Obsah (4)

§ 11§ 7§ 10§ 84

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Tartu kohtumaja Kohtuasja number kaebuse tagastamise kohta 3-09-1098 Määruse kuupäev 29.06.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi R.K.i kaebus Tartu Vangla vastu. Asja läbivaa

§ 11lg 3).

1. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kaebuse esitamisel R.K. poolt tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni kaebuse esitaja kontole nr 10010227974012 SEB Pangas pärast kohtumääruse jõustumist.
2. Kohtumääruse ärakiri saata teadmiseks kaebuse esitajale ning täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele (täitmiseks saata pärast kohtumääruse jõustumist).
3. Kaebus kuulub tagastamisele koos lisadega pärast kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu kirjalikult 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (

§ 11lg 8 ja § 471 lg 2).

Asjaolud ja kohtu seisukoht R.K. esitas Tartu Halduskohtule 20.05.2009 kaebuse Tartu Vangla vastu (haldusasi nr 3-091098). Kaebuse esitaja kaebab Tartu Vangla ametnike tegevuse peale. Kaebuse kohaselt konfiskeeris K. Uulitsa nimeline vanglaametnik 17.11.2008 kella 20.00 ajal kaebaja kambri 2077 seinalt tema poliitiliste veendumustega paberilehe ning 18.11.2008 üritasid kaks vanglaametnikku uuesti 1 kirjutatud poliitiliste veendumustega paberilehte konfiskeerida. Kaebaja leidis, et vanglaametnike tegevus on põhiseadusvastane ning rikub tema põhiõigusi, eelkõige õigust omandi puutumatusele ning ühtlasi sõnavabadust. Kaebaja märkis, et poliitiliste veendumustega paberilehe kleepimine kambri seinale on tema poolne viis ja võimalus väljendada oma poliitilisi veendumusi teistele ning leidis, et tema tegevus on seejuures kooskõlas Põhiseaduse §-ga 44 ja

1. Kaebaja rõhutab, et Tartu Vangla peaspetsialist- üksuse juht on vastuses „Märgukirjale vastamises“ leidnud, et kaebajale on tagastatud kaebaja kambri seinalt äravõetud paber, kaebaja seisukohalt on paberilehe eemaldamine seinalt vanglaametniku poolt suuline haldusakt. Kaebuses kaebuse esitaja märgib veel, et temale on tehtud takistusi inglise keele õppimisel (märgukirjad V1 9727 ja V1 220), piiratud televisiooni kasutamist ja poliitiliste uudiste vaatamist, ajalehed jõuavad vanglas temani hilinemisega ja ei ole värsked. R. K. leiab ka, et Justiitsministeeriumi otsus 23.04.2009 nr 11-7/1298 ei ole erapooletu ja sõltumatu seoses sellega, et Justiitsministeeriumi huvides ei ole vastutada ja kinnitada Tartu Vangla õigusvastast tegevust. Kaebusega taotletakse - haldusakti/haldusaktide tühistamist; - haldusakti/haldusaktide, toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Kaebuse esitamisel on R.K. tasunud riigilõiv 250 krooni (alus: 19.05.2009 maksukorraldus nr 3). Halduskohus jättis 05.06.2009 kohtumäärusega R.K. kaebuse käiguta ja määras kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtajaks 22.06.
2. Halduskohus kohustas kaebuse esitajat kaebust täpsustama, st kaebuses selgelt väljendama kõik taotlused, mida kaebaja on soovinud kaebuses esitada, seejuures konkretiseerima, milliseid haldusakte kaebaja soovib tühistada ja mis osas tühistamist soovitakse ja kas selles osas on läbitud kohustuslik kohtueelne vaidemenetlus. R.K. tuli märkida konkreetselt, milliste toimingute (näidata kuupäev, milles seisnevad, põhjendused) õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib, või millise haldusakti (haldusakti kuupäev ja nimetus) õigusvastasuse tuvastamist ja/või tühistamist kaebusega taotletakse. Kohus kohustas esitama ka kaevatavad haldusaktid, mida vaidlustatakse.. Ühtlasi tuli selgitada, mida R. K. annab see, kui kohus tunnistab õigusvastaseks Tartu Vangla ametniku poolt sooritatud kaevatava toimingu, kaebuse esitajal tuli kohtule selgitada, mida kaebaja poolt taotletava tuvastamine annab (põhjendatud huvi alus). Kohus märkis, et R.K. poolt esitatud taotlused „Haldusakti/haldusaktide tühistamist“ ja „Haldusakti/haldusaktide, toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist“ ei ole antud kujul halduskohtus menetletavad, kaebaja nõuded on ebaselged Kaebuse esitaja ei ole kõrvaldanud kaebuse käiguta jätmise määruses osutatud eelpoolnimetatud puudusi, samuti ei ole kaebuse esitaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja pikendamist. Kohtumääruse täitmiseks 22.06.2009 kohtule saabunud „Kaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses“ kaebuse esitaja märgib, et „…taotlen:
3. 17.11.2008 kella 20.00 ajal 2 K. Uulitsa haldusakti (poliitiliste veendumuste paberilehe seinalt maha nõudmine (käsk suulises vormis) õigusvastasuse tuvastamist ja tervikuna tühistamist. Põhjus haldusakt on põhiseaduse vastane, kannab poliitilise veendumuste diskrimineerimise ja vihkamise iseloomu, rikub poliitilist sõnavabadust, mis tulenevad Põhiseadusest.“ 18.11.2008 on vangla ametnikud andnud suulises vormis haldusakti (andnud käsud suulises vormis), mille tühistamist ja õigusvastseks tunnistamist kaebaja taotleb. 17.11.2008 on vanglaametnik võtnud kaebaja kambri seinalt poliitiliste veendumustega paberilehe, nimetatud toiming on õigusvastane. 18.11.2008 on teinud vanglaametnik konfiskeerimise katse – võtta ära poliitiliste veendumustega paberileht laua pealt, mille õigusvastasust kaebaja taotleb. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja on jätnud täitmata kohtu nõude ja selgitamata, mida kaebaja poolt taotletav temale annab. Kaebaja on püüdnud vaidlustada haldusakte, mida pole olemas. Kaebajale selgituseks, et suuline korraldus ei ole haldusakt Haldusmenetluse seaduse § 51 mõistes, mille peale saab kaebust esitada haldusakti tühistamise nõudes. Seega kuna kaebaja ei ole toonud puuduste kõrvaldamisega seonduvalt välja ühtki haldusakti, mis on reaalselt olemas, loeb kohus selles osas puudused kõrvaldamata , ehk kaebuse käiguta jätmise määruse mittetäidetuks. . Kohus on määranud , et kaebaja tooks välja toimingute õigusvastaseks tuvastamise nõude esitamisega seonduvalt põhjendatud huvi aluse ehk vastata küsimusele, mida kaebajale annab äramainitud toimingute vaidlustamine. Kohus juhib tähelepanu, et kaebaja vaidlustab
4. aasta toiminguid, mis küll kaebetähtaja järgi oleks käesoleval hetkel kaevatavad, kuid miks kaebaja vaidlustab nimetatud toiminguid alles 20.05.2009 esitatud kaebusega. Kaebaja on küll viidanud põhjendatud huvi väljatoomisel Põhiõigustele , kuid põhjendatud huviks ei saa olla lihtsalt huvi veenduda teo õigusvastasuses. Soovitud tuvastus peab andma isikule ka selge eelise ehk õigusliku kasu.

