) § 66 lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vastavad nõuded on kohaldatavad ka konteinerite rentimisele. Seega peab konteinerite renditasu katma igal juhul vajaliku mahuga konteinerpargi soetamise kulud. Tegemist on kohustusliku nõudega, millest madalama hinna määramine on otseses vastuolus
Käesoleval juhul sisaldasid OÜ Prügivedu Tallinn ja Adelan Prügiveo pakkumised ebaõigeid andmeid konteinerite rendihindade kohta, mis olid nii madalad, et ei kata teenuse osutamisega seotud kulusid. Rendiga 0.00 või 1.18 krooni kuus ei kata ära tegelikke kulutusi, mis tuleb teha vajaliku konteinerpargi soetamiseks. Seega ei ole tasuta rentimise korral konkursi võitjal võimalik katta rendileandmiseks tehtud kulusid. Saku Vallavalitsusel puudus vastavalt PKD ple 13.2 õigus tunnistada OÜ Prügivedu Tallinn ja Adelan Prügiveo pakkumised vastavaks PKD tingimustele ning need oleks tulnud tagasi lükata. Saku Vallavalitsuse korraldus nr 1174 on õigusvastane OÜ Prügivedu Tallinn ja Adelan Prügiveo OÜ vastavaks tunnistamise osas. PKD p 14.2 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks see pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja milles esitatud teenustasude ühikhinnad ning jäätmemahutite üürihinnad on madalamad. Pakkumise hindamisel on jäetud välja selgitamata, mitu korda kuus toimub erineva suurusega konteinerite tühjendamine, kui palju on erineva suurusega konteinerite kasutajaid, kes klientidest üldse rendib konteinereid, kes mitte jne. 2 Nimetatud asjaolude analüüs näitaks, kui palju kulub elanikel tegelikult kuus raha vedamisele, kui palju rentimisele, mis peakski olema konkursi eesmärgiks. Võrdluses Ragn-Sells AS-i ja OÜ Prügivedu Tallinn hindades on enamike konteinerite puhul Ragn-Sells AS-il tühjendushinna ja rendisumma väiksem kui OÜ Prügivedu Tallinn pakkumises ainult tühjendamise hind. Mitte ühegi konteineri suuruse ega teenuse liigi puhul ei ole ühegi teise pakkuja hinnad soodsamad kui Ragn-Sells AS-il. Kaebuse lisas nr 7 esitatud analüüsist tuleneb, et ühes kuus maksaksid kliendid OÜ Prügivedu Tallinn teenust kasutades keskmiselt 25% rohkem kui Ragn-Sells AS puhul. Sellest arvutusest tulenevalt on vastustaja tunnistanud edukaks ning andnud ainuõiguse korraldatud jäätmeveoks ettevõtjale, kelle teenustasu ühikhinnad ning jäätmemahutite üürihinnad ei ole madalaimad. Tegemist on PKD nõuete rikkumisega, mis tähendab, et Saku Vallavalitsuse korraldused nr 1175 ja 1176 on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. Vaidlustatud haldusaktid on motiveerimata. Käesoleval juhul juhtis kaebaja vastustaja tähelepanu eksimusele pakkumiste hindamisel e-kirjaga 19.11.2007, kuid vaatamata sellele jättis vastustaja vastava info tähelepanuta ning ei põhjendanud korralduses nr 1175, miks nimetatud teavet arvesse ei võetud. Kaebaja hinnangul ei vasta valla tegevus selle pakkumismenetluse käigus heale haldusele. Avaliku konkursi eesmärgiks on leida veopiirkonna elanikele võimalikult soodsa hinnaga teenuste pakkuja, st kaitsta valla elanike huve. Sisuliselt õigustab vastustaja hindade ristsubsideerimist kolmanda isiku poolt, mis tähendavad valla elanikele 25% kõrgemaid hindasid. Kaebaja palub tühistada Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldus nr 1174 osas, millega otsustati tunnistada vastavaks OÜ Prügivedu Tallinna ja Adelan Prügiveod OÜ poolt avalikule konkursile esitatud pakkumised ning korraldused nr 1175 ja 1176 täielikult. Samuti kohustada Saku Vallavalitsust kuulutama edukaks pakkumiseks ning andma ainuõigus korraldatud jäätmeveoks Saku vallas AS-ile Ragn-Sells. Kaebaja palub välja mõista vastustajalt kohtukulud. Vastustaja Saku Vallavalitsuse vastulause ja