Kostja kaubamärk on sarnane hagejale kuuluvate kaubamärkidega, mistõttu on tõenäoline kaubamärkide äravahetamine tarbija poolt, sh kostja kaubamärgi assotsieerumine hagejale kuuluvate varasemate kaubamärkidega, seega esineb kostja kaubamärgi õiguskaitset välistav asjaolu (
Hageja poolt teenuste osas klassides 39 ja 42 registreeritud kaubamärgid kattuvad klasside 39 ja 43 päistega, nimelt klassis 39 „transport; kaupade pakendamine ja ladustamine; reiside korraldamine“ ja klassis 42 „toitlustusteenused; tähtajaline majutus“, va kaubamärgid nr 001727650 ja nr 001727726, mis klassis 39 on registreeritud teenuste „transport, reiside korraldamine, kohtade ettetellimine (reisid)“ tähistamiseks, klassis 42 registreeritud siiski sealhulgas „toitlustusteenused; tähtajaline majutus“ tähistamiseks. Hagejale kuuluvate kaubamärkide ja kostja kaubamärgiga loetletud teenused klassides 39 ja 42
Tulenevalt poolte kaubamärkide registreeringust klassides 39, 42 ja 43 identsetele ja sarnastele kaupadele peab kohus uurima, kas hageja kaubamärgid ja kostja taotletav kaubamärk on piisavalt sarnased, et oleks tõenäoline, et keskmine tarbija ajaks asjaomaste kaupade päritolu segi, arvestades, et need kaubad on identsed või sarnased. Euroopa Kohtu kohtupraktika kohaselt peab segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine tuginema kaubamärkide visuaalse, foneetilise ja semantilise sarnasuse osas nende üldmuljele, arvestades eelkõige nende eristatavaid ja domineerivaid osasid. Keskmisel tarbijal on harva võimalus võrrelda erinevaid kaubamärke vahetult. Tarbijate võrdlus kaubamärkide osas tugineb üldjuhul neile meelde jäänud ebatäielikele kujutluspiltidele varem nähtud kaubamärkidest (Euroopa Kohtu 11.11.1997.a otsus kohtuasjas C-251/95: SABEL, EKL 1997, lk I-6191, punkt 23 ja 22.juuni 1999.a otsus kohtuasjas C-342/97: Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I3819, punkt 25). Määrav on kombineeritud või kujundkaubamärkide puhul visuaalne mulje, foneetiline ja kontseptuaalne identiteet ei ole niivõrd olulised. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et tema kaubamärk ei ole tajutav kui sõna „GO“, vaid kui rohelisest noolest ja veerandi võra avatud sinisest ringist koosnevat lõpmatuse sümbolit. Keskmine tarbija tajub kostja kaubamärki kohtu hinnangul siiski sõnana „GO“, alles kostjapoolse kaubamärgi kontseptsiooniga tutvumisega tuleb möönda, et tegemist võib olla ka kostja poolt väidetud sümboliga. 4 Sõnad „GO”, „FLY” ja „VOYAGE“ hageja kaubamärkides viitavad transpordile, reisimisele. Sõna „GO“, mis hageja ja kostja kaubamärkides esile tuleb, on vaidluses käsitlevates klassides nõrga eristusvõimega tähis, see tekitab ülekantud tähenduses kaubaga seose, so tegemist on sõnade/piltidega, mis allegooriliselt või mõistukujuliselt kaubaga seose tekitab, liikumist kirjeldab. Nimetatu on omane transpordi ja reisimisega seonduvatele kaupadele ja teenustele. Samas on oluline tähele panna, et hagejale ei ole registreeritud sõnalist kaubamärki „GO“. Hageja ja kostja kaubamärkide foneetiline ja semantiline sarnasus sõna „GO“ osas on ilmne. Kohtu hinnangul viitab mõlema kaubamärgi kontseptsioon pidevale liikumisele. Samas omaks see tähendust ainult juhul, kui sõna “GO” oleks kaubamärkide kõige domineerivam osa. Seega eelnevalt tuleb vastata küsimusele, kas võrreldavate kaubamärkide kujunduses on sedavõrd domineerivat mõju ja eristusvõimet omavaid elemente, mis kaubamärgi üldmuljele mõju avaldavad. Võrreldavate kaubamärkide kujunduses on sõnal “GO” oluline koht, kuid kohtu hinnangul on hageja kombineeritud kaubamärkides domineerivaks osaks sõna “GO“ ringis või ristkülikus asetsevana, kostjal sõna “GO” noole ja avatud ringina. Igal juhul on tegemist originaalse graafilise kujundusega kaubamärgiga, millel on just seetõttu tugev eristusvõime. Kostja kaubamärgi kujutis kompenseerib seega varasema kaubamärgiga olemasolevaid foneetilisi ja semantilisi sarnasusi. