) § 402). Tulenevalt
lg –st 1, § -st 397 ja § 401 lg-st 1 on hageja lepingust tulenevaks 2 põhikohustuseks anda kostja kasutusse rahasumma ning kostja põhikohustuseks on tasuda saadud krediidilt intressi ning lepingu lõppemisel krediit tagasi maksta. 3.
lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda. Vastavalt
lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg-st 1 tulenevalt oli hageja õigustatud leping 21.08.2008 ühepoolselt üles ütlema, sest kostja oli selleks ajaks viivituses kolme järjestikuse osamaksega. Asjas ei ole vaidlust põhivõla 15 000 krooni osas, samuti ei ole kostja vaidlustanud laenulepingu sõlmimisel võla ja intresside tasumiseks kokkulepitud maksegraafiku rikkumise fakti. Kostja kinnitas, et ei ole lepingu täitmiseks teinud ühtegi makset, sest kaotas lepingu sõlmimise kuul töö ning 7 kuud hiljem taas tööle asudes hakkas esmalt tasuma teisi võlgu. TsMS § 405 lg 1 p 5 alusel võib kohus lihtmenetluses hinnata tõendina ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Kohus leiab, et tõepärane on hageja seletus, et kostjaga võeti korduvalt ühendust, kostja lubas võla tasuda, kuid seda ei teinud. Hagiavaldusel on lisatud 04.07.2008 kuupäevaga kostjale laenulepingus näidatud aadressil adresseeritud kiri, milles antud tähtaeg võla tasumiseks ja hoiatatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Sellega kohus loeb lepingu ülesütlemise eeldused hageja poolt täidetuks.
lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt on võla sissenõudmise kulud käsitatavad võlausaldaja kahjuna, mille võlgnik peab hüvitama. Kuna tasuliste teadete saatmine oli lepingus kokku lepitud, oli lepingu rikkumisega hagejale sellise kahju tekkimine kostjale lepingu sõlmimisel ette nähtav. Eeltoodu alusel kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni. 6. Kohus leiab, et rahuldamata tuleb jätta hageja nõue leppetrahvi 4500 krooni väljamõistmiseks, sest vastav lepingutingimus (p 5.1.) on tühine
Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt nõuab hageja kostjalt leppetrahvi laenu- ja intressimaksete kohustuse rikkumise eest. AS Krediidikassa laenuleping on tüüpleping ning leppetrahvi kokkulepet sisaldav lepingu punkt 5.1. on tüüptingimus
lg 1 mõttes.
Tulenevalt
lg 3 p-st 5 on tarbijalepingus ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. 3 Käesoleval juhul on leppetrahvi suurus kokku lepitud ning ei sõltu lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju tegelikust suurusest Samuti kohus leiab, et 15 000 kroonise laenusummaga lepingu rikkumisel igakordselt nõutav leppetrahv 30 % väljaantud laenusummalt, kuid mitte vähem kui 2000 krooni on ebamõistlikult suur. Lisaks on Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on
Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. 7. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib otsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 405 lg 1 p 3 alusel kohus võib lihtmenetluses määrata kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotles kostjalt välja mõista riigilõivu 3000 krooni ja õigusabikulu 5000 krooni. TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et hageja menetluses ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga tasuda põhivõlg 15 000 krooni ja intressid 4079,36 krooni igakuuliste osamaksetena perioodil 10.06.2006 – 10.05.2009, kohus rahuldas hagi kostja pakutud kompromissi summast väiksemas ulatuses, peab kohus õigeks jätta hageja õigusabikulud TsMS § 163 lg 2 alusel hageja enda kanda. Seejuures kohus võtab arvesse, et taotletud õigusabikulu 5000 krooni ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas vajalik ja põhjendatud kulu. AS Krediidikassa on kohtule esitanud mitmeid sarnaseid hagisid, mille vormistamine eeldab üksnes nimede ja numbrite muutmist, mistõttu hagiavalduse vormistamine igakordselt õigusteadmiste olemasolu ei eelda. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, hageja on menetluse käigus esitanud ühe menetlusdokumendi, milles selgitab poole leheküljelises tekstis enne lepingu ülesütlemist tehtud toiminguid. Eeltoodu alusel kohus on seisukohal, et ka hagi täieliku rahuldamise korral ei kuuluks taotletud õigusabi kulu TsMS § 175 lg 1 alusel täies ulatuses väljamõistmisele. Hageja taotlus kostjalt riigilõivu väljamõistmiseks on põhjendatud. Hagi osaline rahuldamine riigilõivu suurust ei mõjuta, kuna riigilõivu suurus sõltub hagihinnast, mis määratakse põhinõude järgi, hageja põhinõude kohus rahuldas aga täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt välja hagi esitamisel hageja poolt tasutud riigilõivu 3000 krooni. Heli Käpp Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.