Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista poolte alaealise lapse ülalpidamiseks elatise summas 3025 krooni igakuiselt alates üks aasta enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagi põhjenduste kohaselt kasvatab ta last üksinda, kostja lapse ülalpidamist ei toeta. Esitatud arvestuse kohaselt kulub lapse ülalpidamisweks kokku 5530 krooni kuus, hageja on elatisenõudele arvestanud juurde ka tulumaksu. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja ei esitanud. Enne kohtuistungi toimumist teatas, et hagile tal vastuväiteid ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Hageja palus kostjalt välja mõista elatise poolte poja K ülalpidamiseks igakuise summaga 3025 krooni alates 2008.a. Kohtule saadetud kirjalikus seisukohas võttis kostja hageja nõude õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et kuivõrd kostja tunnistas hagi, tuleb hagi rahuldada. Tulenevalt
lõikest 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuse ärakirjast nähtub, et pooltel on 30.06.2000.a. sündinud poeg Kirill. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et laps elab hagejaga, kostja lapse ülalpidamiseks elatist ei tasu ning ei ole seda tasunud ka üks aasta enne elatisehagi kohtusse esitamist. PerekS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PerekS § 61 lg 1 järgi kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PerekS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. Arvestades asjaolu, et hagi esitati kohtusse 29.01.2009.a. on PerekS § 70 lg 2 järgi põhjendatud hageja elatise nõue alates 29.01.2008.a. MENETLUSKULUD Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada, siis leiab kohus, et hageja võimalikud menetluskulud ja kostja võimalikud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.
lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Krista Kirspuu Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.