Obsah (7)

§ 40§ 4§ 6§ 56§ 83§ 37§ 58

3-08-2477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 23. veebruar 2009. a Tallinn Haldusasja number 3-08-2477 Haldusasi Direct Consultin

§ 40lg 1.

Seega asus vastustaja seisukohale, et kaebajal ei ole midagi taotlusele lisada ja vastustajal endal mistahes küsimused taotluse osas puuduvad. Sellise järelduse lükkab aga ümber vaidemenetlus, kus kerkis üles nii kaebaja kui ka vastustaja vajadus täiendava info ja selgituste andmiseks, mis tulenes ärakuulamisõiguse rikkumisest ja tõi kaasa õigusvastase haldusakti. Eriti oluline on

§ 40

lg 2 ja lg 3 p 3 tulenevalt isiku ärakuulamine otsuste suhtes, millega otsustatakse asi menetlusosalise kahjuks või kahjustatakse tema õigusi nagu käesoleval juhul keelduva otsuse tegemisel. 8.Samuti leiab kaebuse esitaja , et vaidlustatud otsustes ei ole teostatud kaalutlusõigust ja kaalutlusõiguse teostamisel on lähtutud sobimatutest ja ebaõigetest kaalutlustest. Esmalt on kaebuse esitajale arusaamatu, millistel kaalutlustel on jõutud otsuses olevate põhjendusteni, seega leiab kaebaja, et vastustaja ei ole ühegi vaidlustatud otsuse punkti osas kaalutlusõigust teostanud.. Näit.punktis 2 on EAS leidnud, et kavandatud tegevused Lehtma sadama kvaliteeti külalissadamana ei tõsta, ent otsusest ei nähtu, milliste kaalutluste-tõendite ja oluliste asjaolude hindamise ning analüüsi tulemusena, kaaludes sealjuures põhjendatud huve, vastustaja sellisele järeldusele jõudis. Rikutud on

§ 4

lg 1 ja 2,

§ 6. Samamoodi arusaamatud ja põhjendamatud on ka otsuse punktid 3,4 ja 5.

2 8.Isegi kui vastustaja on teostanud kaalutlusõigust, leiab kaebaja, et otsuse punktides 1-5 toodud väited e kaalutlusõiguse alusel antud otsuse põhjendused on liiga üldsõnalised ja /või on otsuse põhjendused sobimatud ning ebaselged. 9.Kaebuse esitajale ei ole tehtud teatavaks otsuses viidatud regionaalvaldkonna hindamiskomisjoni 21.08.2008.a. ettepanekut nr 1.2, samuti rikub selline viide kaalutlusõiguse kohaldamise ja haldusakti motiveerimise põhimõtteid. 10.Kuna EAS ei ole kaalutlusõigust teostanud või on seda teinud puudustega, ei ole otsuse punktid 1-5 kaebajale arusaadavad. Näiteks otsuse p 1 on EAS leidnud, et projekt on vastavuses nii Kõrgessaare valla arengukavaga aastateks 2007-2013 kui ka Hiiumaa arengudokumentidega, mille põhjal võiks eeldada, et see toob projekti prioriteetsuse osas kaasa taotluse hindamise 4 punktiga, kuid projekt on selles osas hindeks saanud 3,2. 11.Ka vaideotsuses ei ole esile toodud kaalutlusi, mille põhjal on järeldusteni jõutud ning seega on rikutud

§ 4ja § 6.

Ka vaideotsuses on viidatud regionaalvaldkonna hindamiskomisjoni 21.08.2008.a. protokolli nr 87 p.1.2, mida kaebajale teatavaks tehtud ei ole ja ei vabasta haldusakti motiveerimiskohustusest. Viitamine ei võimalda aru saada kaalutlustest, mis vaide rahuldamata jätmise tingisid. 12.Vaideotsuses puudub kaebaja vaides toodud seisukohtade ja väidete analüüs ja ei ole antud hinnangut kaebaja poolt esitatud tõenditele või on tõendit hinnatud meelevaldselt ( 4.

1. – TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2008.a. uuring). 12.1.Nii on jäetud tähelepanuta oluliste asjaolude ja tõenditena esmalt asjaolu, et Lehtma sadama külalissadamana väljaarendamisel on kõige olulisem tagada sadamasse ohutu juurdepääs süvendustööde teostamisega, sealjuures süvendustööde eesmärgiks on rajada kompensatsiooniala. Tänaseks ei ole uuringutega kindlaks tehtud muude lahenduste teostamise efektiivsust ja tasuvust , arvestades Lehtma sadama käibeprognoose, seetõttu viide TTÜ Meresüsteemide Instituudi 2008.a. uuringule on meelevaldne.Kaebaja on viidanud ülalmärgitud pilootuuringule põhjusel, et pilootuuringu tulemused annavad kaebajale süvendustööde teostamisel suunavat infot liivamasside liikumisel Lehtma sadama ümbruses ja nimetatu omakorda võimaldab täpsemalt juhtida süvendustööde teostamist. Kuna täna ei ole teada, kuidas pilootuuringus väljapakutud settelõks reaalsuses toimib, et saa settelõksu rajamist projekti eesmärgi saavutamiseks välja pakkuda. Kaebaja poolt pakutud lahenduste paikapidavust kinnitavad asjatundjate seisukohad. 12.2.Projekt oli esitatud Lehtma sadama kui külalissadama väljaarendamiseks. Sel põhjusel on asjakohatud vastustaja etteheited projektile osas, et puuduvad selgitused, kuidas sadam toimib kauba- ja kalasadamana. Ka Korra p.3.3 kohaselt ei ole programmi eesmärgiks anda toetust sadamatele, mille sihtgrupiks on kalalaevad, kaubalaevad ja reisiparvlaevad. 13.Seega kokkuvõtlikult on kaebuse esitaja seisukohal, et vaidlustatud haldusaktides ei ole EAS-i toodud põhjendused kontrollitavad, toodud väited on asjakohatud ning arvesse ei ole võetud kõiki kaebuse esitaja poolt esitatud asjaolusid. Kaebuse esitaja leiab, et vaidlustatud haldusaktid on õigusvastased, EAS ei ole teostanud kohaselt kaalutlusõigust ja rikkus kaebuse esitaja menetlusõigusi. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED 3 14.EAS peab kaebust põhjendamatuks ja vaidleb sellele vastu. Kaebuse väited on vastustaja hinnangul tõendamata ja taanduvad otsuse üksikute põhjenduste ja otsustuste otstarbekuse/põhjendatuse kriitikale. Kaebuse seisukohtadest ei nähtu, milles seisneb otsuse vastuolu õigusnormide või õiguse üldpõhimõtetega . Jääb ebaselgeks, millistele tõenditele kaebaja seisukohad põhinevad ja millised on asjaolud, mida arvesse võetud ei ole. Kaebusest ei selgu, milles seisneb põhjenduste sobimatus või miks on põhjendused ebaõiged. Samuti märgib vastustaja, et vaideotsuses on täiendavalt selgitatud otsuse aluseks olnud asjaolusid ja selgitatud taotluse nõrkusi, mis on kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Sealjuures on EAS andnud kaebajale soovitusi edaspidiseks. 15.Vaideotsuses on kaebajale selgitatud otsuse aluseks olnud asjaolusid ning selgitatud taotluse nõrkusi kui olulisi asjaolusid, mis on kaasa toonud taotluse rahuldamata jätmise otsuse.Vaidemenetluses on kaebajalt küsitud täiendavaid küsimusi, et uurida, kas kaebajal oli vaides põhjendatud väiteid otsuses sisalduvate järelduste ümberlükkamiseks. Kaebaja ei ole vaidemenetluses esitanud ühtegi tõendit ega informatsiooni, millest nähtuks, et EAS on jätnud olulised asjaolud käsitlemata või hinnanud taotlust ebaõigesti. Seetõttu on otsuse aluseks olnud asjaolusid ja kaalutlusi kaebajale täiendavalt selgitatud vaideotsuses.Toetusprogrammi puhul on tegemist olulise avaliku huviga ja EAS on taotluste menetlemisel lähtunud mõistlikkuse ja taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttest. 16.EAS on välja selgitanud olulise tähendusega asjaolud ja lähtunud taotluses esitatud informatsioonist, samuti kaebaja poolt antud selgitustest taotluses sisalduva projekti osas ja on hindamise tulemusel teinud kaalutletud ja põhjendatud otsuse. 01.08.2008 palus EAS kaebajalt täiendavat informatsiooni, millele kaebaja vastas 07.08.
2. 19.08.2008 viis EAS läbi paikvaatluse . Seega on teostatud uurimistoimingud EAS algatusel (

