← Eesti

3-06-1941/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise (eesistuja), Viive Ligi, Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. august
  2. a, Tallinn Haldusasja number 3-06-1941 Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus AS Järvak kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 04.09.2006 maksuotsuse nr 12-5/208 tühistamiseks Kaebuse esitaja – AS Järvak, esindaja adv Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus AS Järvak apellatsioonkaebus Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  3. mai
  4. a otsus Asja läbivaatamise kuupäev
  5. juuni
  6. a Menetlusosalised RESOLUTSIOON Jätta AS Järvak apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 otsus haldusasjas nr 3-06-1941 muutmata. Jätta AS Järvak menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
  7. september
  8. a. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  9. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 04.09.2006 maksuotsusega nr 12-5/208 määrati AS-le Järvak täiendavalt tasumiseks perioodi 2003 kuni
  10. a eest käibe- 3-06-1941 maksu 591 583 krooni ning tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ja väljamaksetelt 1 337 081 krooni. Maksuotsuses leiti, et AS Järvak on kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-t 1 ja alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 31 lg 1 nõudeid rikkudes alusetult maha arvanud sisendkäibemaksu AS Betox Group, OÜ Aasva, OÜ Maxcell, OÜ Scull arvete alusel, sest ei ole soetanud kaupu ja teenuseid arvetel näidatud müüjatelt. Tegemist on maksupettuse eesmärgil vormistatud fiktiivsete tehingutega ning AS Järvak osales maksupettuses. Nimetatud arvete alusel tasutud summad maksustati tulumaksuga TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel kui väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Järeldusi põhjendati konkreetsete tehingupartneri esitatud arvete osas järgmiselt: 1) OÜ Maxcell arvetel on näidatud autokummide ja varuosade müük ajavahemikul 01.01.200330.09.2005 kogusummas 422 837.60 kr, sh käibemaks 64 500.65 kr, mille eest on tasutud müüja pangakontole. OÜ Maxcell esitas ostudokumendid ainult 07.06.2004 AS-le Järvak müüdud rehvide ja velgede ostmise kohta OÜ-lt Carmenta samal kuupäeval. Teiste AS-le Järvak müüdud varuosade kohta OÜ Maxcell ostudokumente ei esitanud. OÜ Maxcell ja AS Betox Group juhatuse liige V. Ž. ütleb kriminaalasja nr 04930000184 uurimise raames 20.01.2005 antud seletustes, et tema on varifirma OÜ Carmenta majandustegevust tegelikult juhtiv isik, kes korraldas nimetatud äriühingu kaudu sularaha väljavõtmise pangakontolt; äriühing esitas fiktiivseid arveid, mis kajastasid tegelikult mittetoimunud soetamist. 02.09.2005 samas kriminaalasjas antud seletustes ütleb V. Ž., et tegelikkuses tema juhitavad äriühingud (sh OÜ Maxcell) müügiarvetel märgitud teenuseid ja kaupu ei võõrandanud, teenused ja kaubad tulid äriühingutele mujalt, st „mustalt“, OÜ Maxcell tagas lihtsalt arvete näol „teenuste ja kaupade legaalsuse“. Arvete alusel OÜ Maxcell arveldusarvele ülekantud rahasummad tagastas tunnistaja pärast raha väljavõtmist pangast või sularahaautomaatidest ning teatud protsendi mahaarvamist (2-5 % sõltuvalt kliendist). Dokumentidest ja seletustest järeldub, et OÜ-l Maxcell ei olnud reaalselt neid varuosi ja autokumme, mida väidetavalt AS-le Järvak müüdi. Seega ei tõenda arved kauba ostmist teiselt käibemaksukohustuslaselt. Arvestades tutvust V. Ž.iga ning viimase seletusi, teadis või pidi AS Järvak juhatuse liige A. V. teadma, et OÜ Maxcell ei ole tegelik müüja; 2) AS Betox Group on AS-le Järvak esitanud ajavahemikus 01.01.2003-30.09.2005 varuosade ja autokummide müügi