← Eesti

3-08-85/41

Obsah (6)§ 7§ 11§ 4§ 26§ 6§ 92

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Lilianne Aasma, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-85

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud kaebuse esitaja õigusi või piiratud tema vabadusi. Jääb arusaamatuks, kuidas on apellant kaebuse esitaja õigusi rikkunud. Kaebaja õigusi ei riku üksnes asjaolu, et ta ei osutunud konkursil väljavalituks. Pakkumismenetluses osalemisest ei teki isikul subjektiivset õigust nõuda, et just temaga sõlmitaks leping; 2) Kaebuse esitaja pakkumine oli selgelt ebaprofessionaalne. Ehitusseaduse (EhS) § 41 lg 1 kohaselt on isikul lubatud ehitada, projekteerida, teha ehitusuuringuid, omanikujärelevalvet, ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiise ning tegeleda ehitusjuhtimisega, kui ta on ettevõtja äriseadustiku tähenduses ning tal on majandustegevuse registri registreering ja vastavasisuline õigussuhe seaduse §-s 47 nimetatud pädeva isikuga. Kaebuse esitajal puudub vastavasisuline registreering majandustegevuse registris. Seega ei vasta ta seaduses sätestatud nõuetele. See asjaolu oleks 5

(10)3-08-85 võinud ehitusettevõtjast kaebajale endale olla teada ja apellandile ei saa panna selle teatavakstegemise kohustust; 3) Jääb arusaamatuks, milles seisnes õigusvastane hankemenetlus. Kuna hange ei vastanud RHSs sätestatud riigihanke piirmäärale, ei olnud hankija kohustatud läbi viima hankemenetlust RHS mõttes. Apellant on järginud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ja teinud valiku lähtuvalt parimast ja kvaliteetsemast pakkumisest, vältimaks hilisemaid hinnakorrektuure. Pakkumismenetluse tingimused on olnud kõigile üheselt selged ja arusaadavad. Kõigile pakkujaile olid pakkumiskutsest teada nõuded, millele pakkumine peab vastama. PRIA kui projekti rahastaja nõuete kohaselt võeti kolm hinnapakkumist. Pakkumiskutse on vormivaba, kuid vaatamata sellele kasutas apellant PRIA väljatöötatud pakkumiskutse blanketti, et vältida ebaselgusi. Kohustus sätestada kriteeriumid, mille alusel tehakse parim valik, puudub. Hankija õigus on valida temale kõige usaldusväärsem ja professionaalne pakkuja. Kuna tegemist on väga spetsiifiliste renoveerimistöödega, on aktsepteeritav ja tõsiseltvõetav see pakkuja, kes tunneb asja vastu huvi, tutvub olukorraga, hindab kogumis kõiki asjaolusid ja teeb siis oma pakkumise. On loogiline, et enne pakkumist vaadatakse objekt üle, seda enam, et tegemist on spetsiifiliste renoveerimistöödega. Väide, et pakkumiskutses sellist kohustust polnud, näitab ebapädevust ja asjadesse ükskõikset suhtumist. Vastutades projekti õnnestumise eest ja arvestades majanduslikku situatsiooni, kus paljud ehitusettevõtted on suurtes raskustes, on apellant teinud parima valiku; 4) Kohtuotsuses märgitud apellandi juhatuse protokolli kuu on eksitus, koosolek toimus 12., mitte
  1. kuul, mis ilmneb ka asjade kulgemisest. Et tegemist on eksitusega, saanuks aru iga loogiliselt asja käsitlenu. On ebaloogiline ja mõeldamatu, et enne hinnapakkumise lõpptähtaega tehakse otsus.
  2. OÜ Aclar palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Ebaõige on apellandi väide, et tal puudus vajadus järgida riigihanke nõudeid. Kuigi ei tulnud täpselt järgida riigihangete seaduses sätestatud protseduuri, tuli seadust siiski järgida. Selle asemel soovis apellant „jagada preemiaid oma lähedastele“; 2) Apellant esitab uue väite kaebuse esitajal „tegevusloa“ puudumisest antud valdkonnas. Halduskohtus möönis apellant, et OÜ Aclar hinnapakkumine tunnistati konkursil nõuetele vastavaks. Seetõttu tuleb uus väide jätta tähelepanuta. Konkursi võitmisel oleks OÜ Aclar „vajaliku tegevusloa“ ka hankinud, mis tegelikult poleks olnud vajalik, kuna tööd oleks teostatud alltöövõtjate poolt, kellel olid „litsentsid“ antud tööde teostamiseks; 3) Apellatsioonkaebuses lükatakse otsesõnu ümber ainult üks halduskohtu otsuses mainitud rikkumistest, otsuse ennetähtaegne langetamine. Ka selles osas võivad apellatsioonkaebuse väited olla valed.
  3. MTÜ Russalu Külade Ühendus märgib OÜ Aclar vastuväidete kohta, et ei nõustu sellega, nagu apellant justkui tunnistaks enda rikkumisi. Tõendamata ja pahatahtlik on väide „preemiate jagamisest lähedastele“. Täiesti ebaprofessionaalne on väide, et konkursi võitmisel oleks kaebuse esitaja nõutava registreeringu hankinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 6
(10)3-08-85
  1. Halduskohus, tunnistades õigusvastaseks „oktoobris-novembris
  2. a läbi viidud Russalu külakeskuse renoveerimistööde hankemenetluse“, pole vastuolus