taotlus Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrus nr 303 ”Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord” (Kord) ei sisalda erinevalt riigihangete seadusest sätet, mille kohaselt võiks ainuõiguse andja ebaharilikult madala hinnaga pakkumised tagasi lükata, mistõttu ei ole seadusandja seda ilmselt pidanud sama oluliseks kui riigihankemenetluses. PKD p-s 15.2 on selline võimalus õiguse andjale jäetud. Ebaharilikult madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamine on õiguse andja võimalus, mitte kohustus. Oluline on seejuures terve lepingu maksumus, mitte vaid üksikute komponentide hinnad eraldi. Vaidlusaluste pakkumiste hind ei olnud ebaharilikult või põhjendamatult madal, mille tõttu oleks õiguse andjal pidanud tekkima kahtlus pakkumiste tagasi lükkamise vajaduse kaalumiseks. Ükski õigusakt ei näe ette, et konteinerite eest peab prügivedaja eraldi üüritasu nõudma, hoolimata nende tegelikust maksumusest. Seadus ei keela konteinerite kasutusse andmist tasuta ja kulude katmist nende tühjendamise eest tasu kehtestades. Kuidas ettevõte oma hinda kujundab ja kulusid katab, on ettevõtja vaba valik. See, et teenusepakkuja kehtestab teatud teenusele madalama hinna, ei ole ebaõigete andmete esitamine. Seega ei ole kaebuse esitaja väide, et Saku Vallavalitsus oleks pidanud lükkama 0-kroonise või 1,18-kroonise konteinerite üürihinnaga pakkumise tagasi, õige, ja Saku Vallavalitsuse korraldus nr 1174 ei ole õigusvastane. Ka kaebuse esitaja poolt esitatud pakkumises on 0-kroonise hinnaga teenustasusid. Ilmselt ei olnud ka kaebuse esitaja oma pakkumist esitades seisukohal, et 3 sellised hinnad peaksid olema pakkumise tagasilükkamise aluseks.
lg 5 ei reguleeri jäätmeveoettevõtte hinnakujunduspoliitikat, nagu väidab kaebuse esitaja. Korralduste 1175 ja 1176 näol ei ole tegemist diskretsiooniotsustega. Korra § 42 kohaselt tunnistatakse edukaks PKD-s esitatud hindamiskriteeriumide suhtes kõige soodsam pakkumine. Käesoleval juhul on PKD p-s 14.2 ette nähtud, et edukas on pakkumine, milles esitatud teenustasude ühikhinnad ja jäätmemahutite üürihinnad on kõige madalamad. Vaidlust ei ole selle üle, et edukaks tunnistatud pakkumise puhul need hinnad olid kõige madalamad. Ainuõiguse andjal ei ole lubatud pakkumisi hinnata, võrrelda ja edukaks tunnistada muul, kui PKD-s toodud viisil. Seega ei olnud vastustajal siinkohal võimalik kaaluda, kas üldse ja millist otsust teha ehk tegemist ei ole diskretsiooniotsusega. Vastustaja sai tunnistada edukaks ainult OÜ Prügivedu Tallinn pakkumise, milles teenustasude ühikhinnad ja jäätmemahutite üürihinnad olid kõige madalamad. Ka korraldus nr 1176 ei ole diskretsiooniotsus. PKD p 16.1 ja Korra § 49 kohaselt tuleb jäätmeveo ainuõigus anda edukaks tunnistatud pakkumisele. PKD punkti 16.3 kohaselt sõlmitakse korraldatud jäätmeveo leping edukaks tunnistatud pakkumise teinud pakkujaga. Saku Vallavalitsusel ei ole ka siinkohal kaalutlusõigust ehk võimalust otsustada jätta kõrvale edukaks tunnistatud pakkumist ning anda jäätmeveo ainuõigust muu pakkumise teinud pakkujale kui edukaks tunnistatud pakkumise esitanule. Vastustaja leiab, et korraldused on selged, on viidatud nii õiguslikele kui faktilistele asjaoludele. Kaebuse esitaja ei ole ka selgitanud, milline osa korraldustest on tema arvates seetõttu ebaselge või millist informatsiooni oleks tema arvates pidanud korraldustes lisaks esitama. Seega ei ole korraldused motiveerimata ega õigusvastased, nagu leiab kaebuse esitaja. Vastustaja möönab, et pakkumiste hindamiseks võib kehtestada erinevaid kriteeriume, mis võivad viia erinevate tulemusteni. Kaebuse esitaja on võtnud aluseks tarbijate praeguse käitumise ja jõudnud järeldusele, et selle põhjal oleks