KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks
- augustil 2009.a. kell 10.00 tsiviilkantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-09-10887 Tsiviilasi SS hagi GS vastu elatise väljamõistmiseks alaealise lapse ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 108.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: SS (i.k. xxx, elukoht xxx); Kostja: GS (i.k. xxx, elukoht xxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada.
- Välja mõista GS elatusraha tema tütre ELS, sünd. xxx.a., ülalpidamiseks SS kasuks 6300.- (kuus tuhat kolmsada) krooni kuus alates 16.03.2009.a., s.o. alates hagi esitamisest, kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
- SS ja GS abielust sündis xxx.a. tütar ELS. Laps elab koos emaga. Hageja nõue ja selle põhjendused.
- Hageja palub kohtusse esitatud hagiavalduses kostjalt välja mõista elatise poolte abielust sündinud lapse ülalpidamiseks summas 12.000.- krooni. Hageja väidetel ei täida kostja oma lapse ülalpidamiskohustusi piisavalt. 3.. Hageja väidetel kulub tal tütre ülalpidamiseks kuus ligikaudu 20.000.- krooni ja kulutused lapsele koosnevad õppemaksust koos koolilõunaga summas 3000.- krooni, kulutustest hobidele (lemmiklooma hooldus ja tervishoiukulu, erinevate treeningute kulu, raamatute ja kooliõpikute ostmise kulu) 3000.- krooni, treeninglaagritega seotud kulud ja tantsuvõistlustest osavõtmisega seotud kulud 4000.- krooni, transpordikulud 1500.- krooni, toidukulu 2000.krooni, eluasemega seotud kulud 4000.- krooni, mobiiltelefoni kasutamisega ja internetiühendusega seotud kulud 1000.- krooni ning riiete ostmisega seotud kulud 1500.krooni.
- Hageja töötab SA tlkp ja tema keskmiseks sissetulekuks kuus on 5794.- krooni.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, oma palgatõendi SA-st tlkp, tõendi õppemaksu tasumise kohta, tõendi ELSle esitatud arvetest ja nende maksmisest , tantsukool N arve SS ELS tantsutreeningutel osalemise eest 2009.a. aprillikuus, raviteenuste arved puugivaktsiini süstide tegemise eest lapsele, ostutšekid riiete, koolitarvete, raamatute ja apteegist käsimüügikaupade ostmise kohta ning Tartu Veekeskuses sooduspileti ostmise kohta, Veekeskus OÜ arve SS seal 09.04.2009.a. tehtud broneeringu ja ostetud kauba eest, SEAS arved SS , Linna Haldus OÜ elektriarve SS e, Linna Haldus OÜ arved SS korteri Xxx, Tallinnas ja korteri Xxx, Tallinnas halduskulude ja nendes kasutatud teenuste eest, AS Elion Ettevõtted arve kodupaketi tasumise eest, Sotsiaalkindlustusameti tõendi lapsetoetuse 300.- krooni maksmise kohta hagejale, oma 2008.a. tuludeklaratsiooni esimese lehekülje, oma pangakonto väljavõtted Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalist, OÜ AIkonto väljavõtte Swedbankist, oma pangakonto väljavõtte Swedbankist ja SEB Pangast. Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja võttis hagile esitatud vastuses hagi õigeks.
- Kostja väidetel töötab ta OÜ B juhatuse esimehe ja AS N nõukogu esimehena.
- Kostja esitas oma sissetulekute tõendamiseks 2008.a. tuludeklaratsiooni. Lk 2
(6)Kohtu poolt kogutud tõendid.
- Kohus kogus tõendeid poolte varalise olukorra elektroonilisest kinnistusraamatust ja äriregistrist. kindlakstegemiseks portaalist X-tee, Kohtuotsuse põhjendused
- Kohtuotsuse tegemisel käesolevas tsiviilvaidluses juhindub kohus Perekonnaseaduse §-st 60 lg 1, mille kohaselt on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ja sama seaduse § 61 lõikest 1 ja 2, milliste kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, välja elatise ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millise suuruseks oli nii eelmisel aastal kui on ka käesoleval aastal 4350.- krooni. Lisaks eeltoodule juhindub kohus vaidluse lahendamisel veel materiaalõigusnormina PkS § 70 lg 1 sätestatust, mille kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamises, kui isik ei täida ülalpidamiskohustust. Hageja nõuab elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval juhul on tegemist abielusuhtest tuleneva lapse ülalpidamiskohustuse vaidlusega, ei ole kohus seotud vaidluse lahendamisel kostja poolt hagi õigeksvõtuga TsMS § 440 lg 4 kohaselt ja kohus lahendab vaidluse elatise väljamõistmiseks hinnates poolte poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kohtu poolt kogutud tõendeid. Tulenevalt eelpoolnimetatud seadusesätetest peab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestama seega nii lapse vajadustega kui ka vanemate varalise seisundiga.
- Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles kui suured on põhjendatud ja tõendatud poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud. Kohus asub seisukohale, et asjaolud, et poolte laps vajab igapäevaselt tervislikku toitu, puuvilju ja maiustusi, samuti seda, et lapsed peavad vastavalt kliimale ja aastaajale riides käima, on üldtuntutud asjaolud, mida vastavalt TsMS § 231 lg 1 sätestatule tõendada ei ole vaja. Hageja väidetel moodustab lapse toiduraha kuus 2000.- krooni ja riiete ostmisega seotud kulud 1500.- krooni. Kohus nõustub hagejaga, et nimetatud suurustes kulutused on põhjendatud. Hageja väidetel õpib laps , kus õppemaksu tasumiseks koos koolilõunaga kulub kokku 3000.krooni kuus. Selle väite tõendamiseks on hageja esitanud kohtule tõendi t, mille kohaselt õppemaksu suuruseks perioodil 12.06.2008.a.-29.04.2009.a. oli ELS 27.016,96 krooni. Seega vastab lapse koolikohustuse täitmisele kuluv summa koos kooli toidurahaga hageja poolt väidetule. Kohus leiab, et põhjendatud on lapse ülalpidamiskulude hulka arvestada ka kulutused mis kaasnevad lapse vaba aja veetmisega ja huvialaringides osalemisega. Lk 3
(6)Tarve hagejale tõendab, et 2009.a. aprillikuus oli ELS tantsusporditreeningu maksu suuruseks 2300.- krooni ja märtsis 1500.- krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja ei ole tõendanud muid kulutusi seoses lapse tantsutreeningust osavõtuga, s.h. kulutusi seoses tantsulaagrites või tantsuvõistlustel osalemisega või riiete ostmisega, peab kohus tõendatud tantsutreeningu kuluks ELS summat 1900.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et lisaks eelpoolnimetatud summale tuleb lapse vaba aja veetmise kulude hulka arvestada ka kulu raamatute ostmisele, mille suuruseks peab kohus kuus piisavaks 200.- krooni, lapse sünnipäeva pidamisega seotud kulutused, mis vastavalt OÜ Veekeskus arvele oli 2009.aastal 2315.- krooni ja jagatuna kuudele aastas moodustab 192,91 krooni, kultuuriüritustel (kino, teater) osalemise kulu, mille suuruseks on kohtu arvates piisav 200.- krooni kuus ja sõpradega vaba aja veetmise kulu, mille suuruseks on samuti piisav 200.- krooni kuus. Kohus on seisukohal, et kulutusi lemmiklooma hooldusele ja lemmiklooma tervishoiule ei saa arvesse võtta lapse ülalpidamiseks väljamõistetava elatusraha suuruse kindlaksmääramisel, sest lemmikloom ei kuulu peres vaid ühele isikule nagu väidab hageja, vaid kogu perele, mistõttu on need kulud põhjendamatu siduda lapse ülalpidamiskuludega. Eeltoodust tulenevalt moodustab lapse vaba aja sisustamisega seotud kulu kuus kooku 2700.krooni. Kohus peab põhjendatud lapse transpordikuluks kuus 110.- krooni, sest Tallinna linn on nimetatud summa kinnitanud õpilase sõidukaardi maksumuseks alates 01.07.2009.a. (vt. www.tallinn.ee) Hageja väide, et lapse transpordikuluks on kuus 1500.- krooni, on tõendamata, põhjendamata ja ülepaisutatud kulu. Kohus leiab, et lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka eluasemekulu ja kulutused, mis tulenevad lapsel sidevahendite kasutamisest, s.o. mobiiltelefoni ja internetiühenduse kasutamisest. Eluasemekulude hulka ei saa kohtu arvates lugeda kulusid mis tulenevad korteriomandi hooldamisest ja haldamisest, vaid ainult neid kulusid mis sõltuvad sellest kui palju isikuid ehk teenuste tarbijaid korteris elab. Seega saab lapse eluasemekulude hulka arvestada vaid veekulu ja elektrikulu, sest see sõltub esitatud arvete kohaselt korteris Xxx, Tallinnas teenuste tarbijate arvust. Kuna Linna Haldus OÜ arvest hagejale nähtub, et nimetatud teenuste eest kuulus hagejal aprillikuus tasumisele 847,51 krooni, saab lapse põhjendatud eluasemekuluks arvestada 423,75 krooni. Sideteenuste kulu suurust tõendab Elion Ettevõtted AS tõend, mille kohaselt oli XXX nimetatud kulu suuruseks 2009.a. märtsikuus 411.