2-09-9288/11

KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-09-9288 Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi D.V.i avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Avalduse läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg
2. september 2009 Menetlusosalised Avaldaja: D.V. (IK xxx, elukoht: xxx G. B. (juhatuse liige) Puudutatud isik: A.V. (IK xxx, elukoht: xxx) RESOLUTSIOON
3. Jätta D.V.i avaldus lapse elukoha kindlaksmääramiseks läbi vaatamata.
4. Kohtumäärus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis
5. oktoobril
6. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. AVALDUS
7. Viru Maakohtu menetluses kindlaksmääramiseks. on D.V.i avaldus alaealise lapse N.V.i elukoha
8. Avalduse kohaselt lahkus A.V. pärast poolte kooselu lõppemist Maardust Jõhvi. Alaealine laps jäi avaldaja ülalpidamisele. Alates
9. aasta maikuust käis poeg Maardu lasteaias „Rukkilill“ ja elas isaga avaldaja ema V. V.-R. korteris xxx.
10. aasta juunikuus tuli avaldaja endine abikaasa A.V., viis lapse Jõhvi ning keeldub last avaldajale andmast. A.V. ei võimalda avaldajal lapsega suhelda. Avaldaja sõnul on armastab A.V. alkoholi ning lapsega tegeleb 1 minimaalselt. Laps on tihti haige. Avaldaja viimase külastuse ajal 09.11.2008, oli puudutatud isiku korteris kolm alkoholijoobes meesterahvast, kes peksid avaldaja läbi ja ajasid korterist minema. Peksmine toimus lapse nähes. Juhtunu kohta esitas avaldaja 09.11.2008 politseile avalduse kriminaalasja algatamiseks. Avaldaja palub määrata alaealise N.V.i elukohaks avaldaja D.V.i elukoht (xxx). PUUDUTATUD ISIKU A.V. SEISUKOHT
11. A.V. selgituse kohaselt olid poolte kooselu lõppemise põhjuseks pidevad skandaalid, mehepoolne vägivald ning narkootikumide tarvitamine. Avaldaja on korduvalt vägivalda tarvitades püüdnud alaealist N.V.i Maardusse tagasi viia, kui puudutatud isiku sõbrad on suutnud seda takistada. Puudutatud isik palub kohtul võimaldada pojal minimaalset suhtlemist oma isa D.V.iga, kuna pärast temaga kokkusaamist on laps närviline, rahulolematu, teeb äkilisi liigutusi ja on väljakannatamatu. JÕHVI VALLAVALITSUSE SEISUKOHT
12. Jõhvi Vallavalitsuse arvamuse kohaselt on kodukülastused A.V. elukohta toimunud nii etteteatamisega kui ette teatamata. Kodu on olnud korras ning võõraid ja alkoholijoobes isikuid eest pole leitud. Lapse jaoks on olemas oma tuba, magamisase, mänguasjad. Jõhvi Vallavalitsus on seisukohal, et lähtudes lapse huvidest tuleb lapse elukohaks määrata ema elukoht. KOHTUISTUNG 29.09.2009
13. Kohtuistungile
14. septembril 2009 avaldaja ei ilmunud, mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kohut ei informeerinud. Kohtukutse on avaldajale kättetoimetatud isiklikult. Puudutatud isik selgitas, et avaldaja on haige, ta on narkomaan. A.V. palus jätta avalduse läbivaatamata. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
15. Kohus, kuulanud ära puudutatud isiku seisukoha ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et D.V.i avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse vanema õiguste määramist lapse suhtes ja lapsega suhtlemise korraldamist hagita menetluses.
17. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
18. Avaldaja ei ilmunud 29.09.2009 kohtuistungile. Istungile ilmunud puudutatud isik leidis, et avaldus tuleks jätta läbi vaatamata.
19. TsMS § 409 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus avalduse läbi vaatamata kui avaldaja ei ilmu kohtuistungile. 2
20. Kui avaldus jäeti läbi vaatamata, võib avaldaja taotleda 14 päeva jooksul, alates avalduse läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. (TsMS § 412 lg 3).
21. Lähtudes TsMS § 426 lg 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.
22. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 477 lg 1, § 409 lg 1 p 1, jätab kohus D.V.i avalduse lapse elukoha kindlaksmääramiseks läbi vaatamata. Kohtunik 3