§ 6

). 17.Otsuses on kaebaja taotluse suhtes hindamise tulemusena välja toodud olulised aspektid, mille tõttu on tema taotlus saavutanud otsuses toodud hindamistulemuse. Lisaks on EAS 09.09.2008 selgitanud kaebaja esindaja T.Kõuhknaga kohtumisel otsuse aluseks olnud asjaolusid, mistõttu väidetav otsuse sisust mittearusaamine on formaalselt kiuslik. 18.Eksitav ja põhjendamatu on käsitlus, mille kohaselt antud juhul, kui taotlus vastas arengukavadele ja strateegiatele, pidanuks taotlus olema punkti 1 osas hinnatud 4-le praeguse 3,2 asemel. Taotluse vastavus strateegiatele ja arengukavadele on vaid üheks asjaoluks, mida taotluse hindamise juures p. 10.4 kohaselt arvestatakse. 19.Ebaõige on kaebuse väide, et EAS on jätnud tähelepanuta olulised asjaolud ja tõendid, mida kaebaja on loetlenud kaebuse p

1. Nimetatud asjaolusid ja tõendeid on käsitletud vaideotsuse p 4 alap.1-
2. 20.Kaebuse esitaja poolt esitatud asjatundvate isikute seisukohad on oma sisus Lehtma sadama kui sadama eksistentsi rõhutavad ja ei saa olla aluseks ega mõjutada taotluse hindamist. Nimetatud isikute seisukohad ei muuda taotluse nõrku külgi tugevamaks, lisaks on need kogutud pärast vaideotsuse tegemist IV HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED 21.Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse poolt 11.03.2008.a. kinnitatud “Väikesadamate toetamise programmi kord” ( Kord) 4 alusel tehtud EAS juhatuse 28.08.
3. a otsuse nr 1.1-5.1/08/1185 punktis 2 sisalduv otsustus jätta Direct Consulting AS taotlus nr EU 28577 projektile „Lehtma külalissadama väljaarendamine populaarseks külastuskeskuseks“toetuse saamiseks rahuldamata on ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtud kaalutlusotsuseks ning kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktiks on ka viidatud vaide läbivaatamise tuemusena 06.11.
4. a tehtud vaideotsus nr 1.15.1/08/
5. Erineval seisukohal on pooled haldusmenetluse läbiviimisel käesoleval juhul ärakuulamisõiguse teostamise võimaldamisest, sealjuures ärakuulamisõiguse võimaldamise kohustuse olemasolust, samuti on vaidlus selles, kas pole tehtud kaalutlusvigu, s.o. kas taotluse ja vaide lahendamisel on kaalutlusõigust teostatud õiguspäraselt.
6. HKMS §-st 19 lg 6 tulenevalt kontrollib kohus diskretsiooni alusel antud haldusakti puhul, kas akti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid Riigikohus on 14.10.2003 otsuses nr 3-3-1-54-03 asunud seisukohale, et Halduse kaalutlus- ehk diskretsiooniotsuste kohtulik kontroll on piiratud. Kohus kontrollib üksnes seda, ega kaalutlusotsuse tegemisel ei esinenud menetlus- ja vormivigu, mis võisid mõjutada sisulist otsustamist, kas diskretsiooniotsus on kooskõlas õigusnormide ja õiguse üldpõhimõtetega, kas otsus tugineb seaduslikule alusele, ega ei ole väljutud diskretsiooni piiridest ning ega ei ole tehtud muud sisulist diskretsiooniviga.

