2-08-86905/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 10.07.2009.a, Kentmanni tn 13, Tallinn 2-08-86905 DV hagi ONvastu elatise suumise nõudes Hageja: DV Isikukood: xxx xxx Kostja: ON Isikukood xxx xxx Kostja esindaja: vandeadvokaat M Järvela 15.06.2009.a. aeg Kohtuistungil osalejad hageja DV kostja esindaja: vandeadvokaat M Järvela Resolutsioon Hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja ON (ik xxx) alaealiste laste BN(ik xxx) ja B N(ik xxx) ülalpidamiseks igakuiselt DV (ik xxx) kasuks elatis 4350,krooni kuni xxx, sealt edasi 2175,-krooni kuni xxx .a. Kohtukulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatule täitmisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja kooselust on sündinud poeg BN (ik. xxx) ja tütar B N (ik.xxx). Võru Maakohtu 30.03.2005.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-382/04 kinnitati poolte kompromiss ning kostja kohustus tasuma elatist igakuiselt summas 3500,- krooni kuus, kummalegi lapsele summas 1750,- krooni. Arvestades asjaolu, et elatise miinimummäär on käesolevaks ajaks oluliselt tõusnud ning laste vajadused on suurenenud, on kohtumääruse alusel tasutav elatis ebapiisav. Hageja on koos lastega asunud elama Tallinnasse, kus igapäevased kulutused on suuremad. Laste kasvades on muutunud ka laste vajadused. Hageja peab väljamõistetud summat ebapiisavaks ning on teinud kostjale ettepaneku tasuda elatist suuremas summas. Kostja on sellest keeldunud. Hageja elas koos lastega kuni augustini 2007.a. Võrus. Väikelinnas oli tasuva töö leidmine raskendatud ning pere elas materiaalses kitsikuses. Hageja asus elama ja töötama Tallinnasse, et parandada enda ja laste elujärge. Hageja keskmine palk on 16 000,- krooni. Hageja on soetanud pangalaenuga eluaseme, pangalaenu igakuine tagasimakse on ca 9742,- krooni , alates 20.04.2009 7 334,- krooni. Lapsed on korduvalt avaldanud soovi tegelda erinevate huvialadega, kuid rahapuudusel on tasulised tegevused jäänud kättesaamatuks. Hagejal on lapsi aidanud ülal pidada hageja ema, kes on sunnitud töötama suurema töökoormusega sissetuleku nimel. Poeg BN õpib 4.klassis. Ta osaleb Tallinna linna poolt tasutavas kergejõustikutreeningul ning sõidab trikirattaga. Tütar B N õpib 2.klassis. B osaleb Tallinna Linna poolt tasutavas tantsutrennis ning kooli poolt korraldatavas kaberingis. Kulutused ühele lapsele on 7700,- krooni kuus, milles eluasemekulud on 2000,- krooni, internet ja kodutelefon 200,- krooni, transport 250,- krooni, mobiiltelefon 250,- krooni , toit 2000,krooni, koolitoit 400,- krooni, treeninguvarustus ja treeningulaagrid 420,- krooni, riided ja jalanõud 1000,- krooni , raamatud, kultuur 200,- krooni, ravimid, hügieen, juuksur 100,- krooni, koolitarbed, kooliüritused, ekskursioonid 250,- krooni, puhkused ja vaheajad, vaba aeg, reisid 500 krooni, taskuraha 200 krooni. Suuremad ostud lastele on teinud hageja ema, näiteks ostnud tütrele arvuti, pojale trikiratta. B on hetkel ilma arvutita, kuivõrd puudub raha selle soetamiseks, samuti pole tütrel jalgratast, mida ta ammu soovib saada. Hageja taotleb elatise suumist ja väljamõistmist laste ülalpidamiseks ühe lapse kohta igakuiselt summas 4 920,- krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja soovib elatise puudujääva väljamõistmist ühe aasta eest tagantjärele alates hagi esitamisest. Väljamõistetavale elatisele palub hageja juurde arvestada tulumaksuosa. Kostja vastuväited Kostja hagiavaldust ei tunnista. Kostja on Võru Maakohtu 30.03.2005.a. kohtumäärusega tsiviilasjas 2-382/04 kinnitatud kokkulepet täitnud täpselt ja nõuetekohaselt. Asjaolu, et keegi on asunud Tallinna ei tähenda, et kostja peaks hageja poolt suurenenud kulutused ära katma. Keegi ei ole kohustatud elama kallilt. Kostja leiab, et hagejal pole põhjust liisida endale nii kallist elamispinda. Eelkõige kannatab nii kalli eluaseme liisimise või pangalaenuga ostmise tõttu laste elukvaliteet. Juhul, kui hageja soovib tõepoolest elada Tallinnas, siis ei ole ta kohustatud elama nii kallil elamispinnal. Kostja elab xxx ja on nõus võtma lapsed enda kasvatada. Kostja majanduslik olukord on võrreldes 2005.aastaga pigem halvenenud. Lõuna-Eestis ei ole võimalik tasuvat tööd leida. Lastel on arenguks tõepoolest vaja piisavalt vahendeid, kuid need ei tohi olla ülemäära suured. Hageja on ostnud endale kaalutlemata kalli hinna eest korteri ajal, mil korterid olid Tallinnas ülikallid. Täna soovib ta panna kostjat selle eest tasuma. Kostja sellega nõus ei ole. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja leiab, et antud situatsioonis 1750,- krooni on laste ülalpidamiseks piisav. Kostja on seisukohal, et kompromiss poolte vahel oleks kõige mõistlikum lahendus. Kohtuotsuse põhjendused Võru Maakohtu 30.03.2005.