arveid summas 631 182 kr, sh käibemaks 96 282 kr. AS-le Järvak 02.01.2004, 02.06.2004 ja 28.06.2004 esitatud arvete aluseks on ostudokumendid, mille järgi on AS Betox Group ostnud kauba OÜ-lt Carmenta samadel kuupäevadel. AS-le Järvak 07.01.2004 ja 15.03.2004 esitatud arvete aluseks on samadel kuupäevadel vormistatud ostudokumendid, mille järgi AS Betox Group on ostnud AS-le Järvak müüdud kauba OÜ-lt Alferro. OÜ Alferro (ja OÜ Scull) juhatuse liige H. J. on 01.02.2006 antud seletuses öelnud, et V. Ž. organiseeris talle kaitse väljapressijate eest ja vastutasuks lubas H. J. enda nimele registreerida OÜ Scull ning hiljem OÜ Alferro, milledega teostati maksupettusi ja esitati fiktiivseid arveid. H. J.i valduses ei ole olnud viidatud firmade arveid, tšekke ega muid dokumente. OÜ Alferro asutati
  11. a oktoobris, alates
  12. a-st ei ole tal ühtki töötajat, samuti ei deklareerinud OÜ Alferro kontrollitaval perioodil käivet ega maksnud käibemaksu. Eelnevast järeldub, et AS-l Betox Group ei olnud varuosi ega autokumme ja ta ei saanud olematut kaupa edasi müüa. Arved ei tõenda kauba ostmist teiselt käibemaksukohustuslaselt. Arvestades A. V.i ja V. Ž.i tutvust, pidi esimene teadma, et AS Betox Group polnud arvetel näidatud kaupade müüja; 2

(14)3-06-1941 3) Ajavahemikus 01.01.2003-30.09.2005 on AS Järvak maksnud ülekandega OÜ Aasva pangakontole varuosade, autokummide ja transporditeenuste eest. OÜ Aasva ja AS Järvak vahel on sõlmitud 03.01.2003 koostööleping, mille eesmärgiks on erinevate teenuste ja kaupade pakkumine ja /või vahendamine teenuse tellijale vastavalt pakkuja esitatud ja tellija aktsepteeritud hindadele. Leping on üldsõnaline, tellijal lepingu järgi õigusi pole. Punktide 5.2 ja 5.4 kohaselt võib leping lõppeda vaid 1-kuusel etteteatamisel või tellija pankrotistumisel või likvideerimisel. OÜ-l Aasva on kaks töötajat: juhatuse liige A. V. ja raamatupidaja S. Ž. (V. Ž.i abikaasa). A. V. on kriminaalasja nr 04930000184 menetluses ülekuulamisel 16.02.2005 andnud seletuse, et äriühing ei saanud reaalselt AS-lt Betox Group soetatud kaupu ega teenuseid ja ei vahendanud neid ka edasi, AS Betox Group poolt pakutavaid fiktiivseid teenuseid ja kaupasid hakkas A. V. vahendama selleks, et hajutada riske nende äriühingute jaoks, kes neid lõpptarbijana näilikult soetasid. AS-le Järvak vahendati transporttöid, AS Järvak esindajaks oli A. V.. Vahendati AS Betox Group poolt teede ehituse organiseerimist, reaalselt tegi töö ära keegi väikefirma. 09.12.2005 maksumenetluses esitatud seletuses kinnitas A. V., et tegelikkuses on ostu-müügi tehingud toimunud, kuid ei põhjendanud oma seletuste muutmist. A. V. esitas AS-le Järvak edasimüüdud kaupade ja teenuste ostuarved OÜ-lt Scull, OÜ-lt Alferro ja AS-lt Betox Group. OÜ Aasva on AS-le Järvak esitanud 10.07.2003, 14.08.2003 ja 02.09.2003 autokummide müügiarved OÜ Scull nimel esitatud arvete alusel kogusummas 311 968.40 kr, sh käibemaks 47 588.40 kr. Viitega H. J.i 01.02.2006 seletusele ja järgmistele OÜ Scull kohta tuvastatud asjaoludele - registreeritud 2001. a ja käibemaksukohustuslane oli ta kuni 31.05.2003, äriregistrist kustutati 29.09.2004, aastaaruandeid äriregistrile esitanud pole - järeldas maksuhaldur, et OÜ-l Aasva tegelikult ei olnud OÜ-lt Scull soetatud kaupu. OÜ Aasva on AS-le Järvak esitanud 29.09.2003, 30.10.2003 ja 01.03.2004 autokummide ja varuosade müügiarved OÜ Alferro nimel esitatud arvete alusel kogusummas 273 382.40 kr, sh käibemaks 41 702.40 kr. Viidates H. J.i 01.02.2006 seletusele ning OÜ Alferro kohta tuvastatud asjaoludele, järeldas maksuhaldur, et OÜ-l Aasva tegelikult ei olnud OÜ-lt Alferro soetatud kaupu. OÜ Aasva on AS-le Järvak esitanud perioodil 12.04.2004-09.06.2005 arved varuosade ja transporditeenuse eest AS-lt Betox Group saadud arvete alusel kogusummas 2 138 248.50 kr, sh käibemaks 326 173.50 kr. 20.01.2005 kriminaalasjas nr 04930000184 antud ütlustes selgitas V. Ž., et AS Betox Group väljastas OÜ-le Aasva fiktiivseid arveid, kes omakorda väljastas fiktiivseid arveid teenuse küsijatele. 