§ 4

lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

§ 56

lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjendustes märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Riigikohtu 06.11.2002 otsuses nr 3-3-1-62-02 on rõhutatud: Kaalutlusõiguse teostamise korral peab kohus kontrollima diskretsiooni õiguspärasust lähtuvalt haldusakti põhjendustest. Mida ulatuslikum on diskretsiooniruum ja keerukam õiguslik ning faktiline olukord, seda põhjalikum peab olema motivatsioon. Haldusakti põhjendus peab ka kohut veenma, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning et kaalumine on toimunud ratsionaalselt. 23.Vaidlustatud otsuse sõnastusest nähtuvalt, mille kohaselt „EAS juhatus nõustub EAS regionaalvaldkonna hindamiskomisjoni 21.08.2008 ettepanekuga nr 1.2 hinnata taotlust 0-4 punkti skaalas alljärgnevalt/järgneb hindamiskomisjoni antud hinnangute refereering/.Eeltoodud hindamise tulemusena leiab EAS juhatus, et taotleja Direct Consulting AS taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna sai mõju ja jätkusuutlikkuse koondhindeks 1,67 punkti ja projekti ettevalmistuse kvaliteedi ja teostatavuse koondhindeks 2,44 punkti./Järgnevalt on toodud Korra p.10.5sõnastus/”. Haldusakti kaalutlemise ja põhjendamise nõuetele eeltoodud otsus ei vasta. Otsuse sõnastusest nähtuvalt kinnitas EAS juhatus hindamiskomisjoni koostatud hindamisaruande. Korra p.9.3 kohaselt käesoleva Korra alusel esitatud taotlusi toetuse saamiseks menetleb ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise otsuse teeb EAS. Korra p 10.1 kohaselt nõuetele vastavaid taotlusi hindab EAS, võttes aluseks hindamismetoodika, mille kinnitab EAS juhatus kooskõlastatult MKMiga. EAS kaasab taotluse hindamiseks eksperte( Korra p.10.2).Korra p 10.8 sätestab:”EAS teeb taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse, võttes aluseks hindamiskomisjoni ettepaneku. EASil on õigus keelduda otsuse tegemisest, kui taotluse ja/või taotleja nõuetele vastavuse kontrollimisel ja/või taotluse hindmaisel ei ole lähtutud käesolevast korrast ning punktis 10.1 nimetatud hindamismetoodikast, suunates taotluse tagasi vastava toimingu uuesti sooritamiseks.”. Ülaltoodust tulenevalt on lõpliku kaalutlusotsuse tegemine EAS juhatuse pädevuses. Vaidlustatud otsuse puhul ei nähtu, et EAS juhatus oleks taotluse hindamisel ja oma otsuse 5 motiveerimisel arvestanud hindamiskomisjoni ettepanekut ühe tõendina kogumis ja vastastikuses seoses teiste tõenditega. Haldusmenetluse seaduse § 56 lg 1 kohaselt võivad haldusakti põhjendused sisalduda haldusaktis endas või menetlusosalistele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud, ent kaalutlusotsuse puhul peab haldusaktis sisalduma vähemalt põhimotivatsioon.Vaidlustatud otsuse puhul nõustub kohus kaebajaga otsuse motivatsiooni ebapiisavusest. Diskretsioonireeglite rikkumine võib seisneda ka diskretsiooni mittekasutamises, millisel juhul diskretsiooni teostamiseks pädev haldusorgan ei kontrolli ega kaalu kõiki võimalusi ega võta arvesse kõiki asjaolusid, mida tal on otsustamisel võimalik kasutada. 24.Kaalutlusotsuse tegemisel selgitatakse välja kõik asjas tähendust omavad asjaolud, hinnatakse tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses ning analüüsitakse poolt- ja vastuargumente , sealjuures võetakse seisukoht taotleja poolt esitatud vastuväidete suhtes.