- krooni. Arvestades sellega, et lapse ülalpidamiskulude hulka tuleb arvestada ka kulud hügieenitarvete, ravimite ja vitamiinide ostmiseks, mida tõendavad ostutšekid, ja raviteenuste arved SA-st TL, leiab kohus, et nimetatud kuluartikliks on põhjendatud summaks 200.- krooni. Kõige eeltoodu alusel on ELS põhjendatud ja tõendatud ülalpidamiskulu suuruseks kuus 10.344,75 krooni. 12. Järgmisena võtab kohus seisukoha vanemate varalise seisundi osas, millest sõltub kuidas lapse ülalpidamiskulud vanemate vahel jaotada. Vanemate varalise seisundi tõendamiseks on pooled esitanud kohtule oma 2008.a. tuludeklaratsioonide ärakirjad, hageja oma palgatõendi SA-st TLja oma pangakontode väljavõtted. Lisaks nimetatud tõendile on kohus teinud väljatrükid elektroonilistest andmebaasidest X-tee, elektroonilisest kinnistusraamatust ja äriregistrist. Lk 4
(6)Eelpoolnimetatud tõendid tõendavad, et hageja töötab SA-s TL kus tema keskmiseks palgaks kuus on 5794,10 krooni. Tuludeklaratsiooni kohaselt oli hageja tulumaksuga maksustatavaks sissetulekuks 2008.a. 1.121.322.- krooni, mis jagatuna 12 kuuga teeb 93.443,50 krooni kuus. Hageja pangakonto väljavõtetest Nordea Pangast ja Swedbankist nähtub, et lisaks palgale laekub hageja pangakontole lühikeste ajavahemike järel sadades tuhandetes kroonides raha ka AS-st V hageja ja AS V vahel sõlmitud lepingute alusel. Lisaks eeltoodule on hageja ka OÜ AI osanik ja juhatuse liige ning talle kuulub omandiõiguse alusel 10 kinnistut, millest 3 on Tallinnas, XXX majas asuvad korteriomandid, 6 on Tallinnas, XXX asuvas majas olevad korteriomandid ja 1 on XXX, XXX vallas, XXXkülas. Kostja varalist seisundit tõendavad tema 2008.a. tuludeklaratsioon, mille kohaselt sai ta eelmisel aastal kokku maksustatavat tulu 1.416.373.- krooni, mis jagatuna 12 kuuga teeb kuus 118.031,10 krooni. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on kostja EWW AS nõukogu liige, NAS nõukogu liige, OÜ B juhatuse liige, VIS K AS nõukogu liige ning ERS nõukogu liige ning talle kuulub 4 korteriomandit Tallinnas, XXX asuvas majas. Arvestades asjaoluga, et ELS vanemad on mõlemad varaliselt hästi kindlustatud, asub kohus seisukohale, et lapse ülalpidamiskulud tuleb poolte vahel jaotada võrdselt. Tulenevalt asjaolust, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks on käesoleval ajal 21%, asub kohus seisukohale, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele tema tütre ELS ülalpidamiseks elatis 6300.- krooni kuus. Tõendid, mida kohus vaidluse lahendamisel ei arvesta.
- Juhindudes TsMS § 238 lg 1 sätestatust jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud järgmised dokumentaalsed tõendid: SEAS arved SS , korteri Xxx, Tallinnas arve SS ja OÜ AI konto väljavõtte Swedbankist. Kohus on seisukohal, et nimetatud hageja poolt esitatud tõendid ei ole asjakohased hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel, sest valveteenuse osutamise lepingu alusel tasu maksmine teenust osutavale äriühingule ei mõjuta elatise suurust lapse ülalpidamiseks kohtuotsuse põhjendustes toodu kohaselt, samuti ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid korteri Xxx, Tallinnas halduskulude arve, sest hageja ja laps elavad väidetavalt sama maja korteris nr 33 ega ka OÜ AI pangakonto väljavõte, kuigi hageja on nimetatud äriühingu osanik ja juhatuse liige. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas hagi kohtusse elatise väljamõistmiseks summas 12.000.- krooni kuus, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 108.000.- krooni. Menetluskulude jaotamine.
- Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Lk 5
(6)Kohtunik: Lk 6
(6)