02.09.2005 samas kriminaalasjas antud ütluste kohaselt suhtles V. Ž. OÜ-st Aasva A. V., kelle äriühing ostis AS Betox Group või OÜ Maxcell nimelt teenust, mida omakorda olid ostnud OÜ-lt Aasva kolmandad äriühingud, tegelikkuses OÜ Aasva, OÜ Maxcell ja AS Betox Group vahelistel arvetel kajastatud teenuseid ei võõrandatud. Viidates A. V. 16.02.2005 seletustele, leidis maksuhaldur, et üheks fiktiivsete arvete küsijaks oli A. V.. 16.03.2006 seletuses maksumenetluses ütles V. Ž. transporditeenuste kohta, et OÜ Aasva kaudu AS-le Järvak tehtud transpordi tegid tegelikult Männiku Auto autojuhid, seal oli keegi Andrei, kes saatis autod sinna, kuhu A. V. tahtis. Järgmisel või ülejärgmisel päeval ütles Andrei telefoni teel töötunnid ja rahasumma. Linnas kokku saades maksis V. Ž. Andreile raha ära, dokumente AS-l Betox Group transporditeenuste ostmise kohta ei ole. 3
(14)3-06-1941 Maksuhaldur esitas küsimuse autojuhtide tegevuse kohta telefoni teel OÜ Männiku Auto direktorile, kes vastas, et OÜ-l Männiku Auto ei ole ühtki veoautot, tal on remondiettevõtted, garaažid, buldooserid, ühtki Andrei-nimelist töötajat neil pole kontrollitaval perioodil olnud. Ka autoregistri ja Liikluskindlustuse Fondi andmetel pole OÜ-l Männiku Auto veoautosid. Seega puuduvad OÜ-l Aasva andmed AS-le Järvak esitatud arvete järgi transporditeenust osutanud autode kohta. Koos arvetega esitab AS Järvak tellijatele nii oma kui alltöövõtjate autode kohta kruusa, liiva jne väljaandja poolt koorma laadimisel iga koorma kohta väljastatud saatelehed. AS Järvak poolt tellijatele esitatud arvetel näidatud veetud kogused ühtivad lisatud saatelehtede koguste koondsummaga. Ajatöö kohta AS Järvak ühtki arvet teedeehitusettevõtetele esitanud ei ole, kuigi temale esitas OÜ Aasva transporditeenuste arved ainult ajatööde kohta. AS Järvak raamatupidamises puudub mahuühikute teisendus – ei ole arvestust tunnitöö kohta talle esitatud arvete järgi veetud kruusa, liiva jne koguste kohta, mille alusel oleks esitatud arved teedeehitusettevõtetele. AS Järvak osutab tellijatele veoteenuseid alltöövõtu korras, omamata ise teedeehituse objekte, seetõttu peaksid tema alltöövõtjate, sh OÜ Aasva, esitatud arvete järgi osutatud teenused kajastuma tema poolt teedeehitusettevõtetele esitatud arvetel. A. V. nimetas vedude peamiste tellijatena AS-i Teede REV-2 ja AS-i Aspi. Neilt ettevõtetelt saadud andmetest selgub, et ajavahemikul juuli 2004 kuni märts 2005 osutasid neile transporditeenust ainult AS-le Järvak või tema alltöövõtjatele, kes esitasid arved AS-le Järvak, kuulunud veoautod. OÜ Aasva esitatud arvete järgi vedusid teostatud pole. Kõigi OÜ Aasva esitatud arvete kohta A. V. ei mäletanud, kellele kuuluval objektil vedu teostati, kuid tema seletuse kohaselt oli põhiline tellija AS Teede REV-
  1. OÜ Aasva 16.07.2004 arve nr 04071603 järgi tehti vedusid A. V.i seletusel AS-le Teede REV-2 objektil (Kõrkküla karjäärist liiva vedu). AS Teede REV-2 andmetel teostasid