§ 40

lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited ja lg 2 näeb ette, et enne menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Ärakuulamisõiguse võimaldamine on vajalik selleks, et haldusakti andmisel oleks võimalik võtta nende kohta motiveeritud seisukoht.

§ 56

kohaselt peab kirjalik haldusakt olema põhjendatud ning eeltoodust tulenevalt tähendab see muuhulgas, et motivatsioonis tuleb ümber lükata menetlusosalise vastuväited asjas kogutud seisukohtadele ja tõenditele. 25.Isiku õigus olla haldusmenetlusse kaasatud tähendab ka isiku õigust olla ära kuulatud. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja seisukohta, et käesoleval juhul esinesid alused

§ 40lg 3 p 2 sätestatud erandi kohaldamiseks.

Nimelt näeb viidatud säte ette, et haldusmenetluse võib läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt esitatud taotluses või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samas on vastustaja selgitanud, et uurimisprintsiipi järgides selgitati välja asja otsustamiseks vajalikud asjaolud nii 01.08.2008 järelpärimisega kui ka 19.08.2008 teostatud paikvaatlusega, millel osalesid ja andsid seletusi kaebaja esindajad ning mille kohta koostati paikvaatluse protokoll. EAS 01.08.2008 kirjast( I kd tl 105-106) nähtuvalt on kaebaja taotlus esitatud puudustega ning selle sisulise hindamise jätkamiseks vajab EAS lisaandmeid, samuti paluti selgitusi nimetatud kirjas esitatud konkreetsetele küsimustele, mida kaebuse esitaja tegi elektronikirjaga väidetavalt 07.08.2008 ( I kd tl 107-114).Lisaks on enne asja otsustamist teostatud kohapeal paikvaatlus , mida kinnitab 19.08.2008.a. paikvaatluse protokoll. Ülaltoodud dokumentidega nõutud andmetest ja antud selgitustest järelduvalt on kohus seisukohal, et taotluse menetlemiseks sellest puuduste kõrvaldamine ning esitatud küsimustele vastamine ei ole samastatav haldusmenetluse seaduses sätestatud ärakuulamisõiguse realiseerimise võimaldamisega, ka ei pidanud eespoolmärgitud selgituste andmisest ja paikvaatlusest kaebuse esitaja mõistma, et tema taotlust ei rahuldata. Üldjuhul tuleb ärakuulamisõiguse rikkumist kaalutlusotsuse puhul pidada selliseks oluliseks menetlusveaks, mis võis takistada taotlusega seonduvate asjaolude igakülgset väljaselgitamist ning nende asjakohast kaalumist otsuse tegemisel. Seega võis kõnealune rikkumine oluliselt mõjutada asja otsustamist . 26. EAS väited

§ 40

lg 3 p 2 sätestatud erandi kohaldamiseks aluste olemasolust on ekslikud, sest esmalt oli tegemist soodustuse andmisest keeldumise kaalutlusotsusega ning teiseks puudus vastustajal alus kindlaks veendumuseks, et ärakuulamisel saaks isik veel midagi lisada. Viimatimärgitut kinnitavad vaidemenetluses taotlejale esitatud küsimused asjaolude 6 selgitamiseks. Kohus märgib siinkohal, et ainuüksi asjaolust, et vaidemenetluses küsitakse vaide esitajalt täiendavaid selgitusi, ei saa üldjuhul järeldada ärakuulamisõiguse rikkumist haldusmenetluses. Ka vaidemenetlus on haldusmenetluseks, millele on omane uurimisprintsiip.

