) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni. Edasikaebamise kord Heldur Ojamaa ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Heldur Ojamaa võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 AS SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. OÜ Paide Elamuhooldus võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest Kohtu seisukohad 1.
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tsiviilasi nr 2-09-23145 Kohus rahuldab hageja taotlusel tema hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud (tl 19).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. 2. Hagi asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 04.09.1995.a erastatud eluruumi ja selle juurde kuuluva elamu mõttelise osa halduslepingu (edaspidi Leping). Lepingu p-s 2.2 kohustus kostja tasuma hagejale kommunaalteenuste eest järgneva kuu 25-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 6 leppisid pooled kokku, et kui kostja ei tasu tähtaegselt temale arvestatud majavalduse kommunaalkulusid või kommunaalteenuseid, siis nõutakse temalt sisse viivis 0,1% tasumisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Alates 2008.a ei ole kostja omapoolseid Lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi hagejale täies ulatuses ja tähtaegselt täitnud. Hagi esitamise seisuga on kostja, vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele, tasumata kommunaalteenuste eest 3115.45 krooni.
lg 1 kohaselt loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodut arvestades on hageja nõue kostjalt kommunaalteenuste võla ning viivise saamiseks hagis nõutud ulatustes asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 3.
lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4.
kostja.
lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks käesolevas tsiviilasjas 1600 krooni riigilõivu ja 1340 krooni lepingulise esindaja tasu. Hagiavaldusele lisatud maksekorralduse nr 285 kohaselt on aga hageja tasunud 15.05.2009.a Heldur Ojamaa vastu esitatud hagilt riigilõivu mitte 1600 krooni, vaid 1000 krooni (tl 9). Arvestades Heldur Ojamaa vastu esitatud hagi hagihinda (3115.95), pidigi hageja riigilõivuseaduse § 56 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuma hagiavalduse esitamisel 1000 krooni riigilõivu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et hageja vajalik kulu riigilõivule, mille kostja peab hüvitama, on 1000 krooni. Hageja lepingulise esindaja tasu on hagihinda arvestades mõistlik. Kostja peab hageja menetluskulu vajaliku ja mõistliku menetluskulu hüvitama täies ulatuses. Sirje Lahesoo Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.