  2. a juulis vedusid AS Järvak esitatud arvetele lisatud saatelehtede järgi ainult AS-le Järvak ja OÜ-le Gravel EAE kuuluvad autod. AS Teede REV-2 raamatupidamises AS Järvak esitatud arvete ja arvetele lisatud saatelehtede kontrollimisel ilmnes, et AS Teede REV-2 poolt on püstitatud nõue, et kõik veod peavad olema tõendatud, milleks nõutakse kõigilt alltöövõtjatelt saatelehtede esitamist. Iga AS Järvak esitatud arve juures on saatelehed iga koorma kohta, mis kajastavad kuupäeva, veetud koguse ja veo teostanud auto numbri. Kõigil arvetel on näidatud veetud kogused tonnides, juuresolevatel saatelehtedel on samad kogused. Ühtki AS Järvak poolt ajatöö kohta esitatud arvet ei olnud, kuigi OÜ Aasva poolt esitati AS-le Järvak arved ainult ajatöö kohta. Täiendaval kontrollimisel leidis kinnitust, et kõigi AS Järvak poolt juunis-juulis 2004 Kõrkküla karjäärist liiva vedamise kohta esitatud arvete juures on kogu veetud mahu ulatuses vedusid tõendavad saatelehed, millel esinevad ainult AS-le Järvak kuuluvate autode numbrid. Seega ei ole AS Järvak OÜ-lt Aasva veoteenuseid saanud. AS Teede REV-2 raamatupidamisdokumentides AS Järvak ajavahemiku kohta
  3. a novembrist kuni
  4. a märtsini esitatud arvete ja saatelehtede andmete kontrollimisel ilmnes, et AS Järvak esitas 08.11.2004 AS-le Teede REV-2 arve veo kohta marsruudil Tiitsu-Käru, järgmised arved esitas AS Järvak AS-le Teede REV-2
  5. a aprillikuus samal kuul teostatud vedude kohta. Samal perioodil esitas OÜ Aasva AS-le Järvak järgmised arved - 03.11.2004, veod Tartu maanteel Kärevere lõigul 420 tundi, 134 400 kr, km 24 192 kr; 06.12.2004, veod Tartu maanteel Kärevere lõigul 390 tundi, 124 800 kr, km 22 464 kr; 07.02.2005, pinnase teisaldamine Narva mnt 482 tundi, 168 700 kr, km 30 366 kr; 24.03.2005 pinnase teisaldamine Narva mnt 500 tundi 190 000 kr, km 34 200 kr. AS Teede REV-2 projektijuhi seletuse kohaselt ei tegelenud AS Teede REV-2 veebruaris ja märtsis 2005 nende poolt remonditaval Narva mnt-l pinnasetöödega. Seega ei ole AS Järvak nimetatud nelja OÜ Aasva arve järgi teenust saanud. 4
(14)3-06-1941 Arvestades eeltoodud asjaolusid, A. V.i ja V. Ž.i seletusi, teadis või pidi A. V. teadma, et OÜ Aasva nimel esitatud arvete järgi ei müünud kaupu õige isik ja arvetel näidatud transporditeenust ei ole osutatud. OÜ Aasva nimel väljastatud arveid kasutati AS Järvak huvides maksukoormuse vähendamiseks fiktiivsete tehingutega; 4) OÜ Scull esitatud 26.06.2003 arve-saatelehe nr 036011 järgi ostis AS Järvak 20 veoautorehvi summas 100 536 kr, sh käibemaks 15 336 kr. Arve järgi tasus AS Järvak OÜ Scull pangakontole 30.06.2003 100 536 kr. OÜ Scull on käibedeklaratsioone esitanud
  1. a juunini ja hiljem käivet ei deklareerinud ega käibemaksu ei maksnud. Töötajaid ja tegelikku majandustegevust OÜ-l Scull ei ole. Juba seetõttu, et OÜ Scull oli käibemaksukohustuslane kuni 31.05.2003, ei olnud AS-l Järvak õigust OÜ Scull 26.06.2003 arve alusel sisendkäibemaksu maha arvata. Arvestades H. J.i ja V. Ž.i selgitusi ning A. V.i ja V. Ž.i tutvust, teadis või pidi A. V. teadma, et arve järgi ei müünud kaupa arvel näidatud äriühing; 5) AS Järvak poolt AS Betox Group ja OÜ-de Aasva, Maxcell ning Scull pangakontodele arvete alusel kantud summad võeti saaja pangakontolt ülekandmise päeval kohe välja või kanti kohe üle fiktiivse äriühingu või teise seotud äriühingu arvele, kust see samal või järgmisel päeval sularahas või pangaautomaadist välja võeti. Raha liikumisel jäi vahendajate arvele 1-5,6 % rahasummast. Arvestades A. V. ja V. Ž.i seletusi, on alust arvata, et AS Järvak seaduslikul esindajal oli huvi osaleda maksupettuses ja soetamata kaupade ja teenuste eest makstud summad jõudsid osaliselt, arve esitaja vahendustasu maha arvates, ostja juhatuse liikme käsutusse või neid väljamakseid tehti ettevõtlusega mitteseotud kohustuste täitmiseks; 6) Maksuhaldur ei välista, et arvetel näidatud kaupu on AS Järvak soetanud, kuid tegelike tehingupartnerite ja toimunud tehingute kohta AS Järvak dokumente ei esitanud. Pole teada, kellelt ja millise hinnaga tegelikult arvetel näidatud kaupu soetati.