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on segiajamise tõenäosus seda suurem, mida tugevam on varasema kaubamärgi eristusvõime. Kaubamärkidel, millel on tugev eristusvõime tulenevalt kas nende põhiomadustest või nende tuntusest turul, on palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mille eristusvõime on nõrk (vt kohtuotsus Canon, p 18, ja Euroopa Kohtu 22.06.1999.a otsus kohtuasjas C-342/97 Lloyd Schuhfabrik Meyer, EKL 1999, lk I-3819, p 20). Selleks, et teha kindlaks kaubamärgi eristusvõime ning sellest tulenevalt hinnata, kas kaubamärgi eristusvõime on tugev, tuleb igakülgselt hinnata kaubamärgi suuremat või väiksemat võimet identifitseerida kaupu või teenuseid, millele kaubamärk on registreeritud, kindlalt ettevõttelt pärinevatena ning seega eristada neid kaupu või teenuseid teiste ettevõtjate omadest (vt eelpool viidatud kohtulahend Lloyd Schuhfabrik Meyer, p 22). Varasemad kaubamärgid käesoleva vaidluse mõttes on hageja poolt registreeritud kaubamärgid. Eristusvõime on tähise omadus näidata kaubamärgiregistreeringus hõlmatud kaupade/teenuste päritolu/kuuluvust kindlale ettevõtjale ja seeläbi eristada neid kaupu/teenuseid teiste ettevõtjate omadest. Eristusvõime hindamisel tuleb vaadelda kaubamärki tervikuna. Juba üksnes üksik kaitstav element, nagu ülejäänud osas kirjeldava märgi eriline graafiline kujundus või ebatavaline ja seetõttu individuaalselt mõjuv sõnamoodustis, piisab selleks, et tähis oleks eristusvõimeline. Kas tähis on registreerimistaotluses nimetatud kaupade/teenuste suhtes kaitstav kaubamärgina, kas ta on eristusvõimetu, kirjeldav või eksitav, sõltub sageli sellest, kuidas tajub tähist kaubamärgitaotluses märgitud toodete/teenustega tegelev ärisektor. Kui kaubamärk on suunatud, nagu käesoleval juhul, lisaks ärisektorile ka lõpptarbijale, tuleb arvestada ka normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Tegemist on normatiivse tarbija mõistega ehk kaubamärki tuleb hinnata normatiivselt väärtustades, tegemist on õigusliku, mitte faktiküsimusega (kohus toetub siinjuures sekundaarse tõlgendusallikana Franz Hackeri teosele „Markenrecht. Das deutsche Markensystem.” Carl Heymanns Verlag, 2007, äärenumber 109). Hagejal on kaks sõnalist kaubamärki – „GO FLY“ ja „GO GO“. Mõlemad sõnad, nii „go“ kui „fly“ on eesti tarbijaskonnale tuttavad. Tänu inglise keele laialdasele levikule ei jää sõnad tarbijatele arusaamatuks ja tarbija tajub tähiseid kui liikumise ja transpordiga seonduvaid. Ka 5 nende sõnade üksteise järel järjestatud kombinatsioon on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul; puudub graafiline kujundus või uuenduslikkus keelekasutuses, mis muudaks tähise tugevalt eristatavaks. Seega puudub hageja vaadeldavatel sõnamärkidel tugev eristusvõime ja tegemist on kirjeldavate tähistega. Tähele tuleb panna, et hageja nimele ei ole registreeritud sõnalist kaubamärki „GO“. Hageja kombineeritud kaubamärgid nr 000735720, 000735787, 000736389 ja 000742585 kujutavad endast samuti tähise „GO GO“ ja „GO“ graafilisi kujutisi, kus üks „GO“ on jämedas mustas trükis, teine tähis „GO“ mustas või rohelises ringis, kaubamärk nr 000742585 kujutab endast mustas ringis asetsevat valget tähist „GO“. Kaubamärkide nr 001727650 ja 001727726 puhul asub tähis „GO“ vastavalt kas rohelises või kollased ristkülikus, lisaks sisaldub kujunduses sõnaline osa „Y“, mis on kaupu või teenuseid kirjeldav ja seega kaubamärgi mittekaitstav osa. Tegemist ei ole originaalse graafilise kujundusega, sõna „GO“ selles kujunduses on tavapärane vaadeldava kauba/teenuse puhul. Sõna „GO“ puhul on tegemist küll kaitstava, kuid mitte kõrge eristusvõimega sõnaga kaubamärgi koostisosas. Ka varasemate kaubamärkide kujundiline osa on lihtne ring või ruut, mis oma olemuselt ei ole tugeva eristusvõimega, kuna on ühed tavapärastest geomeetrilistest kujunditest. Käesolevas vaidluses esiletoodud asjaoludest tulenevalt ei ole võimalik väita, et varasematel kombineeritud kaubamärkidel on tulenevalt nende põhiomadustest tugev eristusvõime. Kokkuvõttes leiab kohus - arvestades asjaomaste kaupade osalist identsust ja samaliigilisust, kombineeritud kaubamärkide vähest sarnasust, varasemate kaubamärkide nõrka eristusvõimet et hageja ja kostja kaubamärkide segiajamise tõenäosus tarbija poolt ei ole tõenäoline (
Nimetatust tulenevalt ei ole hageja nõue teha kindlaks kaubamärgitaotluse „GO+kujutis” õiguskaitset välistavad asjaolud põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega jääb hagi rahuldamata, seega on otsus tehtud hageja kahjuks. Eelnevast tulenevalt tuleb kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kostjal on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.