§ 7

lg 1 teine lause näeb ette, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi.

§ 10sätestab nõuded halduskohtule esitatavale kaebusele.

Selle paragrahvi lg 3 sätestab selgelt, et kaebuses, mis on esitatud haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, tuleb märkida ka kaebuse esitaja põhjendatud huvi vastava asjaolu kindlakstegemiseks.

§ 10

lg 3 on küll kaebusele kui dokumendile nõudeid kehtestav säte, kuid ta on otseselt seotud kohtusse pöördumise õigust reguleeriva

§-ga 7 ning omab kaebusele nõuete esitamisel selle seose tõttu sisulist, mitte pelgalt vormilist tähendust. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 10lg-st 3 peab menetlusosaline ise ära näitama oma põhjendatud huvi.

Asja kohtuliku arutamise ettevalmistamisel kohus kontrollib, kas kaebuse esitaja on põhjendatud huvi ära näidanud. Riigikohus on rõhutanud (3-3-1-2109), et kohus ei saa ega tohigi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Et mitte lasta kohtumenetlusse tuvastamiskaebusi, milles kaebuse esitaja põhjendatud huvi pole väljendatud ja mis seetõttu on lubamatud, näebki

§ 11

lg 3 menetlusökonoomia huvides ette võimaluse tagastada kaebus, milles selle esitaja pole kohtu määratud tähtajaks kõrvaldanud kohtu äranäidatud puudusi. Selleks, et vältida kaebuse põhjendamatut tagastamist kohtu poolt, on

§ 11

lg-s 2 sätestatud kohtu 3 kohustus teha kaebuse kohta käiguta jätmise määrus, andes kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ning

§ 11

lg-s 8 õigus esitada määruskaebus ringkonnakohtule halduskohtu selle määruse peale, millega läbivaatamatult tagastati kaebus, milles kohtu määratud tähtajaks polnud puudused kõrvaldatud..

§ 11

lg 7, sätestab et kaebuse või protesti tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras uuesti kohtusse pöörduda.

§ 11

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud, tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, seega kuulub R.K. kaebus haldusasjas nr 3-09-1098 tagastamisele kaebuse esitajale. Juhindudes

§ 84lg 4 p 2 ja Riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p 5 kuulub R.K.

poolt kaebuse (haldusasjas nr 3-09-1098) esitamisel tasutud riigilõiv 250 (kakssada viiskümmend) krooni tagastamisele kaebuse esitajale arvelduskontole nr 10010227974012 SEB Pangas pärast kohtumääruse jõustumist. Mare Priks Kohtunik 4