  2. AS Järvak kaebuses taotleti LMTK 04.09.2006 maksuotsuse nr 12-5/208 tühistamist. Kaebuse väited: 1) Maksuotsuse järeldused on vastuolus. Samuti on revisjoniakt vastuoluline, mistõttu on maksuotsus motiveerimata. Maksu täiendavaks määramiseks puudub õiguslik alus, tõendeid on hinnatud vääralt; 2) Revisjoni käigus on kaebuse esitaja esitanud kaupade ja teenuste omandamist, nende eest tasumist, nende kajastamist raamatupidamises ja nende ettevõtluses kasutamist kinnitavad tõendid. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et kaebaja on soetanud kaupu (autokummid, varuosad, veljed) teistelt isikutelt või et need ei ole vajalikud kaebaja majandustegevuses. Kaebaja selgitas, et dokumendid transporditeenuse kohta kaebaja ja alltöövõtja ning kaebaja ja tellija vahel ei pea olema sarnaselt vormistatud, maksuhaldur on dokumentide vormi eelistanud sisule. Põhjendatud ei ole revisjoni käigus A. V.i poolt antud selgitustega kaupade ja veoteenuste soetamise osas mittearvestamist; 3) Müüjatest äriühingute juhtorganite seletused ei kinnita maksuhalduri seisukohti ja on kohati vastuolulised. 02.09.2005 ütlustes möönab V. Ž., et kaupa ja teenused ostjad said, kuigi „mustalt“, 16.03.2006 antud ütlustes selgitab ta kaupade müümisega ja teenuste osutamisega seonduvat, eitamata tehingute toimumist. V. Ž.i seletused ja allhankijatelt kogutud tõendid ei välista võimalust, et kaebajale teenuseid osutanud ja kaupu müünud äriühingud on rikkunud maksuseadusi, kuid sellest ei saa järeldada kaebaja poolt maksurikkumiste toimepanemist. Arvestatud ei ole V. Ž.i 14.12.2005 ja A. V. 09.12.2005 selgitustega, milles need isikud kinnitavad tehingute 5
(14)3-06-1941 toimumist kontrollaktis nimetatud isikute vahel. Jääb arusaamatuks, miks eelistab maksuhaldur kriminaalmenetluses antud ütlusi. V. Ž.i 20.01.2005, 14.02.2005 ja 02.09.2005 kahtlustatavana ülekuulamise protokollides on puudused, mis muudavad need kõlbmatuks. 02.09.2005 on kaks praktiliselt identse sisuga protokolli V. Ž.i kahe ülekuulamise kohta samal kellaajal – 13.15.14.00 vastavalt Maxcell OÜ ja AS Betox Group poolt maksude tasumata jätmises. See viitab sellele, et ütlused on koostatud kellegi kolmanda isiku poolt ja nendele on V. Ž. üksnes alla kirjutanud – tegemist pole küsitlemisega ja ütlusi ei saa omistada V. Ž.ile. Samuti ei nähtu V. Ž.ile esitatud kahtlustustes, et ta oleks pannud toime kuriteod seonduvalt kaebajaga. OÜ-de Aasva ja Scull osas ei ole V. Ž.ile kahtlustust esitatud. V. Ž. ei nimeta kaebajat ega kaebajaga seotud isikuid isikutena, kes on saanud V. Ž.ilt fiktiivseid arveid; 4) Oluline on teenuse ja kauba reaalne liikumine, selle eest tasumine ja kaebaja tegutsemine heas usus (vt Euroopa Kohtu 12.01.2006 lahendit Optigen ühendatud kohtuasjades nr C-354/03, C355/03 ja C-484/03 ja Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-03); 5) Maksuhalduri väited A. V.i ja V. Ž.i tutvuse kohta on ületähtsustatud. Tutvus pärineb V. Ž.i 16.03.2006 seletuse kohaselt mingist koosviibimisest, mis olevat toimunud vist
  1. või
  2. a. AS Järvak teine juhatuse liige M. M. A. V.u ega V. Ž.i ei tunne; 6) Maksuhaldur ei välistanud arvetel näidatud kaupade ostmist ja ettevõtluses kasutamist. Tulumaksustamisel on olulise tähendusega maksevõimelisuse põhimõte, millest lähtudes ei saa ulatuses, milles kaebuse esitaja tegi ettevõtluses kasutatavate teenuste soetamiseks kulutusi, kaebuse esitaja vara vähenemine olla käsitatav ettevõtlusega mitteseotud kuluna. Kuna maksuhaldur pole kindlaks määranud ettevõtluse tarbeks tehtud kulutusi, ei olnud tal võimalik teha kindlaks ettevõtlusega mitteseotud kulutusi ja määrata neilt tulumaksu (vt Riigikohtu lahendid haldusasjades nr 3-3-1-39-04 ja 3-3-1-34-06). Kuna MKS § 94 kohaselt on maksuhaldur kohustatud maksukohustust vähendavad asjaolud välja selgitama hindamise teel, ei ole kuludokumentide säilimine oluline (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-51-04). Tulumaksuarvestuses kehtivad lihtsamad tõendamisnõuded kui käibemaksuarvestuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-52-03).
