) § 43 lg 1, § 41 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 1, 4, § 70 lg 1 alusel. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi hageja hagi juurde. Hageja nõustus tasuma riigilõivu ositi. Kostja nõustus eksperdi arvamusega ja möönis, et seadusest tulenevalt tuleb tal tasuda laste ülalpidamiseks elatist ja palus otsuse täitmiseks elatise võlga tasuda ositi. Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 2 kohaselt tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et eksperdi arvamusest lähtuvalt võib pidada kostjat LM ja D M isaks. Ekspertiisiaktiga XXX on tõendatud, et tõenäosus, mille kohaselt NI saab olla LM bioloogiline isa on 99,999995% ja D M bioloogiline isa – 99,9997%. Hageja on taotlenud kostjalt iga lapse ülalpidamiseks igakuise elatise 2 175 krooni väljamõistmist alates hagi esitamisest 05.03.2009.
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.
lg 2 ja 3 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on kuupalga alammäär 4 350 krooni. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista iga lapse ülalpidamiseks igakuiselt hageja kasuks elatis 2 175 krooni alates 05.03.2009. Seisuga 01.07.2009 moodustab elatise võlg 16 838,70 krooni. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja nõustus tasuma elatise võla igakuiselt 2 000 krooni, millele lisandub elatise summa 4 350 krooni alates 01.07.2009, millele hageja vastu ei vaielnud. 2 Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb põlvnemise tuvastamise osas jätta menetluskulud poolte endi kanda ning lastele elatise saamise osas kostja kanda. Harju Maakohtu 31.03.2009 määrusega oli hageja vabastatud riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hageja tasus 13.04.2009 riigilõivu 2 000 krooni. Lähtudes tsiviilasja hinnast 50 000 krooni tuleb riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 7 500 krooni. Seega tuleb hagejal täiendavalt tasuda riigilõivu 5 500 krooni. Hageja nõustus tasuma alates 01.08.2009 riigilõivu 2 000 krooni riigituludesse igakuiselt kuni võla kustutamiseni. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. JM on 08.06.2009 tasunud 3 600 krooni selgitusega „ekspertiisitasu ts.asjas 2-09-9191“ ja NI on 10.06.2009 tasunud selgitusega „ts asi 2-09-9191 ekspertiis“ eksperditasu 3 600 krooni kohtu tagatiste kontole. Ekspertiisi õiendist nähtuvalt on ekspertiisi maksumuseks 4 380 krooni. Seega tuleb pooltele tagastada 1 410 krooni. Viivi Villemson 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.