← Eesti

2-09-31104/5

1 ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Sirja Tooming Määruse tegemise aeg ja koht 07.09.2009.a. Rakvere kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-31104 Tsiviilasi S M avaldus pankroti väljakuuluta

) § 3 lg 2 kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tule teisiti. Pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tulenevalt TsMS § 372 lg 1 lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus Kohus, Kohus, olles esitatud täpsustatud pankrotiaval pankrotiavalduse avalduses avalduse läbi vaadanud, leiab, et võlgnik ei ole avalduses esinevaid puudusid kõrvaldanud. kõrvaldanud.

§ 13

lg 1 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse.

§ 13

lg 2 sätestab, et maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuste ja aja kohta (millal ja mis asjaoludel on maksejõuetus kujunenud) ning võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta (sh vallasvara – ehitised, sõidukid, pangakontodel olev raha jne ). Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla. Käesoleval juhul ei ole kohtule esitatud S M’u poolt allkirjastatud seletust maksejõuetuse põhjuste kohta. Kohus selgitas 09.07.2009.a. määruses võlgnikule, et asjaolu, et pankrotiavalduses on selgitatud maksejõuetuse põhjuseid, ei vabasta võlgnikku eraldi seletuse esitamisest. Samuti ei ole siiani kohtule esitatud eraldi vormistatud võlanimekirja, mille kirjeldamine pankrotiavalduses, sarnaselt võlgniku seletusega, ei vabasta võlgnikku eraldi dokumendi koostamisest. Mõlemad dokumendid peavad olema S M enda poolt allkirjastatud. Lisaks eeltoodule märgib kohus, et 28.08.2009.a. kohtusse saabunud võlgniku täpsustatud pankrotiavaldus on erinevalt esialgsest pankrotiavaldusest allkirjastatud võlgniku esindaja J N poolt, millise avalduse esitamist aga asja materjalide juurde lisatud volikiri ei võimalda. Seega ei saa lugeda esitatud täpsustatud pankrotiavaldust võlgniku poolt esitatuks. Samuti ei saa lugeda täpsustatud avalduses toodud nõuet selgeks, kuivõrd avalduses taotletakse jätkuvalt ainult avalduse menetlusse võtmist, kuid S M kui võlgniku pankroti väljakuulutamise nõuet esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus S M pankrotiavalduse menetlusse võtmata kuna võlgnik ei ole kõrvaldanud 09.07.2009.a. määruses välja toodud puuduseid, mis välistavad asja menetlemise kohtus ning avaldus kuulub tagastamisele. TsMS § 3401 lg 1 sätestab, et kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata.

§ 14

lg 1 p 3 kohaselt keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui esitatud avalduse puhul esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kuna võlgniku poolt on jäetud kohtu nõue puuduste kõrvaldamiseks täitmata, siis keeldub kohus avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 alusel ja tagastab selle võlgnikule. 3 TsMS § 372 lg 6 kohaselt kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Pankrotiavalduse esitamisel on OÜ Õigusbüroo J N T tasunud 01.07.2009.a. arvelduskontolt xxxxx Sampo Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr. 221023778606 Swedbank riigilõivu 250 krooni viitenumbriga 2900072136 selgitusega, „riigilõiv, kohtutoimingud-pankrotimenetlus S M eest“. TsMS 150 lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Riigilõiv 250 krooni tuleb tagastada OÜ Õigusbüroo J N Tarvelduskontole nr xxxx. Kohus juhindus määruse tegemisel TsMS § 372; 3401 lg 2 ; 464; 465; 661 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent /allkiri/ Sirja Tooming Merle Kaegas Kohtumäärus jõustus 04.novembril 2009.a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. Nooremreferent Merle Kaegas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.