Obsah (4)
§ 61§ 70§ 21§ 50VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-09-11401 05. oktoober 2009, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind L Š hagi V Š
§ 61
lg 4 kohaselt, igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Seega ei täita kostja juba pika aja kestel oma kohustusi poolte laste ülalpidamisel. Hageja palub sisse nõuda kostjalt tütre A Š, isikukood XXX, ülalpidamiseks hageja kasuks 2175 krooni alates 17.03.2008.a iga kuu kuni lapse täisealisuseni või poolte varalise seisundi muutumiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtukulud jätta kostja kanda ja välja mõista temalt hageja kasuks 790 krooni õigusabikulusid. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 122 lg 1 kohaselt tsiviilasja hind on hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et hagihind on hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. 2
(7)Tsiviilasi nr 2-09-11401 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus TsMS § 129 lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis summas 2 175 krooni, hagiavaldus on esitatud 17.03.2009, seega antud asja hagihind moodustab 19 575 krooni (2 175 krooni * 9 kuud). KOSTJA VASTUVÄITED Hagi vastuse kohaselt (tl 23-24) kostja tunnistab hagi osaliselt. Esiteks, kostja ei ole nõus hageja nõudega välja mõista elatusraha tütre ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 17.03.2008.a. Perekonnaseaduse § 70 lg 2 kohaldatakse, kui elatusraha välja mõistetakse esimene kord ja vanem ei täitnud selle aja jooksul oma ülalpidamiskohustust. Poolte korral on olemas jõustunud Narva Linnakoohtu 30.01.1997 kohtuotsus, millega kostjalt mõisteti välja hageja kasuks elatised tütre A ülalpidamiseks summas 500 krooni kuus. Hagejal tuli pöörduda kohtutäituri poole, kui ta leiab, et kostja seda kohtuotsust ei täitnud. Kostja esitas palgatõend ja pangakontost väljavõte. Palgaõendist nähtub, et kostja neto-palk on keskmiselt 13098 krooni. Seega hageja avaldus, et kostja sissetulek on vähemalt 17 000 krooni on paljasõnaline. Kostjal on praegu teine pere, kus on sündinud veel kaks poega: A, sünd XXX ja M, sünd. XXX. Kostja naine on lapsehoolduspuhkusel, saab vanemahüvitise minimumsuuruses 3900 krooni ja lastetoetuse kahele lapsele. Loomulikult, kostja on kohustatud ülal pidama seda perekonda ja võttes arvesse kostja naise sissetulek, suuremal osal ülalpidamise kohustust kostja kahe poja ülalpidamiseks kannab tema. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva § lõikes 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja tasub kaks laenu: 647 krooni kuus ja 637 krooni kuus, tasub lastekindlustuse poolte ühisele tütrele 235,70 krooni kuus, kostja elukindlustuse 300 krooni kuus ja kostja pensionikindlustuse 400 krooni kuus. Peale selle tasub kostja korteri eest ca 1300-1500 krooni kuus, auto tehnilise hooldamise, kindlustuse, bensiini eest - 800 krooni kuus (auto on vaja tööks). Telefonid - 500 krooni. Kõik kulutused kinnitatakse kostja pangakontost väljavõttega. Pärast neid tasusid jääb kostjale 8500 krooni, millest ta on kohustatud ülal pidama 3 last, naist ja iseenda. Kostja pakkus tasuma hagejale 1500 krooni kuus tema hagiavalduse esitamise päevast ja on valmis sõlmida kompromissi eelnimetatud tingimustel. Kostja palub võtta arvesse, et sel juhul laste ülalpidamiseks läheb 4500 krooni (3 last x 1500). Ülejäänud 4000 krooni vajab kostja tema vajaduste rahuldamiseks (toit, riided, jalanõud, majandustarbed, hügieenitarbed jne), kuna täiskasvanu vajadused ja kulutused on alati rohkem, kui lapse vajadused. Kohtukulud tuleb jätta kumbki pool kanda, kuna hagi kulub rahuldamisele osaliselt. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja arvamuse kohaselt hagi vastuse kohta (tl 57-58) hageja esitas põhjendatult nõude elatise suurendamiseks kostjalt nimelt alates 17.03.2008.a, kuna kostja ei esitanud kohtule mingeid 3