§ 83

lg 2 sätestab menetlustoimingud, mida vaide läbivaatamisel vaide õigeks lahendamiseks tõendite kogumiseks ja hindamiseks tuleb teha. Järelikult iseenesest vaidemenetluses menetlustoimingute tegemine kooskõlas

-ga eelnenud haldusmenetluse õigusvastasust ei tõenda, küll aga näitab käesoleval juhul, kus vaideorganiks oli lähteorgan , täiendavate selgituste küsimine ja nende küsimuste sisu selgelt ,et asja otsustamisel ei olnud kõiki tähendust omavaid asjaolusid välja selgitatud. 27. Vaidlustatud otsuse puhul on eeltoodust tulenevalt rikutud menetlusnõudeid määral, mis tingivad vaidlustatud otsuse õigusvastasuse. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.detsembri 2006.a. otsuses nr 3-31-80-06 leiti:” Kolleegium on oma varasemates lahendites leidnud, et ärakuulamisõigusega kui hea halduse põhimõtte ühe komponendiga arvestamata jätmine on oluliseks menetlusveaks, seda eriti diskretsiooniotsuste puhul ning juhtude, mil langetatav otsus on rangeim võimalikest./../ Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited avaldada , ning tal peab olema võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisel on

§ 37

alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema esitatud teave haldusakti andmisel arvesse.“

1. „Väikesadamate toetamise programmi korra“ p.3.1 kohaselt on programmi eesmärk läbi investeerimise väikesadamatesse ja nende tegevust toetavasse infrastruktuuri kaasa aidata mereturismi arengule ja piirkondlikule konkurentsivõimele. Korra p.3.2 sätestab programmi spetsiifiliste eesmärkidena piirkonna külastusvõimaluste mitmekesistamine väikesadamate atraktiivsemaks muutmise kaudu; väikesadamate koormustaluvuse tõstmine ning kvalitatiivse taseme oluline parandamine; korrastatud avalike sadamate võrgustiku tekkimine ning kohaliku majandus- ja ettevõtluskeskkonna elavdamine. Samas on Korra p 3.
2. rõhutatud, et programmi eesmärgiks ei ole anda toetust sadamatele, mille sihtgrupiks on kalalaevad, kaubalaevad ja reisiparvlaevad. Nähtuvalt vaideotsuses toodud põhjendustest on EAS vaideotsuse tegemisel arvestanud taotluse puhul nii programmi eesmärkidega kui ka ”Väikesadamate toetamise programmi hindamismetoodikas” toodud hindamiskriteeriumide hindamisaspektidega. Sealjuures on vaideotsuses piisava põhjalikkusega selgitatud taotluse puudusi, mis on tinginud taotluse kohta lõppkokkuvõttes selle rahuldamata jätmise otsuse tegemise. Taotleja poolt oli esitatud toetuse saamiseks projekt” Lehtma külalissadama väljaarendamine populaarseks külastuskeskuseks ”, seega pidi EAS taotluse hindamisel arvestama, kuivõrd projekti tegevused on suunatud Lehtma külalissadama kvaliteedi tõstmisele ( projekti mõju) , milline on taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja projekti realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus, samuti eelarve põhjendatus. EAS on toonud esile vaideotsuse punktides 1-4 projekti nõrgad momendid, milleks on esmalt kavandatavate tegevuste Lehtma külalissadama kvaliteedi tõstmisele vähene mõju, sest projektist ei tulene, et projekti tulemusena paraneks osutatavate teenuste kvaliteet ja lisanduks täiendavaid teenuseid. Mis puudutab sadama sissesõidukanali ebapiisavat sügavust, siis on EAS kõiki asjaolusid arvesse võttes asunud seisukohale, et selle tegevuse mõju on lühiajaline, kuna see ei kõrvalda probleemi . Siinkohal märgib kohus, et ka sissesõidukanali järgneva eeldatava täiskandumise nihkumine 4 aasta peale senise ühe aasta asemel ei ole projekti tegevuse pikaajaliseks mõjuks ning EAS on seetõttu asunud seisukohale, et nimetatu tingib ka projekti jätkusuutlikkusele madala hinnangu andmise, sest süvendamine ei ole 7 faarvaatri täiskandumise probleemi lahenduseks. Kaebuse esitaja on küll selgitanud, et Lehtma sadama tulevik saab seisneda tegutsemises külalissadamana, ent kuna programm ei toeta sadamaid, mille sihtgrupiks on kalalaevad, kaubalaevad ja reisiparvlaevad ning käesoleval ajal täidab sadam suures mahus nimelt kala- ja kaubasadama funktsioone, on igati asjakohane ja eesmärgipärane EAS poolt hinnata asjaolu, kuidas ühendatakse nimetatud funktsioonid külalissadama funktsioonide täitmisega ja kuidas kavandatakse külalissadama funktsiooni suurenedes sadama ümberkujundamist külalissadamaks, milliseid investeeringuid on kavandatud külalissadama atraktiivsemaks muutmiseks jne. Otsuse punktis 4 on EAS toonud põhjendused, miks on hinnatud madal hinnang projekti eelarve põhjendatusele. Eeltoodust tulenevalt on vaideotsuses esitatud argumenteeritud kaalutlused, millest selgub, miks toetuse taotleja poolt esitatud põhjendused ei ole veenvad ja ei tingi kaebuse esitaja toetusetaotluse rahuldamist. Kohtu hinnangul on kaalutlusõigust teostatud kooskõlas diskretsiooni eesmärgiga ning kohus ei ole tuvastanud proportsionaalsuse või võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Kohus on seisukohal, et vaideotsus on piisavalt motiveeritud, arusaadav ja kontrollitav, kaalutlusvigadeta ja proportsionaalne, seega õiguspärane. 29.

