist oli soodustuse andmisest keeldumise kaalutlusotsusega ning vastustajal puudus alus olla veendunud selles, et kaebajal taotluses esitatud ning taotluse menetlemisel kogutud andmetele midagi lisada pole. Vaideorganiks oleva lähteorgani poolt vaidemenetluses kaebajale täiendavate küsimuste esitamine ja esitatud küsimuste sisu näitavad selgelt, et otsuse tegemisel ei olnud EAS kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid välja selgitatud. Seega saab väita, et vaidlusalune otsus on õigusvastane, sest selle tegemisel rikuti oluliselt menetlusnõudeid. Ka Riigikohus on oma lahendites leidnud, et ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid, ning et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks (vt 19.12.2006 otsus nr 3-31-80-06). Eeltoodu ei tingi siiski vaidlusaluse otsuse tühistamise. Ainuüksi menetlus- või vormivead ei anna

§ 58

kohaselt alust nõuda haldusakti kehtetuks tunnistamist, kui need ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kaebaja on vaide esitamisega saanud realiseerida ärakuulamisõigust ning EAS on vaidemenetluses küsinud kaebajalt täiendavaid andmeid. Seega haldusmenetluses esinenud rikkumised ja puudused on EAS poolt vaidemenetluses kõrvaldatud ning vaideotsuses on esitatud argumenteeritud põhjendused ja kaalutlused selle kohta, miks ei saa rahuldada kaebaja esitatud taotlust toetuse saamiseks. Kaebaja eesmärgiks on saavutada tema taotluse uuesti läbivaatamine EAS juhatuse poolt. Vaidlusaluse otsuse õigusvastasuse tuvastamine seda eesmärki saavutada ei aita. Seetõttu puudub alus kohustamisnõude rahuldamiseks. Vastustaja selgitusel on kaebajal jätkuvalt võimalus taotleda toetust, kõrvaldades selle saamiseks projekti puudused, millele on vaideotsuses tähelepanu juhitud. Vaideotsuses toodud põhjendustest nähtuvalt on EAS kaebaja taotluse lahendamisel arvestanud Väikesadamate toetamise programmi korras sätestatud programmi eesmärkidega ja Väikesadamate toetamise programmi hindamismetoodikas toodud hindamiskriteeriumide hindamisaspektidega. Korra p 3.1 kohaselt on programmi eesmärk läbi investeerimise väikesadama3

(6)3-08-2477 tesse ja nende tegevust toetavasse infrastruktuuri kaasa aidata mereturismi arengule ja piirkondlikule konkurentsivõimele. Korra p 3.2 sätestab programmi spetsiifiliste eesmärkidena - piirkonna külastusvõimaluste mitmekesistamine väikesadamate atraktiivsemaks muutmise kaudu; väikesadamate koormustaluvuse tõstmine ning kvalitatiivse taseme oluline parandamine; korrastatud avalike sadamate võrgustiku tekkimine ning kohaliku majandus- ja ettevõtluskeskkonna elavdamine. Korra p-s 3.3 on rõhutatud, et programmi eesmärgiks ei ole anda toetust sadamatele, mille sihtgrupiks on kalalaevad, kaubalaevad ja reisiparvlaevad. Vaideotsuses on piisava põhjalikkusega selgitatud taotluse puudusi, mis on tinginud taotluse kohta lõppkokkuvõttes selle rahuldamata jätmise otsuse tegemise. Taotleja poolt oli esitatud toetuse saamiseks projekt ”Lehtma külalissadama väljaarendamine populaarseks külastuskeskuseks”. Seega pidi EAS taotluse hindamisel arvestama, kuivõrd projekti tegevused on suunatud Lehtma külalissadama kvaliteedi tõstmisele (projekti mõju), milline on taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti eelarve põhjendatus. EAS on vaideotsuse punktides 1-4 toonud välja projekti nõrgad momendid, milleks on esmalt kavandatavate tegevuste vähene mõju Lehtma külalissadama kvaliteedi tõstmisele, sest projektist ei tulene, et selle realiseerimise tulemusena paraneks osutatavate teenuste kvaliteet ja lisanduks täiendavaid teenuseid. Jätkusuutlikkuse madala hinnangu põhjusena on toodud asjaolu, et projekt näeb ette ühekordse radikaalse süvendamise, mis ei taga aga süvendustööde mittevajalikust tulevikus ega lahenda faarvaatri liivaga täiskandumise probleemi. Projekti ettevalmistuse kvaliteedi madala hinnangu põhjusena on märgitud asjaolu, et projekt ei sisalda piisavalt informatsiooni selle kohta, kuidas lahendatakse tulevikus külalis-, kala- ja kaubasadama funktsioonide ühine toimimine. Kuna programmi eesmärk on üksnes külalissadamate toetamine, siis on asjakohane vastustaja poolt hinnata, kuidas toimub külalis-, kala- ja kaubasadama funktsioone täitva sadama ümberkujundamine üksnes külalissadamaks. Samuti on vaideotsuses põhjendatud, miks anti madal hinnang projekti eelarve põhjendatusele. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIOMENETLUSES Direct Consulting AS apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellandi väitel kohaldas kohus materiaalõigust vääralt ja rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohus asus põhjendamatult seisukohale, et haldusmenetluses tehtud vead on kõrvaldatavad vaidemenetluses, et vaideotsusest nähtuvad toetuse saamise taotluse rahuldamata jätmise otsustuse tegemise põhjendused ja kaalutlused ning et vaidemenetluses sai kaebaja realiseerida oma ärakuulamisõigust. Kaebaja subjektiivseid õigusi rikub vaidlusalune otsus, mitte vaideotsus (