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-382/04 on kohus kinnitanud poolte kokkuleppe, mille kohaselt lapsed jäävad elama hageja elukohta ja kostja kohustub alates 2005.a. aprillikuust tasuma igakuiselt BNj a B N kasvatamiseks elatist kummagi lapse eest 1750 krooni, s.o. kokku 3500 krooni kuus. 2 Kokkuleppest on kostja kinni pidanud. Seega ei ole tegemist ülalpidamiskohustuse rikkumisega . Seega puudub alus mõista välja käesoleva hagiga taotletava suutud elatis ühe aasta eest enne elatise suumise hagi kohtule esitamist. PkS § 61 lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis muutmine saab toimuda hagi kohtusse esitamise kuupäevast alates. Seega elatise muutmiseks ei ole oluline elatise miinimummäära tõus, vaid seaduse mõtte kohaselt tuleb esimeses järjekorras lähtuda lapse tõendatud vajadustest, vanemate varaline seisund saab olla aluseks lapse vajadustel põhineva elatisemäära korrigeerimisel. Kokkuleppe sõlmimise ajal olid lapsed lasteaia ealised, käesoleval ajal käib üks laps neljandas klassis ja teine teises klassis. Seega on mõlemad lapsed algkooli õpilased ja kuigi nad on eri soost, sellises vanuses ei ole laste vajadused erinevad ja saab välja tuua lapse keskmised kulutused. Kohus peab hagiavalduses toodud kulutusi ühele lapsele kuus ülepaisutatuks. Hagiavaldusest tulenevalt käivad lapsed Tallinna linna poolt tasustavates ringides ja lisaks käib B tennise klubis, kus on kuutasu 850,- krooni kuus ja linna laagrid juunis 600,- krooni ja juulis 3500,- krooni (toimiku lk. 65) . Kohus leiab, et tennis on kulukas spordiala ja tegemist ei ole kulutusega, mis on hädatarvilik lapse igapäevaseks toimetulekuks. Majanduslike võimaluste korral on igasugustes rahalistes treeningutes käimine tervitatav, kuid see ei saa olla elatise suumise nõude aluseks olev asjaolu. Hageja on lapse eluasemekuluks toonud 2000,- krooni kuus, kuna ema on ostnud liisinguga Tallinna korteri, kus mõlemal lapsel on oma tuba. Kohus on seisukohal, et laps ei ole endale korterit liisinud ja liisingumakseid ei ole lapse kulutused. Küll aga on lapse kuluks elekter, küte, vesi . Kuna lastel on oma toad, siis hindab kohus koos möbleerimisega kuludeks 1000,- krooni lapsele. Kohus on seisukohal, et internet ja kodutelefon kuuluvad lapse vajalike kulutuste hulka ja leiab, et 200,- krooni ei ole ülepaisutatud. Transpordikulud on Tallinnas lapsele 100,- krooni kuus (ühissõiduki kuu- või kvartalikaart). Kui mõnesse ringi ei vii ühistransport ja tuleb kasutada isiklikku sõiduautot, siis tuleks see hagis eraldi välja tuua. Kui lapse ema kasutab isiklikku sõiduvahendit , siis ei ole laste isa kohustatud kulutusi kompenseerima. Kohtule esitatud laste telefoniarvete järgi räägib üks laps mobiiliga keskmiselt 100,- krooni kuus, mida kohus peab mõistlikuks. Kohus peab laste toiduraha ülepaisutatuks ja leiab, et ühele algkoolilapsele kulub kuus 1500,- krooni toiduraha, pikapäevarühma toiduraha 400,- krooni , riietele ja jalanõudele on mõistlikuks vajalikuks kuluks 1000,- krooni, raamatud, kultuur 200,- krooni, muud kulud 100,- krooni, koolitarbed 250,krooni, taskuraha 100,- krooni, puhkuse-, reisi-, treeninglaagrite raha igakuiselt 400,- krooni Kokku ühele lapsele vajalike kulutuste katteks kulub 3500,- krooni, millest kumbki vanem kannab 1750,- krooni. PkS § 61 lõike 4 kohaselt ei või elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on käesoleval ajal 4350,- krooni. Seega ei või elatis olla väiksem kui 2175,- krooni. Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega tuleb mõlemal vanemal kanda 2175,- krooni. Elatise summa on määratud koos tulumaksuga. Alates 2005.a. on paranenud hageja majanduslik olukord ja varanduslik seis. Kostjal on toimunud tagasiminek . On üldteada asjaolu, et Võrumaal on väiksemad palgad kui Tallinnas, ka on Võrumaal raskem leida sobivat tasuvat tööd. Seda kinnitab hagiavalduses ka hageja ja see oligi üheks põhjuseks, miks ta asus elama Tallinna. Kohus ei saa kohustada kostjat parema töö otsingul kolima Tallinna, sest Tallinnas võib leida küll paremini tasustatava töö, kuid ka kulutused on Tallinnas suuremad. Kostja on alates 17.veebruarist 2009.a. füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse lõpetanud tulenevalt finants- ja majanduskriisist, mille tulemusel on pidurdunud ja tänaseks sisuliselt lõppenud puiduja metsamaterjalide töötlemine ning ost-müük. Elatise väljamõistmine summas 2175,- krooni lapsele rajaneb kohtu lootusel, et kõik tegusad inimesed leiavad uue võimaluse ka rasketes 3 majanduslikes oludes ja laste kasvatamise kohustus sunnib otsima ja leidma uusi lahendusi, mis kindlasti ei tähenda kodukohast lahkumist. Kohus leiab, et 4350,- krooniga on lapse mõistlikud vajadused kaetud. Nimetatud summast on võimalik B osaleda ka tennisetreeningutes ja koguda arvutiraha ning koguda B jalgratta ostuks raha. TsMS § 164 sätete kohaselt hagilises abieluasjades kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maie Seppo kohtunik 4