) §-s 1056 sätestatakse suurema ohu allika valdaja riskivastutus. Nimetatud sätte kohaselt vastutab suurema ohu allika valdaja tekitatud kahju eest. Selline vastutus järgneb sõltumata süüst (
lg 1 esimene lause).
lg 1 teise lause järgi vastutab suurema ohu allikat valitsenud isik kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 teise lause järgi, kui asjale või tegevusele sarnase ohu allika puhul on seadusega juba ette nähtud vastutus, sõltumata allikat valitsenud isiku süüst, eeldatakse, et asi või tegevus on suurema ohu allikas. Riskivastutuse eesmärgiks on ohtlikust asjast või tegevusest lähtuva iseloomuliku ohu realiseerumise korral tagada kahju kannatanud isikule hüvitisnõue, sõltumata sellise ohu allikat valitsenud isiku tegevuse õigusvastasusest ja süüst. Hea usu põhimõttest tulenevalt kaitstakse riskivastutusega eelkõige neid isikuid, kelle suhtes suurema ohu allika valitseja peab üles näitama hoolsuskohustust, mida tal aga suurema ohu allika olemusest tulenevalt ei ole võimalik alati järgida ka kõige hoolikamalt tegutsedes. Autoga sõitmine pinnatud või killustikuga kaetud teel kätkeb endas mitmesuguseid riske. Käesoleval juhul on hageja esile toonud, et kostja auto rataste alt lendasid kivid, mis kahjustasid hageja autot. Õiendiga liiklusõnnetuse kohta (tl 3) ja väärteoasja otsusega (tl 78) loeb kohus tõendatuks, et sõidukit Peugeot juhtis kostja, kes põhjustas õnnetuse, valimata õiget teeoludele vastavat sõidukiirust ja omamata sõidukogemusi, mille tõttu lendas sõiduauto rataste alt killustik vastu seisvat Volvot. Kahju tekitamist enda poolt 06.juunil 2007.a on tunnistanud kostja ka oma seletuskirjas (tl 13 ja 72). Liiklusõnnetuse juhtumist kostja poolt juhitud auto suure kiiruse tõttu ja kivide viskumist auto rataste alt tõendavad ka hageja seletuskirjas Põhja Politseiprefektuurile antud ütlused, mille kohaselt andis kostja gaasi ja vastu auto teepoolset külge lendas kolinaga kivirahe. JS avaldusega Põhja Politseiprefektuuri liiklustalitusele (tl 81) koosmõjus tema kui tunnistaja antud seletustega politseis, mida kohus hindab kui dokumentaalseid tõendeid, loeb kohus tõendatuks, et hageja autol sai liiklusõnnetuse tõttu kannatada esituuleklaas, esilatern 2 (vasak esimene), esi vasak gabariit- ja suunatuli ja auto vasak külg. Kostja kui tunnistaja ülekuulamise protokolliga väärteomenetluse raames (tl 73-75), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et õnnetuse järgselt avaldas kostja, et on nõus korda tegema Volvo esiklaasi, tule ja värviparandused vasakult poolt, hageja poolt pakutud klaasi hinda pidas kostja liiga kõrgeks. Nimetatust tuleneb, et kostja võttis küll õigeks kahju tekitamise esiklaasile, tulele, kerele ja esiklaasile, kuid pidas esiklaasi hinda auto vanadusest tingituna liiga kõrgeks. Kahju suurus on tõendatud Klaasiteeninduse AS, Car Painter OÜ ja AS Info-Auto hinnapakkumistega, mille kohaselt maksab esiklaasi paigaldus 3’315.- kr, lukksepa- ja plekksepa ning maalritööd 12’400.- kr ja suunatulede parandus 3’594,14 kr. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille kohaselt autole tekkinud kahju on väiksem. Nimetatud tõenditega on tõendatud hagejal kahju tekkimine ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejale tekkinud materiaalse kahju summas 19’309,14.- kr vahel (
MS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse, seega on otsus tehtud kostja kahjuks ja kohtukulud tuleb jätta kostja kanda. Ele Liiv kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.