§ 87lg 2).

Vaideotsus ei saa kõrvaldada selliseid puudusi, mis sisalduvad 28.08.2008 otsuses endas (kaalutlusvead, menetlusnormide rikkumine). Lisaks on ebaõiged ega tugine asjas kogutud tõenditele kohtuotsuse põhjendused projekti kriteeriumite kontekstis. Kohus pole analüüsinud kaebaja väiteid osas, mis puudutavad EAS 28.08.2008 otsuse põhjendusi, ning kohtuotsusest ei selgu, miks kohus leidis, et kaebaja poolt kavandatavad tegevused ei tõsta külalissadama kvaliteeti, miks faarvaatri liivaga täiskandumise probleemi projektis ettenähtud süvendustööd ei lahenda ning miks süvendustööde mõju kandumine 1 aastalt 4 aastale ei ole käsitatav projekti pikaajalise mõjuna. Taotluses (projektis) märgitud tegevused – sadamahoone rekonstrueerimine, süvendustööde teostamine – on Korra p 4.1 kohased tegevused, mis leiavad toetamist programmi raames. Kohtule on esitatud hindamisaruanne, mille p-s 4 leiab arenduskonsultant, et projektis kavandatud tegevused on vajalikud sadama edasiseks funktsioneerimiseks (süvendustööd, uuring), ja osutatavate teenuste parema kvaliteedi tagamiseks (sadamahoone remont) ning aitavad kaasa mereturismi arengule ning mõjutavad seeläbi soodsalt ettevõtluse arengut piirkonnas. See hinnang on vastupidine vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja kohtumenetluses vastustaja esindaja antud selgitustele, mis seab kahtluse alla vaidlustatud otsuse põhjenduste paikapidavuse. 4

(6)3-08-2477 Kohus ei hinnanud kaebaja väidet, mille kohaselt ei nähtu vaidlustatud otsusest vastustaja enda poolt kehtestatud „Väikesadamate toetamise programmi hindamismetoodika“ punktidest 4-7 ja selle lisadest tulenev hindamismetoodika rakendamine. Ka on apellandi arvates ebaõiglased liigmadalad hinded, eriti asjaolu valguses, et vastustaja poolt antud koondhinde ja rahuldamisele kuuluva taotluse koondhinde vaheks kujunes vaid 0,06 punkti. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus põhjendamatu ja kohtuotsus õige. Kaebaja vaidlustas oma kaebuses nii otsuse kui ka vaideotsuse, leides, et nendega rikuti tema menetlusõigusi ja need on antud kaalutlusvigadega. Kohus viitas õigesti