kõige soodsam tema pakkumine. Samas ei selgita kaebuse esitaja, miks ta leiab, et tarbijad peaksid tingimata just täpselt sarnast käitumist jätkama, arvestades 01.01.2008 kehtima hakanud olmejäätmete sortimise nõudeid, mis kindlasti muudavad oluliselt jäätmeveo klientide tarbimisharjumusi. Seega ei ole kaebuse esitaja poolt toodud arvutused kindlasti ainuvõimalikud ja ei näita mingilgi viisil, et just tema pakkumine oleks tegelikkuses Saku vallas jäätmeveoteenust kasutavatele isikutele kõige soodsam. Kõik pakkujad said ühesuguse lähteinformatsiooni ja võimaluse esitada oma pakkumised vastavalt. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja välja mõista kaebuse esitajalt kohtukulud. Kolmanda isiku OÜ Prügivedu Tallinn seisukoht ja taotlus Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu. Tulenevalt PKD p-st 14.2 sai Saku Vallavalitsus selgitada eduka pakkumise vaid seeläbi, et liideti kokku igas pakkumises toodud teenustasude hinnad erineva suurusega jäätmemahutites olevate jäätmete ühekordse käitlemise eest ning erineva suurusega jäätmemahutite ühe kuu üürihinnad. Sellise erinevate hindade kokku liitmise tulemusena osutus kõige soodsamaks pakkumiseks kolmanda isiku poolt tehtud pakkumine. Kaebaja ei ole kunagi vaidlustanud PKD p 14.2 regulatsiooni. Seetõttu ei saaks Saku Vallavalitsus pakkumiste uuel hindamisel kasutada mingisugust teistsugust metoodikat eduka pakkumise väljaselgitamisel, kui Saku Vallavalitsus juba on kasutanud pakkumiste hindamisel.
lg-st 5 ei nähtu, nagu oleks jäätmemahutite üüritasu üheks jäätmeveo teenustasu komponendiks. Asjaolu, et jäätmeveo teenustasu koostisosaks ei ole jäätmemahutite üür, on sätestatud ka Saku valla õigusaktides (Saku valla jäätmehoolduseeskirja § 13 ja Saku valla 4 korraldatud jäätmeveo rakendamise korra § 2). Mitte üheski Eestis kehtivas õigusaktis ei ole sätestatud, et korraldatud jäätmeveo ainuõigust omav vedaja ei võiks anda jäätmemahutid isikutele 0 krooni eest üürile ehk sisuliselt tasuta kasutusse. Kolmas isik on teinud omapoolsed arvutused ja on veendunud, et tema pakkumine on olnud kõige soodsam. Kolmanda isiku pakkumise soodsus ilmneb siis, kui võrrelda kaebuse esitaja ja kolmanda isiku pakkumisi terviklikuna ehk kõige soodsam on kolmanda isiku pakkumine isikute suhtes, kes aastaringselt elavad Saku vallas korterites ning nende isikute suhtes, kes kasutavad Saku valla territooriumil paiknevaid suvilaid üksnes hooajaliselt. Nende isikute arv on kokku suurem kui Saku valla territooriumil asuvate ning aastaringselt kasutatavate ühepereelamute arv. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata ja mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud. Kohtuistung Kohtuistungil jäid menetlusosalised kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt, so Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korralduste nr 1175 ja 1176 tühistamisnõude osas. 20.11.2007 korraldus nr 1174 on aga õiguspärane ja selle tühistamiseks alus puudub. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korralduse nr 1174 õiguspärasus Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldusega nr 1174 tunnistati kõik pakkumised vastavaks kõikidele PKD punktides esitatud tingimustele. Kaebaja arvates on 20.11.2007 korraldus nr 1174 on õigusvastane ning kuulub tühistamisele osas, millega otsustati tunnistada vastavaks OÜ Prügivedu Tallinn ja Adelan Prügiveod OÜ avalikule konkursile esitatud pakkumised, kuna nimetatud pakkumised sisaldasid ebaõigeid andmeid konteinerite rendihindade kohta, mis olid nii madalad, et ei kata teenuse osutamisega seotud kulusid. Seega pidanuks vald need pakkumised tagasi lükkama PKD p 13.2 alusel. Kohus selle seisukohaga ei nõustu.