(7)Tsiviilasi nr 2-09-11401 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus tõendeid, et maksis tütrele A Š elatist ajavahemikul alates 17.03.2008.a. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub ainuke makse hagejale 100 krooni oli kostja poolt tehtud 09.10.2008.a, kui edastas hagejale elektrijaama ametiühingu raha. Nimetatud raha summas 900 krooni oli elektrijaama ametiühingu poolt eraldatud materiaalse toetusena elektrijaama töötajate lastele. Kostja vastusest nähtub, et tema sissetulek on 13 098 krooni kuus, mis lubab tal maksta elatist tütre ülalpidamiseks 2175 krooni kuus. Kostja õe N Š sõnadest hageja teab, et alates 2008.a detsembrist elab kostja aadressil XXX üksinda, ilma perekonnata. Seetõttu kostja seisukohi, et ta elab koos teise perekonnaga, ei vasta tegelikkusele. Nimelt seetõttu ei suutnud kostja kohe esitada teise poja, M, sündimise suhtes sünnitunnistust. M ema J L elab käesoleval ajal koos kahe pojaga A ja M oma vanemate juures Narvas. Oma vastuses kostja teatab kohtule ka ebaõigeid andmeid, kuna minimaalne vanematoetus Eestis on mitte 3900 krooni, vaid 4350 krooni kuus. Võttes arvesse kostja sissetulekut 13 098 krooni kuus, on ta täiesti suuteline maksma oma kolme lapse ülalpidamiseks elatist miinimummääras kokku summas 6525 krooni, s.o 2175 krooni igale lapsele. Selleks on kostjal vaja natuke vähendada oma väljaminekuid, milliseid ei saa pidada sama vajalikeks kui alaealise lapse toitmist ja kasvatamist. Kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et maksed telefonide eest on kuni 195 krooni (10.08.2008.a Elion) ja 596 krooni (08.11.2008.a makse Elisa Eesti AS). Võimaluse eest vaadata telerit kostja maksab 421 krooni (10.09.2008a makse STV AS teenuste eest). Kostja poolt plasmateleri ostmine 11942.62 krooni eest ja arvuti Notebook UV ostmine 15 479.64 krooni eest ei anna samuti alust elatise mittemaksmiseks oma lapsele Vabariigi Valitsuse kehtestatud minimaalses suuruses. Samuti nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et kostja kannab ka teisi kulutusi, milliste vajadus ei ole tõenäoline võrreldes oma lapse ülalpidamisega: 25.07.2008 - 3000 krooni tagasi magnetile; 08.10.2008 - 1000 krooni tagasi magnetile; 08.11.2008 - 1000 krooni tagasi magnetile; 26.01.2009 - tasus I M võla summas 2000 krooni. See on hea, et kostjal on vaba raha, mille ta paneb kindlustus- ja pensionifondi. Nimetatud laki näitab tema head maksejõudu. Aga laps peab sööma ja kasvama just praegu. Seetõttu kostja suured kulutused oma isiklikule elule ei saa kuidagi olla põhjuseks vähendada elatise suurust tütar A Š kasuks alla seadusega kehtestatud miinimumi. Oma vastuses kostja nii ei märkinudki, millist summat ta on nõus tütre ülalpidamiseks maksma lähtuvalt poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Hageja leiab, et kostja vastus ja tema poolt esitatud kirjalikud tõendid annavad kohtule aluse rahuldada esitatud hagi täies ulatuses. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda ja välja mõista temalt hageja kasuks 790 + 840 = 1630 krooni õigusabikulusid. KOHTUISTUNG Kohtuistungil jäid pooled oma nõuete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. Kostja väitis ja sellega nõustus ka hageja, et loobudes kohtutäituril kostjalt väljamõistetud elatise saamisest, hageja enne uue hagi esitamist ei pöördunud kostja poolele palvega hakata elatist tasuma. Kostja poolt pakutud kompromissiga – 1800 krooni - hageja ei nõustunud. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-09-11401 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg 5 näeb ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama vastavat seadust. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega rahuldamisele ka osaliselt. Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud: et pooltel sündis XXX tütar A Š. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0089716 (tl 5) et Narva Linnakohtu 30.01.1997 otsusega tsiviilasjas nr 2-329 mõisteti V Š välja L Š kasuks igakuiselt elatist tütre A ülalpidamiseks summas 500 krooni alates 30.01.1997 kuni XXX. Nimetatud asjaolu on kohus tuvastanud Narva Linnakohtu 30.01.1997 otsusega tsiviilasjas nr 2-329 (tl 3-4). et kostjal on veel kaks last – poeg A Š, sünd XXX ja XXX sündinud poeg M Š. Nimetatud asjaolud on kohus tuvastanud sünnitunnistusega CL 0250482 (tl 26) ja sünnitunnistusega CL 0381071 (tl 66) Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vastavalt
§ 61
lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selle summa vähendamine vastavalt sama paragrahvi lg-le 6 on võimalik juhul, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4350 krooni, pool sellest moodustab 2175 krooni.