§ 11

lg 1 p-ga 3 kindlaks teinud kaebuse eset.

§ 4

, § 6 lg 2 ja lg 3 p 1 ning § 10 lg 2 p 2 kohaselt saab kaebuse esemeks olla konkreetne haldusakt või toiming, mida halduskohtul on

§ 26lg 1 p 3 alusel õigus tunnistada õigusvastaseks.

Selliseks toiminguks võib olla ka menetlustoiming hanke- vm menetluses, kui isikul on sellise toimingu peale kaebeõigus. Ka RHS § 117 lg 2 kohaselt saab vaidlustuse esemeks (sõltumata sellest, kas tegemist on sama seaduse §-s 16 nimetatud hankega või mitte) olla konkreetne hankija „dokument või otsus“. Seetõttu on kohtuotsuse resolutsioon ebatäpne. Samuti on sedavõrd lai tuvastus sisuliselt ebaõige, sest kui tegemist ei ole just olukorraga, kus menetluse läbiviijal puudus menetluse läbiviimiseks pädevus, saab praktikas vaevalt juhtuda, et õigusvastane on kõik menetluse läbiviimisel tehtu. Lisaks ei saa kaebuse esitajal olla põhjendatud huvi iga hankemenetluse toimingu või dokumendi õigusvastasuse tuvastamise suhtes, kui see toiming või dokument ei rikkunud tema õigusi hankemenetluse lõpptulemusest sõltumatult. 8. Käesoleval juhul võib asja materjalidest nähtuvalt olla võimalik kõnelda kaebuse esitaja õiguste rikkumisest menetluse tulemusel tehtud hankija otsusega „kinnitada sobivaimaks pakkumiseks“ Timberston Ehitus OÜ pakkumine, sest sellega otsustati sõlmida nimetatud pakkujaga hankeleping. Kaebuse väitest, et „Aclar ei saanud hanget endale, kuigi pakkus väiksemat hinda“ nähtuvalt peab kaebuse esitaja oma õiguste rikkumiseks ilmajäämist hankelepingu sõlmimise võimalusest. Seetõttu võib hankija otsust sõlmida hankeleping muu hankemenetluses osalejaga pidada esitatud tuvastamiskaebuse tegelikuks esemeks. II 9.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu kindlakstegemiseks esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Põhjendatud huvi on isikul juhul, kui toiming või haldusakt rikkus isiku õigusi ja selle õigusvastasuse konstateering kohtuotsuse resolutsioonis annaks temale reaalseid eeliseid rikutud õiguse kaitsel.