lg 5 kohaselt peab jäätmeveo teenustasu olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Nimetatud sättest ei tulene, et jäätmeveo teenustasu nn koostisosaks peaks olema jäätmemahutite üürihind. Sellist tõlgendust ei tulene ka ühestki teisest õigusaktist, sh Saku valla jäätmehoolduseeskirjast ega korraldatud jäätmeveo rakendamise korrast. Mõlemad mainitud õigusaktid sisustavad jäätmeveo teenustasu kui tasu jäätmete käitlemise eest. Ka
lg 5 sisustab teenustasu üksnes jäätmekäitluskoha nö jooksvate kulude katmise vajadusega seonduvalt. Vastavalt
§-le 13 on jäätmekäitlus jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. § 19 lg-te 1 ja 3 kohaselt on jäätmekäitluskoht tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks. Eelnevast tulenevalt on üheselt mõistetav, et jäätmeveo teenustasu
tähenduses ei pea katma konteinerite rentimise kulusid, ei pea 5 sisaldama neid kulusid ega ole konteinerite rentimise kuludega üldse seoses. Ükski õigusakt ei keela jäätmeveo ainuõigust omaval vedajal anda jäätmemahuteid isikutele tasuta kasutusse. Vastustaja ja kolmas isik on õigesti leidnud, et see, kuidas vedaja oma hinda kujundab ja kulusid katab, on ettevõtja ärikorralduslik hinnakujunduspoliitika küsimus. PKD p-de 15.1 ja 15.2 kohaselt on õiguse andjal õigus lükata pakkumine tagasi igal ajal, kui selgub, et pakkumises esitatud andmed on ebatõesed. Õiguse andja võib lükata tagasi pakkumised, kui pakkumistes esitatud teenuste hinnad on ebaharilikult madalad. Pakkumises sisalduv hinnamäär ei saa olla ebatõene PKD p 15.1 tähenduses, kuivõrd pakkumine on vedajale siduv ja ta ei saa sellest taganeda. Ka prügikonteinerite rendihinna nullmäär ei muuda seda hinda ebaharilikult madalaks PKD p 15.2 tähenduses, kuivõrd ei
lg 5 ega ka teised õigusaktid ei keela konteinerite üürihinna ristsubsideerimist teiste teenuste arvelt. Küsimus, kuidas saavutada kohalikus omavalitsuses kõige soodsam jäätmeveoteenuse hind tarbijale, ei ole
Sellele küsimusele, eelkõige aga, kas PKD p 14.2 regulatsiooni sisustamine valla poolt oli piisav kõige soodsama pakkumise väljaselgitamiseks, peatub kohus allpool. Eelpooltoodust tulenevalt aga saab asuda seisukohale, et ei OÜ Prügivedu Tallinn ega Adelan Prügiveod OÜ ole esitanud vallale ebatõeseid andmeid ega ka ebaharilikult madalat hinda, mistõttu puudus vallal kohustus tunnistada need pakkumised mittevastavaks PKD tingimustele PKD p 13.2 alusel. Korraldus nr 1174 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korralduste nr 1175 ja 1176 õigusvastasus PKD p 14.2 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumiseks pakkumiste hulgast see pakkumine, mis vastab kõigile kvalifitseerimiseks esitatud tingimustele ja milles esitatud teenustasude ühikhinnad ning jäätmemagutite üürihinnad on madalaimad. Kohtu hinnangu kohaselt ei vasta korralduste andmisel rakendatud metoodika PKD p-le 14.2. PKD p 14.2 ei sätesta, millise arvutustehte abil tuleb madalaimad hinnad kindlaks teha. Seejuures ei sätesta p 14.2, et madalaimad hinnad tuleks kindlaks teha kõigi pakkumises sisalduvate hinnamäärade liitmise teel. PKD p-st 14.2 nähtub, et eduka pakkuja kindlastegemisel tuleb arvestada nii teenustasude ühikhindu kui ka mahutite üürihindu. PKD p 14.2 tegelik sisu saab olla eesmärk, et edukaks tuleb tunnistada pakkumine, mille hinnad on jäätmevaldajaile majanduslikult kõige soodsamad. Pelgalt hinnamäärade liitmine ei peegelda pakkumise tegelikku majanduslikku väärtust jäätmevaldajate jaoks, sest üüri- ja ühikhindade arvestamise alused on erinevad ning jäätmeveoteenuse tegelik hind sõltub lisaks hinnamääradele ka korraldatud jäätmeveo raames osutatavate teenuste osakaalust. Seega nõustub kohus kaebajaga, et pakkumiste majanduslikku väärtust ei ole võimalik hinnata, arvestamata renditavate mahutite hulka korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja mahutite tühjendamise sagedust. Neid väärtusi on vallal võimalik prognoosida ning on paratamatu, et prognoos saab olla vaid ligikaudne.
