§§-is 432. 6) Pooled on kokku lep leppinud, et menetluskulud jäävad kostja kanda järgmises järgmises osas: kohtukuludena tasutud riigilõiv summas 900 krooni; õigusabikuludena tasutud tasu summas 2950 krooni. 7) Hageja taotleb riigilt
summas 900 krooni ning selle kandmist hageja arveldusarvele arveldusarvele nr
lg 4 tulenevalt ts asjas nr 22-0909-17472 kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamisest. II Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult täitmisele. III Tagastada hagejale Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu (reg.kood 10221469)
nr 2-09-17472 menetluse lõpetamisel seoses poolte kompromissi kompromissi kinnitamisega kinnitamisega ½ hagi esitamisel tasu tasutud riigilõivust, s.o. summas 900 (üheksasada) heksasada) krooni. - Tagastatav riigilõiv tuleb tuleb kanda Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu arveldusarvele 17000702731, 17000702731, märkides selgitusse „ tsiviilasi tsiviilasi nr nr 22-09-17472 17472, 72, riigilõivu osaline tagastamine“. tagastamine“. Vastavalt
lg 4 on pooled loobunud käesolevale määrusele määruskaebuse esitamisest, mistõttu määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest. kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. 21.04.2009 esitas Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali kaudu Viru Maakohtule hagi A M vastu võlgnevuse 11 335.15 krooni nõudes. 20.05.2009 kohtumäärusega võeti hagi menetlusse ning väljastati kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja on hagi täielikult tunnistanud, on nõustunud asjas kirjaliku menetlusega ja ka asja lahendamiseks kompromissi sõlmimisega. Kohus väljastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks, ühtlasi määras hagi läbivaatamiseks asjas eelistungi (21.10.2009) tulenevalt
14.10.2009 laekus kohtule poolte allkirjastatud kirjalikult sõlmitud kompromissileping, mis esitati kohtule kinnitamiseks. Kompromisslepingu kohaselt on kostja tunnistanud võlgnevust hageja ees koos menetluskuludega, kokku summas 15 185.15 krooni ning on kohustunud selle tasuma hageja pangakontole selle hüvitamiseks alates novembrist 2009 igakuiselt iga kuu viimaseks kuupäevaks summas 1000 krooni. Esimeseks maksepäevaks on 30.11.2009 ning viimaseks maksepäevaks 31.01.2011 krooni (kompromissilepingus ekslikult – 01.31.2011) summas 185.15 krooni. Nimetatud summast moodustab võlgnevus 11 335.15 krooni, pool hageja poolt tasutud riigilõivust – 900 krooni, õigusabikulu – 2950 krooni. 3 Ülejäänud osas riigilõivu tagastamist (summas 900 krooni) taotleb hageja riigilt
21.10.2009 määratud eelistungile pooled ei ilmunud, jäädes saavutatud kompromissi juurde. Kompromissilepingu esitamisel on pooled palunud kompromiss kohtu poolt kinnitada ja ühtlasi menetlus asjas lõpetada, teatades, et on kokku leppinud ka kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale määrusele määruskaebuse esitamisest. Kohtumääruse Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. leiab, et taotlus kompromissi
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (
lg 1 p 4).
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled kinnitanud, et vastavad õiguslikud tagajärjed on neile teada.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks.
lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-17472 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud 16.04.2009 maksekorralduse nr 1894 alusel riigilõivu vastavalt hagi hinnale summas 1800 krooni rahandusministeeriumi arvele 10220034796011.
lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 1800 : 2 = 900 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus
lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses § 15 lg 1 p 15 sätestatule. Kohtunik /allkiri/ Irma Külavee Ärakiri õige Nooremreferent Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 23.oktoobril 2009.a Nooremreferent Merle Kaegas
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.