lg 1 järgi kohustub üks isik andma teisel isikule rahasumma, laenusaaja kohustub tagasi maksma sama rahasumma.
lg 1 järgi tuleb majandus või kutsetegevuse antud laenult maksta intressi üksnes juhul kui see on kokku lepitud.
lg 1 järgi on krediidileping leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõpetamisel krediidi tagasi maksma ja lg 3 järgi kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 tuleb kohustust täita vastavalt lepingule või seadusele ja lg 3 alusel loetakse kohaselt täidetuks kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, kohas ja viisil.
järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.
lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, kui rikkumine on vabandatav ja eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 järgi on rikkumine vabandatav siis kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu, vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Rahalise kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist
lg 1 p1 ja 108 lg 1 alusel.
lg 1 alusel on võlgnikul kohustus tasuda kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustusega sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni ja viiviseks loetakse
Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega võib võlausaldaja nõuda viivist lepingus kokkulepitud määras.
lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ja lg 2 alusel asub sellisel juhul uus võlausaldaja senise võlausaldaja asemele.
lg 1 p 1 ja 6 ja § 108 lg 1 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustuse rikkumise korral nõuda kohutuse täitmist ja täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 järgi kohustub laenuandja teisele isikule andma rahasumma laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kuna kostja on hagi osaliselt tunnistanud ja tunnistas võlga 10000 krooni, intresse 2375 krooni, kulutuste hüvitamise nõuet 1550 krooni, siis on ta need asjaolud omaks võtnud. Sellega on tõendatud, et kostja sai OÜ-lt SMS Laen lepingu alusel 03.09.07 laenu 10000 krooni 90 päevaks intressiga 2375 krooni lepingu p 4 järgi ning et laen on pärast sissenõutavaks muutumist koos intressidega tagasi maksmata, samuti, et võlausaldaja on teinud seoses võla sissenõudmisega pretensioonide ja teatiste esitamisega kulutusi 1550 krooni, mille tasumise kohustus on kostjale lepingu p –st 15. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja on nõude omandanud OÜ-lt SMS Laen, mille kohta on esitatud ka vastav nõude loovutamise leping hageja ja esialgse võlausaldaja vahel. Seega on kostja oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja kostjalt tuleb hageja kui nõude omandanud võlausaldaja kasuks
lg 1, § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 ning § 396 lg 1, § 401 lg 1, 3 ja § 164 lg 1 alusel välja mõista tagastamatut laenu 10000 krooni, võla sissenõudmisega seotud kulusid 1550 krooni ja intresse 2375 krooni. Kuna eelmärgitud asjaolud on tõendatud, ei ole vaja kohtul anda täiendavat hinnangut lepingule intressi, kulutuste kokkuleppe osas, võlateatistele ja nõude loovutamise lepingule, samuti maksekorraldusele, millega kanti laen kostja kontole. Kostja tunnistas osaliselt ka viivisenõuet summas 12625 krooni. Vastavalt lepingu p 13 on viivis 0,5% kalendripäevas tähtaegselt tasumata laenusummalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast ja maksmisega viivitatud päeva arvust ning seda arvestatakse laenu tagastamise tähtpäevale järgnevast päevast kuni makse tegemiseni. Asjaolude kohaselt oli laen antud 90 päevaks, laen kanti vastavalt esitatud maksekorraldusele 03.09.08 kostja kontole ja seega oli laenu tagastamise e. kohustuse sissenõutavaks muutumise päev 02.12.2007. Kuna kostja märgitud kuupäevaks üldse laenu ei tagastunud, on kostja kohustatud kooskõlas lepingu p 13 tasuma laenult viivist kooskõlas
Vaidlus puudus selles, et hagiavalduse esitamise seisuga 26.02.09 on viivitatud päevade arv 451 päeva, seega on viivis 0,5%*451*10000=22550 krooni. Kuna hageja vähendas viivisenõuet 10000-le kroonile, mis on võrdne põhivõla osaga ja kuna kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, arvestades varasemalt viivisenõude summas 12625 krooni tunnustamist, leiab kohus, et viivisenõue kostja vastu põhivõla ulatuses on põhjendatud ja tõendatud. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks lepingu alusel kooskõlas
76 lg 1, 2 ja § 113 lg 1 ja 101 lg 1 p 6 viivis vähendatud hagetavas ulatuses 10000 krooni väljamõistmisele. Vastuseks kostja vastuväitele, et tal ei ole võimalik tasuda võlga, kuna viibib kinnipidamisasutuses ja seega on varaline olukord raskendatud, siis märgitu ei ole
lg 1 ja 2 tähenduses vabandatav kohustuse rikkumisena, kuna tegemist ei ole vääramatu jõuga. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele kokku summas 13925 krooni, mis tuleb kostjal hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude jaotus, hind TsMS § 133 lg 1 järgi on hagihind vastavalt TsMS §133 lg 1 ja 2 13925 (põhivõla nõue 10000 krooni ja kulutuste, intresside ja viivisenõue kokku osas, mis ületab põhivõlga) krooni. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab menetluskulud see menetlusosaline, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulub rahuldamisele, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 3 võib kohus määrata lihtmenetluse asjas (rahalise nõudega hagi kuni 2000 EUR) menetluskulude rahalise suuruse. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivu määrade kohaselt (2009a.) tuli hagilt kuni 15000 krooni /(mis oli ka esialgne hagihind arvestades põhinõuet ja kõrvalnõuet, mis ületasid põhivõlga /25000-10000/) tasuda lõivu 3000 krooni. Hageja on tasunud lõivu 2500 krooni (lk 48, 08.12.2008), maksekäsu menetluses 250 krooni ja 02.03.2009 2650 krooni (hagi ja koopiate tegemise eest), kokku 5400 krooni. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jääb riigilõiv 3000 krooni ja kostja tarvis väljaprinditud materjalide eest lõiv 50 krooni (5 krooni leht) kostja kanda ja tuleb seega hagejale kostjalt välja mõista 3050 krooni. Ülejäänud lõivu osas on hagejal õigus taotleda lõivu tagastamist TsMS § 150 sätestatud korras ja tähtajal. Hageja palus välja mõista ka õigusabikulude katteks välja mõista 5900 krooni 2,5 töötunni eest. Kuna kostja ei ole laenu tagastanud, hageja oli sunnitud kohtusse hagiga pöörduma, siis ei ole põhjendatud kostja vastuväited õigusabikulude rahuldamata jätmiseks. Vabariigi Valitsuse määruse nr 137 04.09.08 § 1 järgi on lepingulise esindaja teiselt poolelt väljamõistetava hüvitise piirmäär hagihinnalt kuni 50000 krooni vastavalt 25000 krooni. Arvestades asjaolu, et vaidlus toimus lihtmenetluse korras, pooled ärakuulamist ei soovinud, kostja tunnistas suures osas hagi, mistõttu ei olnud vaidlus keeruline ja seega on mõistlikeks kuludeks, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada ja temalt hagejale välja mõista vastavalt 1500 krooni. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.