ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele ning alaealisele lapsele kätte
Edasikaebamise kord:
lg 1 kohaselt, eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale.
lg 1 kohaselt, kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
lg 3 kohaselt, määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. ASJAOLUD M.V. esitas
37). Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskus esitas 05.10.2009 kohtule arvamuse (tl. 40-41) ja kodukülastuse akti (tl. 49), millest nähtub, et M.V. on sobiv isik alaealise tütre A.V.`i kasvatamiseks. Lastekaitseinspektorid kontrollisid 18.09.2009 M.V.`i elukohta, külastamise momendil oli kodus avaldaja ema T.V., laps A.oli lasteaias ja avaldaja ise tööl. Avaldaja elab 3-toalises mugavustega korteris, lapse kasvatamiseks on loodud kõik tingimused. Kuna valdaja töötab, siis lapse kasvatamisega tegeleb peamiselt avaldaja ema, lapse vanaema T.V.. Samuti märkis eestkosteasutus, et I.K. ei ole sobiv isik kasvatama oma alaealist tütart A.V.`i. Vastusele lisatud karistusregistri väljavõttest (tl. 44-45) nähtub, et I.K.`t on korduvalt karistatud kriminaal- ja väärteokorras (kokku 8 karistust). OÜ Corrigo 07.08.2009 vastuse (tl. 46) kohaselt osaleb I.K. metadooni asendusravi programmis. Temalt võetud analüüsid näitavad narkootiliste ainete (amfetamiini) tarbimist. KOHTUISTUNG 07. oktoobri 2009.a kohtuistungil jäi avaldaja esitatud taotluse juurde. Avaldaja M.V. taotles kohtuistungil vanema õiguste äravõtmist lapse emalt I.K.`lt. I.K. tarvitab narkootilisi aineid, tema psüühika on ebastabiilne, ta on vägivaldne, isegi lapse suhtes. I. Kasatkina ei tegele lapse kasvatamisega, tema eluviisid on ohtlikud lapse elule. Sellest, et Irina tarvitab narkootilisi aineid, sai avaldaja teada alles pärast laste sündi. Avaldajale oli teada, millistes tingimustes laps oma ema juures elas, seepärast käis ta ka iga päev seal. Sageli ei lastud teda sinna sisse. Puudutatud isik lubas tappa nii iseenda kui lapse, kui avaldaja midagi ette võtab. Avaldaja teatel pöördus ta abi saamiseks ja kohtudokumentide ettevalmistamiseks kahe juristi poole, seoses sellega venis avalduse andmine kohtusse. Avaldaja palub avaldus rahuldada, võtta I.K.`lt ära alaelaine laps A.koos vanema õiguste äravõtmisega lapse suhtes ja määrata lapse elukohaks tema elukoht. Avaldaja on nõus sellega, et lapse eestkostjaks määratakse tema ema, T.V.. Puudutatud isik I. K. kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitati teda kohtukutsega, mis edastati puudutatud isikule 17.09.2009
37). Puudutatud isiku Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja Maarika Tarum on nõus nii esialgse õiguskaitse kohaldamise kui vanema õiguste määramise arutamisega. Esindaja teatel on I. Kasatkina teadlik kohtuistungist, sellest teatati talle vestlusel 16.09.
sätteid, mille kohaselt, kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik valla – või linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul valla – või linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on valla- või linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib valla – või linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad.
lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kui menetlus toimub lapse heaolu ohustamise üle, kuulab kohus vanemad isiklikult ära ja arutab nendega lapse huvide kaitset.
lg 3 kohaselt, kohus ei pea vanemaid ära kuulama, kui sellest tekkiva viivitusega kaasneks ilmselt oht lapse huvidele. Lapse ema I.K. olid kohtuistungile kutsutud kohtukutsega, kohtukutse oli kätte toimetatud 17.09.2009
37). Samuti teatas puudutatud isikule kohtuistungist Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse esindaja Maarika Tarum 16.09.2009 toimunud vestluse käigus, seega oli I.K. teadlik kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Puudutatud isik ei ole kohtuistungile ilmunud ega kohtule vastust esitanud. Kohtul puudub võimalus lapsevanema I.K. ärakuulamiseks, kuna puudutatud isik ei ole kohtuistungile ilmunud, samuti ei ole ta esitanud kirjalikku vastust avaldusele. Laps A.V. on sündinud xxx, seega on ta 1 aasta 8-kuune. Kohus on seisukohal, et viivitamisega kaasneks oht lapse huvidele, sellest lähtuvalt tuleb avaldus lahendada lapsevanemat ära kuulamata.
kohaselt kuulab kohus vanema õigusi lapse suhtes puudutavas asjas vähemalt seitsmeaastase ning piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega lapse isiklikult ära, kui lapse soovid, suhted või tahe omavad asja lahendamisel tähendust või kui see on ilmselt vajalik asjaolude selgitamiseks. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada, kui sellega ei kaasne ilmselt kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Kohus võib lapse ärakuulamisest loobuda üksnes mõjuval põhjusel. 4 Alaealine laps A.V. on sündinud
lg 2 p 3 eestkostja, kui lapse seaduslik esindaja peab täielikult hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Kuna eestkostet ei seata määratud ajaks, siis vastavalt
lg 2 p 4, kohus võimaldab tulevikus lapsel teha iseseisvalt tehinguid vaid talle antavate taskurahade või tema poolt tulevikus teenida võivate töötasude ulatuses. Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et M.V.`i avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et alaealise ema – I.K. – muudel põhjustel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel nõuetekohaselt, vaid oma tegevusega ja eluviisidega seab ohtu lapse elu ja tervise. Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et alaealine laps A.V. tuleb ära võtta tema emalt I.K.`lt koos 5 vanema õiguste äravõtmisega ning alaealise lapse A.V.´i üle tuleb seada eestkoste Kohtla-Järve Linnavalitsuse (eestkosteasutusena) kaudu ja alaealise lapse A.V.´i eestkostjaks tuleb määrata lapse vanaema T.V.. Antud olukorras on vanema õiguste äravõtmine lapse huvides, sest edaspidi lapse huvide tõhusa kaitsmise tagavad riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused. Vanema õiguste äravõtmisega kaotab I.K. lapse suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist võib ta pöörduda Kohtla-Järve Linna ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks.
lg 1 kohaselt, hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, /-----/. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud 31.08.2009 riigilõivu summas 200.- krooni ja esialgse õiguskaitse tagamiselt 29.09.2009 riigilõivu summas 450.- krooni, kokku 650.- krooni. Käesolevas menetluses peab kohus õiglaseks jätta avaldaja menetluskulud puudutatud isiku I.K. kanda, kuna antud menetlus on tingitud puudutatud isiku eluviisidest ja alaealise lapse huvidest. I.K.lt M.V.i kasuks välja mõista avaldaja poolt tasutud riigilõiv kogusummas 650.krooni. Riigi õigusabi osutamisega seotud kulud jätta Eesti Vabariigi kanda. Johannes Külaots Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.