  1. Asjakohatu on apellandi väide, et üksnes pakkumismenetluses osalemisest ei teki isikul subjektiivset õigust nõuda, et just temaga sõlmitaks leping. Kui ei saa välistada, et õiguspäraselt läbi viidud pakkumismenetluse tulemusel oleks isikuga hankeleping sõlmitud, võis tema õigust hankelepingu sõlmimisele teise menetlusosalise pakkumise õigusvastane eelistamine rikkuda. Apellandi väidetest ei saa järeldada, et hankelepingu sõlmimine kaebuse esitajaga oleks olnud välistatud.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et mingeid nõudeid pakkujatele apellant vaidlusaluses hankemenetluses ei kehtestanud. Kutse (tl 41-42) hankemenetluses osaleda saatis apellant kaebuse esitajale ise. Seepärast ei välista kaebuse esitaja õiguste rikkumist apellandi uus väide, et kaebuse esitajal puudus EhS § 41 lg 1 p-s 1 nõutud registreering. Ettevõtjal, kes soovib tegeleda EhS § 41 lg-s 1 nimetatud tegevusega, on õigus esitada majandustegevuse registrile vastav registreerimistaotlus. Majandustegevuse registri seaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt kannab haldusorgan registrisse ettevõtja andmed viie tööpäeva jooksul nõuetekohase registreerimistaotluse või registreeringu muutmise taotluse ning kõigi vajalike andmete saamise päevast arvates sama seaduse § 23 lg-s 1 sätestatud registreerimisest keeldumise aluste puudumisel. Arvestades eeltoodud tähtaega ning seda, et kaebuse esitaja puhul ei või väita registreeringu 7