  3. Tallinna Halduskohtu 19.05.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) 01.01.2002-01.05.2004 kehtinud KMS § 20 lg 1 kohaselt oli registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama paragrahvi lõike 3 järgi on sisendkäibemaks registreeritud maksukohustuslase poolt teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud või saadud ettevõtluses kasutatava kauba eest tasumisele kuuluv käibemaks. Alates 01.05.2004 kehtivas KMS redaktsioonis vastab neile sätetele § 20 lg 1 ja § 29 lg
  4. Eeltoodud sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksu mahaarvamise seisukohast nõutav, et kauba oleks müünud arvel näidatud isik. Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest sisendkäibemaksu on õigus maha arvata juhul, kui müüja on käibemaksukohustuslane. Asjaolust, et kauba tegelikuks müüjaks ei ole arvel näidatud isik, ei tulene siiski veel paratamatult ostja võimatus sisendkäibemaksu maha arvata. Hoolimata tehingu näilikkusest saaks kaebaja sisendkäibemaksu maha arvata, kui ta eeldas, et arvel kauba või teenuse müüjana märgitud isik on ka tegelik müüja. Ostja kohustus kontrollida müüja maksuõigussuhtes käitumise õiguspärasust ei ole piiramatu ning piisab, kui ostja on käitunud heas usus. Ostja on käitunud heas usus, kui ta eeldas, et arvel müüjana märgitud isik ongi tegelik müüja ning kui ta on sealjuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Riigikohtu praktika kohaselt ei ole ostja heauskne, 6
(14)3-06-1941 kui esineb põhjendatud kahtlus tema osalemises maksupettuses. Asjaolud, mis viitavad osalemises maksupettuses on järgmised: ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega; müüja tegutsemine ostja juhatuse liikme juhiste alusel, tema kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel; ostja poolt müüjale makstud raha tagasi jõudmine ostja esindajale; 2) Viitega V. Ž.i 14.02.2005 ja 02.09.2005 ja A. V. 16.02.2005 kriminaalasjas nr 04940000184 antud ütlustele, H. J.i ütlustele ning OÜ Scull kohta tuvastatud asjaoludele ning raha liikumise andmetele vaidlusalustes tehingutes leidis kohus, et need viitavad kaebaja osalemisele maksupettuses. A. V. (OÜ Aasva) ja V. Ž.i (OÜ Maxcell ja AS Betox Group) kriminaalasjas antud ütluste kohaselt väljastasid nad arveid vastavalt ostjate soovidele, järelikult ka AS Järvak esindaja „tellimusi” silmas pidades. Põhjendatud kahtlust kaebaja osalemises maksupettuses kinnitab kaebaja juhatuse liikme A. V.i seotus maksuseadust rikkunut tehingupartneri juhatuse liikme V. Ž.iga lisaks tööalastele suhetele täiendavalt läbi juba
  1. või
  2. a alanud isikliku tutvuse. Maksuhaldur on vaidlustatud otsust motiveerinud, toetudes tõendite kogumile – kolmandate isikute seletustele ja ütlustele, kaebaja juhatuse liikme seletustele, muudele dokumentidele. Maksuotsusest ilmneb, miks eelistas vastustaja kriminaalmenetluses kogutud andmeid. Kriminaalmenetluses antud ütluste eelistamine tõenditena on põhjendatud ka psühholoogilist aspekti arvestades. On ebatõenäoline, et V. Ž. oleks eneserõõnamiseks välja mõelnud laiaulatusliku skeemi maksupettuses osalenud firmadest ning lasknud seda kinnitada tunnistajatel A. V.l ja W. L.. Et V. Ž. maksuhaldurile seletusi andes aga kaldub kõrvale ligi aasta tagasi eeluurimisel antud ütlustest, on lihtsalt seletatav – kriminaalmenetluse venimine ja soov vältida endistele” äripartneritele” ebameeldivuste tekitamist toobki kaasa ütluste sisu muutumise vastavalt teisenenud olukorrale. Mis puutub V. Ž.i ülekuulamiste õiguspärasusse, siis protokollidest nähtuvalt on talle kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sealhulgas õigus olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul, tutvustatud, ning soovi korral on ta seda võimalust mõnikord ka kasutanud. Kui põhistamist vajav seisukoht on usaldusväärsete tõendite ja loogiliste argumentidega piisavalt tõendatud, ei ole ka maksuotsuses juba menetluse efektiivsuse seisukohalt vajalik analüüsida kõiki kaebaja poolt esiletoodud vähemolulisi vastuväiteid. Seetõttu ei ühine kohus kaebaja arvamusega vaidlustatud haldusakti motiveerimatusest. Kaebaja ei ole täitnud MKS § 150 lg 1 tulenevat kohustust täiendavate tõendite esitamiseks, et vaidlustatud