§-le 58 ja leidis põhjendatult, et kaebaja ärakuulamisõigus realiseerus vaidemenetluses ning taotluse rahuldamata jätmise asjaolud ja kaalutlused on selgelt välja toodud ja arusaadavalt käsitletud uuesti vaideotsuses. Vaidlusalune otsus on sisuliselt õiguspärane ning selle tühistamine menetluslike ja/või vormiliste minetuste tõttu pole põhjendatud, sest kõiki asjaolusid arvestades tuleks anda samasugune haldusakt. EAS on korduvalt rõhutanud, et kaebaja projekt ja selle tegevused vastavad tõesti toetusprogrammi eesmärkidele, kuid tegevused ei aita kaasa otseselt külalissadama väljaarendamisele. Ebaõige ja asjaolusid moonutav on kaebaja lähtepositsioon ning argumentatsioon selles, et kui projekti tegevused on toetavad ja Lehtma sadam on olulise tähtsusega sadam, siis EAS justkui pole neid argumente arvestanud taotluse hindamisel ja seetõttu on otsused tehtud kaalutlusvigadega. Apellatsioonkaebuses on toodud väljavõte EAS hindamisaruandest, milles sisaldub arenduskonsultandi hinnangu osaline ja moonutatud väljavõte. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja halduskohtu otsuse tühistamiseks alust. Apellandi arvamust, et kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust, hindas tõendeid vääralt ja rikkus oluliselt menetlusnorme, ringkonnakohus ei jaga. Vaidluse all pole kohtu poolt tuvastatud asjaolu, et vaidlusaluse haldusakti andmisel rikuti menetlus- ja vorminõudeid. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas minetusi haldusakti andmise menetluses ja haldusakti puudusi saab lugeda kõrvaldatuks vaidemenetluse kaudu ning kas vastustaja otsustus jätta väikesadamate toetamise programmi raames kaebaja taotlus 3 miljoni krooni saamiseks rahuldamata on õiguspärane. Vaadeldaval juhtumil leidis kohus, et haldusakti andmisel rikuti kaebaja õigust olla ära kuulatud ning otsusega sisuliselt kinnitati hindamiskomisjoni koostatud hindamisaruanne enda poolseid põhjendusi ja kaalutlusi esitamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et haldusmenetluses esinenud rikkumised ja puudused EAS 28.08.2008 otsuses on vastustaja kõrvaldanud vaidemenetluses ning otsuse tühistamiseks ei ole alust (

§ 58

). Apellandi seisukohaga, et kuna kaebus on esitatud 28.08.2008 otsuse peale ja see otsus on õigusvastane, siis ei saa vaideotsus iseenesest kõrvaldada selliseid puudusi, mis sisalduvad otsuses endas, ringkonnakohus ei nõustu. Vaidemenetlusel on halduse enesekontrolli funktsioon, mis tähendab, et nii lähte- kui ka vaideorganil (mis käesoleval juhtumil langevad kokku) on võimalus otsustuse õiguslikud ja faktilised asjaolud uuesti üle kontrollida ja vigaseid või ebaotstarbekaid lahendusi korrigeerida. Haldusmenetluses tehtud ärakuulamisviga toonuks kaasa otsuse tühistamise juhul, kui see oleks mõjutanud asja otsustamist. Käesoleval juhul kohtu tuvastatud menetlusviga vastustaja tehtud otsustuse tulemust ei mõjutanud, sest kaebaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamisele järgnes vastustaja samasugune järeldus, et taotlust ei saa kaebaja jaoks positiivselt lahendada. Vastustaja märgib õigesti, et kui sisuliselt õige, kuid menetlus- või vormivigadega haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, siis oleks see menetluse ökonoomika seisukohalt ebaõige ja haldusmenetluse põhimõtetega vastuolus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et vastustaja on oma seisukohti taotluse rahuldamata jätmise kohta piisavalt motiveerinud ega eksinud kaalutlusreeglite vastu. Vastusta5