(10)3-08-85 tegemisest keeldumise aluste esinemist, ei saa välistada, et kaebuse esitajal oleks hankelepingu sõlmimise ajaks olnud nõutav registreering.
  1. Tuvastatud ei ole, et kaebuse esitaja hinnapakkumine (tl 45) ei vastanud pakkumiskutses toodud nõuetele. Vaidlust pole selles, et kaebuse esitaja hinnapakkumine sisaldas kõiki pakkumiskutses nõutud andmeid. Pakkumiskutsele lisatud kaupade ja teenuste tehnilises spetsifikatsioonis (tl 41) on p 1 all nimetatud „reoveepuhasti koos paigaldusega (40-50 in)“. Kaebusele vastuses (tl 40) on apellant seletanud, et OÜ Aclar pakkus ehitusprojektis nõutud reoveepuhasti hinnaks 89 000 krooni, mis on küll odavaim, kuid ei vasta ehitusprojektis ettenähtud nõuetele. Investeeringutoetuse taotluses (tl 92) väidab apellant, et Aclar OÜ-l oli planeeritud oluliselt väiksema võimsusega biopuhasti kui ehitusprojektis ette nähtud; kui asendada biopuhasti hind ettenähtavaga, läheb hinnapakkumine kalleimaks. Samas dokumendis märgib apellant OÜ Aclar hinnapakkumise osas, et see vastas pakkumise lisas toodud tehnilistele tingimustele (seega järelikult siis ka pakkumise lisaks olevale ehitusprojektile). Halduskohtu istungil märgib apellandi esindaja: „Praegu ma saan aru, et oleks pidanud pakkumisi tagasi lükkama“, öeldes samas allpool: „Kõige pädevam pakkumine oli see, mille valisime. Kõik kolm on toredad pakkumised ja see, mille meie valisime, oli kõige parem“ (vt istungi protokoll tl 95 pöördel). Samal istungil seletas apellandi esindaja kohtule veel: „Projekteerija on teinud hinnakalkulatsiooni ja see on meie projekti osa ja siin on öeldud, et reoveepuhastussüsteem on 450 tuhat. Külainimesed istusid kokku ja leidsid, et sellise väikese raha eest ei saa sellist puhastusmahutit, mida Aclar pakub“ (tl 96). 22.12.2007 vastuses OÜ Aclar järelepärimisele (tl 2, 15) põhjendab apellant OÜ Aclar pakkumise mittevalimist hoopis sellega, et võitnud pakkuja pakkumine tundus usaldusväärsem, kuna tehti pärast renoveeritava hoonega põhjalikku tutvumist. Seega on apellandi seisukohad selles, kas OÜ Aclar pakutav biopuhasti vastas oma tehnilistelt tingimustelt pakkumiskutses nõutule (oli võimeline teenindama 40-50 kasutajat), segased ja vastuolulised. Apellandi seisukohtadest võib järeldada seda, et kahtlusi kaebuse esitaja pakutava biopuhasti võimsuses äratas selle hinnapakkumises nimetatud maksumus (ilma käibemaksuta 89 000 kr). Selliseid kahtlusi pole apellant millegagi põhjendanud peale üldsõnaliste ja ebamääraste viidete pakkumiskutse lisaks oleva ehitusprojekti koostaja ja külaelanike arvamusele. Kaebuse esitaja on väidet hinnapakkumises esitatud biopuhasti hinna tõelevastavuse kohta tõendanud biopuhasti müügiga tegelevatest ettevõtetest küsitud pakkumistega. AS Fertil pakkumises (tl 87) näidatakse reoveepuhasti (septik ja imbsüsteem) maksumuseks 4 m3 ööpäevase reoveehulgale vastava seadme puhul (septiku maht 8 m3) 41 500 kr ja 5 m3 ööpäevasele reoveehulgale vastava seadme puhul (septiku maht 10 m3) 46 500 kr (mõlemad summad ilma käibemaksuta). Wavin Estonia OÜ pakkumises (tl 88) näidatud 15 m3 mahuga septikuga biopuhasti maksumuseks näidatakse (koos käibemaksuga) 75 794,03 kr, sealjuures selgitatakse, et selline imbsüsteem on mõeldud 42-50 inimesele (tl 89). Neid tõendeid ei ole apellant millegagi ümber lükanud.
  2. Ei saa öelda ka seda, et kaebuse esitaja hinnapakkumine oli teistest selgelt ebasoodsam. Kaebuse esitaja hinnapakkumine oli madalaim. Apellandi väitel ei olnud ta kohustatud sõlmima lepingut madalaima hinna pakkujaga. Kuid, nagu tuvastas halduskohus ja milles puudub ka vaidlus, ei olnud üheski hankemenetluse dokumendis sätestatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse nõuetelevastavaid pakkumisi. Selles olukorras tuleb möönda kaebuse esitaja hinnapakkumisel edulootusi. 8
(10)3-08-85
  1. Seega oli kaebuse esitaja õiguste rikkumine Timberston Ehitus OÜ pakkumise väljavalimisega võimalik.
  2. Kaebuse täpsustuses (tl 23) on kaebuse esitaja märkinud, et taotleb „õigusvastasuse kindlakstegemist vastavalt

§ 6

lg 3 p-le 1“ ja „avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamist vastavalt

§ 6

lg 3 p 2 Aclarile, juhul, kui Aclar kuulutatakse kohtus võitjaks.“ Halduskohus on järeldanud, et kaebuse esitaja põhjendatud huviks tuvastamiskaebuse esitamisel on võimalus esitada õigusvastaseks tunnistatud tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõue. Kohtupraktikas peetakse sellist huvi tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huviks

§ 7lg 1 mõttes.

Kahjunõude rahuldamise eelduste (sh kahju esinemine ja suurus, põhjuslik seos õigusvastase tegevuse ja kahju tekkimise vahel) üksikasjalikum kontrollimine toimub kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamisel, mitte tuvastamiskaebuse esitamise põhjendatud huvi hindamisel. Praegu ei saa kaebuse esitajal kahju hüvitamise nõudeõigust apellandi suhtes välistada.