Välistatud ei ole ka lähtumine nö keskmisest jäätmevaldajast või nende tüüpidest ega muud hindamismeetodid, mis võtaksid piisaval määral arvesse erinevate teenuste tegelikku osakaalu jäätmete vedamisel. Vallal on võimalik saada andmeid selle kohta, kui palju on vallas suvilaid, ühepereelamuid ning korrusmaju ning milline on seni olnud nende poolt kasutatavate jäätmemahutite suurus ja tühjendamissagedus- ja vajadus. Nendele keskmistele andmetele tuginedes saab vald teha järelduse, milliseks võib kujuneda nö keskmine teenuse tarbija ja milliseid parameetreid järgides võib saavutada sellisele kliendile kõige soodsama teenuse hinna. Valla selline prognoos ei ole loomulikult nn absoluutne tõde, kuid aitab siiski välja töötada metoodikat, 6 mida järgides saab välja selgitada kõige soodsama hinna. Konkursi õiguspärasuse tagamisel on oluline, et vastavad meetodid oleks läbipaistvad ning eelnevalt pakkujatele teatavaks tehtud. Kohus on seisukohal, et suure tõenäosusega on viinud valla poolt kasutatud metoodika kasutamine väära lõpptulemuseni. Tõsikindlalt seda väita ei saa, kuivõrd valla enda analüüs selles osas on olnud puudulik. Kohtule ei ole esitatud veenvaid tõendeid, mille alusel saaks üheselt väita, kelle pakkumine oli objektiivselt soodsaim. Kaebaja ja kolmas isik on kohtule esitanud terve rea arvutusi tõendamaks, et just nende pakkumine on soodsaim. Nimetatud arvutustest ja tabelitest nähtub, et olenevalt erinevatest algeeldustest (kas korrusmaja või eramaja, kui suur on jäätmemahuti ja tühjendamise sagedus) saame ka tulemuse erineva (kelle pakkumine on soodsam). Seega tuleb vallal teha eelnev analüüs ja töötada välja sobiv metoodika, mille järgselt saab välja selgitada soodsaima pakkumise juba uue pakkumismenetluse käigus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Saku Vallavalitsuse 20.11.2007 korraldused nr 1175 ja 1176 on õigusvastased ja kuuluvad tühistamisele. Et Saku Vallavalitsuse poolt rakendatud metoodika ei võimalda välja selgitada objektiivselt kõige madalama hinnaga pakkumist, ei saa ka kohus olla veendunud, et kõige madalama pakkumise tegi AS Ragn-Sells. Seetõttu ei saa kohus kohustada Saku valda tunnistama edukaks pakkumiseks just kaebaja pakkumist. Saku vallal tuleb läbi viia uus pakkumismenetlus, kuivõrd uus väljatöötatav metoodika eeldab selle teatavakstegemist pakkujatele enne pakkumiste tegemist. Menetluskulude jagamine HKMS § 92 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt HKMS § 92 lg-le 7 hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt summas 56 505 krooni õigusabikulude eest (kohtukulude nimekiri ja tõendid toimiku II kd lk 30-40). Vastustaja on esitanud taotluse kaebajalt õigusabikulude hüvitamiseks summas 42 326, 60 krooni (kohtukulude nimekiri ja tõendid toimiku II kd lk 41-49). Kolmas isik Prügivedu Tallinn taotleb kaebajalt õigusabikulude hüvitamist summas 48 203 krooni (kohtukulude nimekiri ja tõendid toimiku II kd lk 50-58). Õigusabikulude kandmine nimetatud summades on menetlusosaliste poolt tõendatud. Arvestades õigusabi osutajate poolt esitatud selgitusi arvetel, vaidluse raskust ja spetsiifikat ning keskmisi õigusabikulusid sarnastes vaidlustes, peab kohus esitatud õigusabikulusid vajalikeks ja põhjendatuteks ega vähenda neid HKMS § 93 lg 5 alusel. Kaebus rahuldati osaliselt, ca 2/3 esitatud nõuete osas. Seega kuulub vastustajalt kaebaja kasuks HKMS § 92 lg 2 alusel väljamõistmisele 2/3 nõutud summast (37 670 krooni), kaebajalt vastustaja kasuks 1/3 nõutud summast (14 108, 90 krooni) ning kaebajalt kolmanda isiku kasuks 1/3 nõutud summast (16 067, 70 krooni). Tasaarveldades kaebaja ja vastustaja omavahelised nõuded tuleb kaebaja kasuks vastustajalt lõplikult välja mõista summa 23 561, 10 krooni. Maret Altnurme Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.