§ 70lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Vastavalt
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg-st 1 tulenevalt tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Riigikohus on oma 09.03.2005 otsuses nr 3-2-1-7-05 leidnud, et
§ 61lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära 5
(7)Tsiviilasi nr 2-09-11401 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, õppetarvete- ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
§ 61
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel tulumaksu. Kui kohus oma otsusega 2003.aastal mõistis välja elatise poolte tütre ülalpidamiseks, oli tütar 1,6-aastane, praegu aga on ta 14-aastane. Kohus leiab, et ei ole vaja tõendada fakti, et lapse vajadused on suurenenud. Nimetatud asjaolu ei ole vaidlustanud ka kostja. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist kuus 1800 krooni alates hagi esitamisest. Hageja ei ole ettepanekuga nõus ja jääb oma nõuete juurde. Kohus leiab, et hageja nõue elatise suuruse muutmisest on põhjendatud ja veenvalt tõendatud, kuid ei ole põhjendatud hagis nõutud elatise suurus ja elatise suurendamise tagasiulatuvalt. Kohus peab elatise suuruse muutmisel arvestama peale lapse vajadust ka poolte varalist seisundit. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek : (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Hageja poolt esitatud tõendi alusel (tl 8) oli tema bruto-palk ajavahemikul 2008.a maist 2009.a veebruarini (k.a) keskmiselt 6078,40 krooni kuus, seega hageja ülalpidamisvõime on: 3039,20 krooni (6078,40 krooni : 2 (hageja ja tema 1 ülalpeetav). Kostja poolt esitatud tõendi alusel (tl 25) oli tema bruto-palk ajavahemikul 2008.a märtsist 2009.a aprillini (k.a) keskmiselt 15 872,40 krooni kuus. Seega kostja ülalpidamisvõime on 3174,50 krooni (15 872,40 krooni : 5 (kostja, tema abikaasa ja 3 last). Kohus arvestab kostja ülalpidamisvõime leidmisel tema ülalpeetavate hulka ka kostja abikaasat, kuna vastavalt
§ 21
abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Seega leiab kohus, et kostja on võimeline tasuma elatist summas 2 175 krooni ja
§ 61
lg-s 6 nimetatud asjaolud antud asjas puuduvad, kuna kõigile oma ülalpeetavatele on kostjal võimalus anda 2175 krooni kuus ja teised kostja lapsed elatise väljamõistmisel selles suuruses ei osutu varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Hageja palus mõista elatise kostjalt välja tagasiulatuvalt alates 17.03.2008. Kostja tasus elatist temalt kohtuotsuse alusel väljamõistetud suuruses 500 krooni kuni 2004.a novembrini, kui hageja avalduse alusel kutsus kohtutäitur täitelehe tagasi (tl 4 pöördel). 6
(7)Tsiviilasi nr 2-09-11401 Viru Maakohtu 05.10.2009 otsus Riigikohus on lahendis 3-2-1-57-07 jõudnud järeldusele, et
§ 70
lg-s 2 sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang on juhuks, kui kohus tuvastab
§ 61lg-s 6 nimetatud asjaolu.
Nimetatud piirangu eesmärk on vältida
§ 61
lg-s 6 sisalduvate asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Samuti on Riigikohus leidnud, et kuna laps vajab ülalpidamist iga päev, siis peaks elatisenõude esitamiseks õigustatud vanem esitama elatisenõude ülalpidamiskohustust rikkunud vanema vastu selle õiguse tekkimisest alates (
§ 50
lg 2).
§ 50
lg 2 esimese lause kohaselt vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Kohus leiab, et iseenesest ei oma tähtsust asjaolu, et hageja kutsus tagasi täitelehe. Hageja ei pöördunud kostja poolele palvega hakata tasuma elatist, kuni hagi esitamiseni elatise suurendamiseks. Kohus leiab, et antud juhul on mõjuvad põhjused
§ 61lg 6 mõttes elatist mitte suurendada tagasiulatuvalt.
Seega leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, suurendada varem väljamõistetud elatise suurust kuni 2175 kroonini kuus alates 17.03.2009. Kohus ei arvesta kostja kohustusi pankade ja kindlustusseltside ees, kuna tema võlad teiste isikute, s.h pankade ja kindlustusseltside ees, ei saa tingida lapsele makstava elatise ebapiisavust, kuivõrd selline eelistus olukorras, kus vanem on kohustatud seadusest tulenevalt oma last kasvatama ja ülal pidama, ei ole kooskõlas seadusega. Lapse huvi ei ole ega tohi olla mingilgi määral seatud halvemasse olukorda võrreldes teistele isikutele võlgade maksmisega. Vastavalt
§ 61
lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. MENETLUSKULUD Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes TsMS §-dest 441 lg 1, 442, 468 lg 3, 630 lg 1, 632 lg 1. Tamara Šabarova Kohtunik 7
(7)