  1. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus halduskohtuga selles, et kaebuse esitajal on põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. III
  2. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus Timberston Ehitus OÜ pakkumise väljavalimise otsuse õigsust. Otsus on õigusvastane, kui hankemenetluses esines rikkumisi, mis võisid mõjutada hankemenetluse tulemust.
  3. Vaidlus puudub selles, et RHS § 16 lg 1 kohaselt laienesid kõnealusele hankele selle seaduse
  4. ptk-s sätestatud nõuded, eelkõige §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtted ja § 37 lg-s 2 sätestatud nõuded esitada riigihanke aruanne.
  5. RHS § 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) kasutada rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutada riigihanke eesmärk mõistliku hinnaga, tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte; 2) tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse tagamiseks on oluline, et pakkumisi võrreldakse menetluse alguses kindlaks määratud ja menetluses osalejatele teadaolevate objektiivsete kriteeriumide alusel. See võimaldab aru saada, kuidas on hankija pakkumisi võrrelnud, ja kontrollida, kas ta tegi seda õigesti. Kui pakkumiste hindamine ei ole läbipaistev ega kontrollitav, ei ole reeglina võimalik veenduda ka selles, et saavutatud on parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe.
  6. Nagu eelpool viidatud (vt käesoleva otsuse p 13), ei ole hankija vaidlusaluses hankes üheski hankemenetluse dokumendis sätestatud kriteeriume, mille alusel hinnatakse nõuetelevastavaid pakkumisi. Hankija väitel ei olnud ta kohustatud sõlmima lepingut madalaimat hinda pakkunuga, kuid hankija ei ole välja toonud muid pakkumise hindamise kriteeriume ja näidanud nende osatähtsust. Selline toimimine ei ole kooskõlas riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttega.
  7. Hinnapakkumiste võrdlemise tulemusel valiti vaidlusaluses hankes välja kõige kallim hinnapakkumine, sealjuures oli selle hinnavahe odavaimaga võrreldes oluline. Valiku aluseks olnud kaalutlused toodi välja alles pärast parima pakkumise väljavalimist. Sellekohased hankija põhjendused on osutunud paljasõnalisteks ja ebajärjekindlateks, mistõttu nad ei ole veenvad. Väljavalitud pakkumise eelistamist kaebuse esitaja omale on hankija põhjendanud erinevalt, sealjuu9

(10)3-08-85 res on põhistamata hankija väide, et kaebuse esitaja hinnapakkumises näidatud hinna eest ei oleks olnud võimalik hankida hinnapakkumises näidatud tingimustele vastavat seadet (vt käesoleva otsuse p 12). Selline olukord tekitab kahtlust, et tegemist on ühe pakkuja teistele eelistamise tagantjärgi otsitud põhjendustega. Seetõttu ei saa välistada, et läbipaistvas ja kontrollitavas menetluses oleks hanke lõpptulemus olnud teistsugune.
  1. Eeltoodud põhjendustel on MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus kinnitada „sobivaimaks pakkumiseks“ Timberston Ehitus OÜ pakkumine õigusvastane. IV
  2. Käesoleva otsuse p-des 7 ja 8 toodud põhjendustel muudab ringkonnakohus halduskohtu otsuse resolutsiooni selliselt, et õigusvastaseks tunnistatakse MTÜ Russalu Külade Ühendus juhatuse koosoleku protokolliline otsus valida riigihankes Russalu külakeskuse renoveerimiseks välja Timberston Ehitus OÜ hinnapakkumine. Muudel käesoleva otsuse põhjendustel jääb apellatsioonkaebus siiski rahuldamata.
  3. Apellatsioonkaebuses taotletakse menetluskulude jätmist vastustaja kanda. Apellandi menetluskulud apellatsiooniastmes seisnevad apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivus 80 kr. Et ringkonnakohus ei tee otsust apellandi kasuks, puudub

§ 92lg 1 kohaselt alus apellandi menetluskulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Lauri Madise Lilianne Aasma Ruth Virkus 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.