§ 58

kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Käesoleval juhul on taotluse menetlemisel tehtud vead kõrvaldatud vaidemenetluses. Esmalt on kaebuse esitaja saanud vaide esitamisega realiseerida oma ärakuulamisõigust, teiseks on EAS vaidemenetluses küsinud projektile antud hinnangule esitatud vastuväidete igakülgseks arvestamiseks täiendavaid andmeid ning vaideotsuses on esitatud põhjendused, millest selgub, miks taotluse esitaja poolt esitatud põhjendused ei ole EAS poolt aktsepteeritavad sel määral, et tingiksid taotluse rahuldamisest keeldumise otsuse kehtetuks tunnistamise. Ülaltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et haldusmenetluses esinenud rikkumise ja puuduse EAS otsuses on kõrvaldatud vaidemenetluses. Kaebuse esitaja eesmärgiks on saavutada tema taotluse uuesti läbivaatamine EAS juhatuse poolt. Formaalselt õigusvastase EAS juhatuse otsuse õigusvastaseks tunnistamine seda eesmärki saavutada ei aitaks. Kuna täitmata on kohustamiskaebuse rahuldamise üks eeldusi, ei kuulu rahuldamisele ka kohustamiskaebus. Kohtumenetluse käigus on selgunud, et kaebuse esitajal on ka käesoleval ajal võimalus toetuse taotlemiseks, kui ta kõrvaldab projekti puudused, millele on vaideotsuses tähelepanu juhitud. 30. Vastavalt HkMS § 92 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja menetluskulude nõuet ja kuludokumente esitanud ei ole, jäävad kaebuse esitaja kanda tema enese menetluskulud. Lea Kuuse kohtunik 8