Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Pank või arveldusarvele nr 221013921094 Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Hagi nõue ja asjaolud 16.veebruaril 2009.a. esitas E. L. Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagi M. K. vastu elatise suurendamise nõudes. Järva Maakohtu 30.aprilli 2002.a kohtuotsusega on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis tütre G. K. ülalpidamiseks igakuiste maksetena 462.50 krooni. Hageja leiab, et varem väljamõistetud summa on praegusi majandustingimusi arvestatdes ebapiisav. Lapsele on määratud raske puue ning lapse hooldamine on kulukas. Kostja ei ole välja mõistetud elatist tasunud alates septembrist 2008.a., ühendust temaga ei ole õnnestunud saada Menetluse käik Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise teade väljastatud hagiavalduses antud aadressil, kuid hagimaterjale ei õnnestunud kostjale üle anda. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.05.2009.a. Kostjale anti võimalus kirjalikuks vastamiseks 14 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest arvates. Kostja tähtajaks kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kostjat on hoiatatud vastamata jätmise tagajärgedest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega ning õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Asjas võib teha tagaseljaotsuse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 sätestab vanema kohustuse ülal pidada oma alaealist last. Pooled on 22.jaanuaril 1995.a. sündinud tütar Geity Komussare vanemad. Seega on pooled alaealise lapse vanemad, kellel on seadusest tulenev kohustus oma alaealist last ülal pidada. PKS § 61 lg 1 ja 2 kohaselt juhul, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks arvestades kummagi vanema varalist seisundit ja lapse vajadusi. Järva Maakohtu 30.04.2002.a otsusega tsiviilasjas on Margus Komussarelt Egle Lomakina (endine perekonnanimi Rajamets) kasuks välja mõistetud 462.50 krooni tütar Geity Komussare ülalpidamiseks. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.detsembri 2007.a määrusega nr 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350.00 krooni. Seega on elatise summa ühele lapsele 2175.00 krooni. Hageja palub lapse ülalpidamiskulude katteks kostjalt välja mõista igakuine elatis alates avalduse esitamisest seadusega kehtestatud miinimumsummas. PKS § 61 lg 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagiavalduses märgitud suuruses, s.o. seadusega kehtestatud miinimumsummas alates avalduse esitamisest. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 alusel ei pea elatise hagilt riigilõivu tasuma. Poolte menetluskulud jätab kohus nende endi kanda (
lg 3).
1 p 2 alusel tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.