(6)3-08-2477 ja selgituse järgi vastavad projekt (Lehtma külalissadama väljaarendamine populaarseks külastuskeskuseks) ja selles toodud tegevused (süvendustööd, sadamahoone renoveerimine) küll toetusprogrammi eesmärkidele, nii nagu kaebaja väidabki, kuid tegevuste mõju, arvestades toetusprogrammi mõjueesmärke, projekti asukohas paikvaatluse käigus tuvastatud asjaolusid ja projekti tegevuste iseloomu, on vähene, sest ei aita kaasa otseselt külalissadama väljaarendamisele (Lehtma sadam täidab ka kauba- ja kalasadama funktsioone, mille toetamine pole toetusprogrammi eesmärk; projektis pole välja toodud, kuidas aitavad tegevused kaasa just nimelt külalissadama välja arendamisele, millised on pikemad perspektiivid jne) ega selle kvaliteedi olulisele tõstmisele, ning see on toonud kaasa kaebajale mittemeelepärase hindamistulemuse ja taotluse rahuldamata jätmise. Kaebaja pole vastustaja väiteid kummutanud ega esitanud vastupidist kinnitavaid andmeid. Apellandi väide, et vastupidist kinnitab kohtu poolt tähelepanuta jäetud hindamisaruande punkt 4, on eksitav. Esiteks on hindamisaruanne oma sisult arenduskonsultandi mittesiduv ettepanek hindamiskomisjonile ning teiseks tugineb kaebaja viidatud punkti esimesele lausele, milles märgitakse, et „Kahtlemata on Lehtma sadam suurima külastatavusega sadam Hiiumaal ning projektis kavandatud tegevused vajalikud sadama edasiseks funktsioneerimiseks (süvendustööd, uuring) ja osutatavate teenuste parema kvaliteedi tagamiseks (sadamahoone remont) ning aitavad kaasa mereturismi arengule ning mõjuvad seeläbi soodsalt ettevõtluse arengule piirkonnas“, kuid jätab tähelepanuta järgmised laused, milles öeldakse, et „Samas on käesoleva projekti raames läbiviidavate süvendustööde näol tegemist pigem avariiolukorra likvideerimisega. Lahenduse leidmine sadama sissesõidutee regulaarse süvendamise vajadusele jääb ilmselt edaspidise põhiuuringu ülesandeks“. Vastuseks apellandi väitele hindamismetoodika rakendamist puudutavas küsimuses märgib ringkonnakohus järgmist. Väikesadamate toetamise programmi hindamise metoodika näeb ette taotluste hindamiseks kuus kriteeriumi kahes hindamisblokis (esimeses bloki hinnatakse projekti prioriteetsust, projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele ja projekti jätkusuutlikkust ning teises projekti sisulist ettevalmistatuse taset, projekti eelarve põhjendatust ja kvaliteeti ning projekti teostatavust ja kindlustatust organisatsiooniliste ressurssidega) ning hinnang taotlusele loetakse positiivseks ja hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekt rahastada, kui kummagi hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähemalt 2.5. Metoodika p 7 näeb samuti ette, et hinnang taotlusele loetakse negatiivseks ja hindamiskomisjon teeb ettepaneku projekti mitte rahastada, kui vähemalt ühe hindamisbloki hindamisel antud koondhinne on vähem kui 2,5. Kuidas komisjoni liige hindab meetme tingimustele vastavaks ja kuidas hinded summeeritakse ja koondhinne saadakse, on metoodikas üksikasjaliselt kirjas. Vaidlusaluses otsuses ongi kaebaja taotlust hinnatud kuue kriteeriumi alusel (hinded vastavalt 3,2; 1,4; 1,4 ning 2,2; 2,2 ja 3,0) ning saadud kummaski blokis koondhinde alla 2,5 punkti, mis tõigi kaasa kaebaja jaoks negatiivse otsuse tegemise. Üldsõnaline on apellandi väide, et tema taotlust on hinnatud liigmadalate hinnetega. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata, halduskohtu otsus muutmata ja apellandi menetluskulud tema enda kanda. Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.