2-09-31934 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoobril 2009.a, kell 16.00, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue Tsiviilasja hind 2-09-31934 N K hagi I N vastu lapsele elatise suurendamise nõudes 9 787.50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N K (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kostja: I N (isikukood: XXX; elukoht: XXX) Kohtuistungi kuupäev Resolutsioon 28.09.2009.a
- Rahuldada N K hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
- Muuta Narva Linnakohtu 24.07.1995.a. otsusega nr 2-1011 I N N K (endine perekonnanimi N) kasuks poja A N ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.
- Välja mõista kostjalt I N hageja N K kasuks elatis lapse A N (sünd. XXX.) ülalpidamiseks alates 06.07.2009.a igakuiselt summas 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni A N täisealiseks saamiseni, s.o. kuni 13.02.2011.a.
- Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel.
- Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 1
(2)2-09-31934 Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja suurendada Narva Linnakohtu 24.07.1995.a. otsusega kostjalt hageja kasuks poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja kostjalt igakuine elatis summas 2 175 krooni kuus alates hagi esitamisest s.o. 06.07.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja võttis hageja nõude õigeks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kohus tuvastas, et pooltel on sündinud laps A N (t.l. 3). Narva Linnakohtu 24.07.1995.a. otsusega nr 2-1011 on I N N K (endine perekonnanimi N) kasuks väljamõistetud elatis lapse A ülalpidamiseks ¼ minimaalsest töötasust kuni lapse täisealiseks saamiseni (t.l. 4). Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja sama seaduse § 61 lg 1, 2 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni, pool sellest moodustab 2 175 krooni. Vastavalt PkS § 61 lg 3 vanemate varalise seisundi või lapse vajaduste muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatis kuulub väljamõistmisele alates nõutud ajast, s.o. 01.01.2009.a PkS § 70 lg 2 alusel. Seega tuleb muuta Narva Linnakohtu 24.07.1995.a. otsusega nr 2-1011 I N N K (endine perekonnanimi N) kasuks lapse A ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust ja välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis lapse ülalpidamiseks alates hagi esitamisest s.o. 06.07.2009.a igakuiselt summas 2 175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Narva Linnakohtu 24.07.1995.a. otsuse nr 2-1011 on I N N K kasuks väljamõistetud elatis lapse ülalpidamiseks ¼ minimaalsest töötasust. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini. Hetkel on ¼ minimaalsest töötasust 1 087.50 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 9 787.50 krooni (9 kuud x 1 087.50 krooni). Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Tulenevalt TsMS § 1741 lg 1 sätestatust määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kuna menetlusosalised on nõus, et menetluskulud jäävad nende endi kanda, siis jätabki kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. 2
(2)2-09-31934 Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 3
(2)