) § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja CGM OÜ on ostnud hagejalt kaupu ja võlgneb nende eest hagejale kokku 177 639,50 krooni. Seega tuleb põhinõue kostjalt CGM OÜ hageja kasuks välja mõista. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise vastavalt lepingule 0,15 % päevas kuni seisuga 11.03 2009.a. kokku summas 38 032 krooni ning alates 12.märtsist 2009 viivise 0,03 % päevas põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja sealt edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja CGM OÜ vastu tuleb rahuldada. Kostja on küll asunud seisukohale nagu peaks hageja kindlasti viivisenõude kindlas summas välja arvestama kohtuotsuse tegemise seisuga, kuid kohus leiab, et nimetatud seisukoht on ekslik. Hageja on viivisenõude kindla summana esitanud hagiavalduse esitamise seisuga ning TsMS §-367 järgi puudub igasugune alus jätta rahuldamata hageja viivisenõue arvestatuna protsendina põhinõudest alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. 3 17.07.2008.a. sõlmisid hageja ja kostjale KK käenduslepingu, mille kohaselt kohustus KK vastutama hageja ees kostja CGM OÜ ja hageja vahel 01.02.2008.a. sõlmitud lepingust ja nende võimalikest lisadest tulenevate kostja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostjaga CGM OÜ. Käenduslepingus ei olnud märgitud kostja KK vastutuse rahalist maksimumsummat. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja KK ja hageja vahel sõlmitud leping on tarbijakäendusleping.
lg 1 järgi käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on tarbija, lg 2 kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas.
järgi on tarbija käesoleva seaduse tähenduses füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kostja KK on füüsiline isik, ta on CGM OÜ juhatuse liige, kuid ta ei ole nimetatud äriühingu osanik. Kuna käenduslepinguga käendati äriühingu majandustegevusega seotud kohustusi, mitte kostja, kui äriühingu juhatuse liikme, kohustusi, siis leiab kohus, et poolte vahel sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping. Hageja väited selle kohta, et kostjale ei laiene tarbijakäenduslepingu sätted, kuivõrd hageja arvestas, et kostja KK vastutab tema ees koos tema juhitud äriühinguga või, et kostja KK poolt võeti kaubad äriühingu jaoks vastu, ei saa muuta eelpooltoodud seisukohta. Kuna käenduslepingus ei olnud kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas, siis on
Tsiviilseadustiku üldosa seadust § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kostja KK vastu tuleb jätta rahuldamata. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt tuleb 50 % hageja menetluskuludest jätta kostja CGM OÜ kanda ja kostja CGM OÜ menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja on küll tuginenud TsMS §-le 168 lg 6, kuid kohus leiab, et nimetatud sätte kohaldamiseks puudub alus. Asjas nähtub, et kostja jättis tasumata arved, mille maksetähtaeg oli 2008.a. sügis, hagi esitati kohtusse 2009.a. kevadel, seega on paljasõnaline kostja seisukoht, et ta ei ole andnud hagejale põhjust kohtusse pöördumiseks. Ka tuginemine sellele, et vastuses võttis kostja hagi koheselt õigeks ei ole asjakohane. Hageja võttis küll 20.04.2009.a. vastuses hagi õigeks, kuid kohtuistungi toimumise seisuga 11.08.2009.a. ei ole tasunud ühtegi osa võlgnetavast summast. Kuivõrd hagi kostja KK vastu tuleb jätta rahuldamata, siis nimetatud kostja kohtukulud tuleb jätta hageja kanda. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 4 TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.