tehingud arvetel märgitud äriühingutega siiski toimusid ja maks määrati valesti. OÜ Scull puhul ei ole kaebaja aga täitnud tavapärast hoolsuskohustust, jättes kontrollimata, kas tehingupartner on käibemaksukohustuslane; 3) Maksuhalduri otsus on õige ka tulumaksu osas. Kuna maksupettuses osalemine välistab ostja heausksuse, pidi kaebuse esitaja teadma, et OÜ-d Maxcell, Aasva ja Scull ning AS Betox Group polnud tegelikud müüjad. Raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg 1 p-de 5 ja 6 järgi peavad algdokumendis olema näidatud tehingu osapoolte nimed ja nende asu- või elukoha aadressid. Arvestades, et OÜ-d Maxcell, Aasva, Scull ja AS Betox Group tegelikult kaupu ja teenuseid ei võõrandanud, puuduvad kaebaja raamatupidamises andmed tegelike tehingupartnerite kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7
(14)3-06-1941 4. AS Järvak apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldatakse. Väited: 1) Kohtuotsusest võib järeldada, nagu oleks kohus leidnud, et apellandi juhatuse liikmetel on tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted müüja esindusõiguslike või majandustegevust korraldavate isikutega ja müüjad tegutsesid apellandi juhatuse liikmete juhiste alusel ning tagastasid raha apellandi esindajale. Need asjaolud pole tõendatud. Samuti tuleks hinnata, kui tihedad on isikute suhted, et välistada apellandi käsitlemine heauskse ostjana; 2) Kohtu käsitlus, nagu oleks apellant justkui ostnud kaupu OÜ-lt Carmenta ja Alferro ja sealjuures ka nendelt isikutelt kaupade ostmine ei ole tõendatud, on otsitud ja meelevaldne. Tähtsust ei oma ka asjaolu, kas need äriühingud on maksudeklaratsioone esitanud ja omavad töötajaid. Apellandil puudub teadmine, kellelt soetas kaubad talle arved väljastanud isik ja kas see isik on toime pannud maksuõigusrikkumise. Kaup on apellandile üle antud, milles puudub vaidlus. Kauba olemasolu on üheks maksupettuses osalemist kummutavaks ja ostja heausksust kinnitavaks asjaoluks, millega halduskohus ei arvestanud. Samuti pole kohus arvestanud Euroopa Kohtu 12.01.2006 lahendi Optigen ühendatud kohtuasjades nr C-354/03, C-355/03 ja C-484/03 seisukohtadega; 3) Kohtu järeldused V. Ž.i kriminaalasjas 02.09.2005 antud ütlustest on üldsõnalised ja nende ütlustega vastuolus. Kuigi neist ütlustest võib järeldada, et OÜ Maxcell ja AS Betox Group maksuarvestus pole kooskõlas seadusega, ei saa nende ütluste pinnalt minna kaugemale, kui kahtlustada V. Ž.i OÜ Maxcell ja AS Betox Group kaudu maksuõigusrikkumise toimepanemises. V. Ž. ei kinnita, et apellandiga ei ole tehinguid tehtud. V. Ž. kinnitab, et temaga seotud äriühingutel oli osaliselt majandustegevus (vahendati kaupu ja teenuseid) ja osaliselt kasutati nn fiktiivsete arvete väljastamise teenust. V. Ž. kirjeldab konkreetselt iga äriühingut, kellele temaga seotud äriühing fiktiivseid arveid väljastas, nimetades nende äriühingutega seotud isikuid. Apellanti ega apellandiga seotud isikuid ei nimeta ta kordagi. Kohus ei põhjendanud, miks sellega ei tule arvestada. Kaebuse rahuldamata jätmist ei saa põhistada ka H. J.i ütlustega. Pigem kõnelevad H. J.i ütlused apellandi kasuks, kuna H. J. ei viita apellandile ega apellandi juhtorganite liikmetele. Kuna H. J.it kohustati ilmuma seletuste andmiseks maksuhalduri juurde, ei vasta tema (postiga saadetud) seletused MKS § 61 lg-te 3 ja 4 nõuetele ning nendega ei saa arvestada. Kohus ei arvestanud ka apellandi seisukohti rikkumistest V. Ž.i küsitlemisel; 4) A. V. ütlustest ei järeldu apellandi ja OÜ Aasva vaheliste tehingute näilikkust. Tunnistaja kinnitab, et OÜ Aasva tegutseb kaupade ja teenuste vahendamise ja hinnapakkumiste tegemisega, peamiselt vahendamisega. A. V. kinnitab ka „musta tööjõu“ kasutamist teenuste osutamisel. See viitab maksukohustuste täitmata jätmisele OÜ Aasva, mitte apellandi poolt. A. V. kinnitab, et apellandile arve väljastanud ja teenuse osutanud OÜ Aasva sai teenuse tundmatult kolmandalt isikult, kuid fiktiivsed arved võis saada muult isikult. Ütlustest selgub, et pea iga arve saanud isiku puhul tegid tööd kolmandad isikud, aga arved väljastas OÜ-le Aasva valdavalt AS Betox Group. Kohtu viide AS Aspi ja AS Teede REV-2 andmetele on üldsõnaline. Et OÜ Aasva kasutas sisendkäibemaksu suurendamiseks OÜ Betox Group arveid, ei oma tähtsust; 5) Apellant sõlmis OÜ-ga Scull kokkuleppe ajal, mil viimane oli käibemaksukohustuslane. Puuduvad tõendid selle kohta, et OÜ Scull oli teadlik, et ta on käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Sellise haldusakti üleandmist OÜ-le Scull ei ole vastustaja tõendanud; 8
