2-09-7528/9

Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja Kohtuasja number 2-09-7528 Otsuse kuupäev 10.

2. a Kohtunik Epp Haabsaar Kohtuasi KS´i (isikukood xxx) hagi kostja K S(isikukood xxx) vastu elatusraha väljamõistmiseks. Hagihind 19 575 krooni. Kohtuistung 19.06.
3. a Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse määruskaebuse esitajale kätteandmisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemisel tuleb arvestada TsMS § 187 lg 6 sätestatud tähtajaga. Kohtuotsuse reolutsioon: Hagi rahuldada osaliselt. Mõista kostja K S igakuine elatis alates 23.02.
4. a 2175 krooni poolte ühise lapse B S(sünd xxx. a) ülalpidamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni hageja KS´i kasuks. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Poolte seisukohad Hagiavalduse kohaselt on pooltel ühine alaealine laps B S , kelle ülalpidamises kostja osaleb ebaregulaarselt. Osalus on ebapiisav. Seoses eeltooduga palus hageja mõista kostjalt alates 23.02.
5. a poolte ühise tütre ülalpidamiseks 3000 krooni kuus kuni tema täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja panna kostja kanda. Kostja andmetel toetab ta last, kusjuures laps elab osa ajast kostja juures. Lisaks eeltoodule ei võimalda kostja majanduslik olukord nõutud elatusraha maksta. Kostja sissetulek on ebaregulaarne. Kohtuistungil oli kostja nõus 500 krooni lapsele elatusraha maksma. Hageja andmetel viibib laps kostja juures keskmiselt 6,5 päeva kuus. Kohtu põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatusraha suurus lähtuvalt kummagi vanema sissetuleku suurusest ning lapse vajadustest. Elatusraha määratakse kindlaks igakuise elatusrahana. Viidatud sätte lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni. PKS § 61 lg 5 järgi võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. TsMS § 61 lg 6 p 1 kuni 3 kohaselt võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
7. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt (tsiviilasi nr 3-21-3-07). Alused elatusraha vähendamiseks alla selle alammäära käesolevas asjas puuduvad. Kohus möönab, et laps elab teatud aja kostja juures. Samas tuleb arvestada, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Eeltoodut on ka tsiviilkolleegium oma selgitustes rõhutanud (tsiviilasi nr 3-2-1-93-08). Arvestada tuleb ka tsiviilkolleegiumi seisukohaga, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta kohustatud isikut PKS § 61 alusel elatise maksmisest (tsiviilasi nr 3-2-1-65-07). Tulenevalt Riigikohtu seisukohtadest ei ole elatusraha alammäära väljamõistmiseks vaja lapse kulutusi tõendada (tsiviilasi nr 3-2-1-7-05). Seega kohus eeltoodul pikemalt ei peatu. Eeltoodut kogumina hinnates jõudis kohus järeldusele, et elatusraha 2175 krooni kuus on optimaalne. Seega kuulub hagi osaliselt rahuldamisele. Vastavalt PKS § 70 lg 1 mõistetakse elatusraha üldjuhul välja päevast, mil hageja pöördus hagiga kohtusse. Sama sätte lg 2 järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61
8. lõikes nimetatud asjaolusid. Tsiviilkolleegiumi selgitustel loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses (tsiviilasi nr 3-2-1-5707). Hageja pöördus kohtusse kiirmenetluse avaldusega 23.02.
9. a. Elatusraha palus hageja mõista välja alates kiirmenetluse avalduse esitamisest ning taotlus kuulub rahuldamisele. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda, sest hagi kuulus osaliselt rahuldamisele. Riigilõivu tasumise kohustus RLS § 22 lg 1 p 2 alusel pooltel puudub. Kohtunik Epp Haabsaar