(14)3-06-1941 6) Raha liikumise osas ei ole kohus esitanud oma väidete põhjendamiseks analüüsi, seetõttu on kohtu järeldused tõendamata. Kohtu järeldused on vastuolulised – kord märgib kohus vahendustasuna maksupettuse toimepanemise eest 2-5 %, kord jälle 1-5,6 %. Maksupettuses osalemise seisukohast on vaja tõendada raha tagastamine apellandi esindajale, kuid seda ei kinnita ükski tõend. Ostja maksupettuses osalemist ei tähenda üksnes müüja poolt raha kolmandatele isikutele maksmine või kontolt väljavõtmine; 7) Kinnitades, et apellant teadis või pidi teadma, et talle arveid väljastanud isikud ei ole kaupade või teenuste müüjad, ei viita kohus ühelegi tõendile; 8) A. V. ja V. Ž. tunnevad teineteist tööalaselt. Kuid mitte igasugune tutvus ei võimalda isikuid siduda maksupettuse toimepanemisega. Kohus ei kirjeldanud, milline mõju oli tutvusel ja milles seisnes müüja tegutsemine juhatuse liikme juhiste alusel. Kohus ei ole väitnud, et müüjad tegutsesid apellandi kontrolli all. Apellandi esindaja teadmist maksupettusest ei saa põhistada sellega, et tal on arvete väljastajatega lepinguline suhe, arveid väljastatakse ja apellant need tasub; 9) Kriminaalasjas antud ütluste eelistamise kohta kohtu poolt märgib apellant, et kohtu järeldus, nagu kaldusid tunnistajad tehingute kinnitamisel kõrvale kriminaalasja eeluurimisel antud ütlustest, on ebaõige. A. V. ja V. Ž. ei seosta kriminaalasjas antud ütlustes apellanti maksupettusega. Ka W. L. ütlused ei kinnita vastustaja väiteid; 10) Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-06 ja selles viidatud Euroopa Kohtu 21.02.2006 otsuse C255/02 seisukohad on kohaldatavad ka tulumaksu puhul. Vaidlus puudub selles, et apellant soetas kaubad ja teenused ning majandustegevuses on põhjendatud eeldada, et see toimus tasu eest. Kui kohus leidis, et õigeid tehingupartnereid pole võimalik kindlaks teha, tulnuks MKS § 94 kohaselt kasutada hindamise meetodit kulutuste suuruse kindlakstegemiseks. 5. LMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastuväited: 1) Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-50-03 tuleneb selgelt, et tõendamiskoormus heausksuse osas olukorras, kus esineb põhjendatud kahtlus ostja osalemises käibemaksupettuses, lasub viimasel, mitte maksuhalduril. Maksuotsuses on toodud välja asjaolud, mis antud juhul sellise põhjendatud kahtluse tekitavad. Seega ei ole õige apellandi väide, et esitatud pole tõendeid, mis kinnitaks apellandi teadmist, et tegemist ei ole arvel näidatud müüjaga; 2) Kauba olemasolu ei kummuta ostja osalust maksupettuses. Maksuhalduri poolt ei ole käesoleval juhul kontrollitav kauba soetamise kogus, kasutus ettevõtluses jne; 3) V. Ž. ei ole küll otsesõnu kinnitanud apellandile fiktiivsete arvete väljastamist, kuid see kinnitus tuleneb tema 14.02.2005 seletustest, milles eristati AS Betox Group fiktiivsed maksed muudest – kui peale raha ülekannet mingi firma poolt oli tehtud makse OÜ Carmenta või OÜ Recotrade kontole, siis see ülekanne oli fiktiivne ja raha on järgnevalt sularahas üle antud selle firma esindajatele, mis tegi esialgse ülekande; OÜ Aasva oli vahendaja selles mõttes, et tema AS Betox Group kontole ülekantud raha tagastati hiljem sularahas nende firmade esindajatele, kes tegid esialgselt ülekande OÜ Aasva kontole. Kontrollimisel selgus, et kõigil juhtudel võeti AS Järvak poolt eeltoodud tehingupartneritele ülekantud rahasummad välja sularahas samal või järgnevatel päevadel kas raha saanud äriühingu või OÜ Carmenta arvelt. Samasisulise ütluse andis V. Ž. ka OÜ Maxcell suhtes. V. Ž. on seletuse andmise protokolli allkirjastanud. Kuni ei ole tuvastatud, et allkiri protokollile ei ole kirjutatud V. Ž.i poolt, ei saa apellant väita, et seletused ei ole omistatavad V. Ž.ile. V. Ž.ile on selgitatud õigust teha menetlustoimingute tingimuste, käigu 9
(14)3-06-1941 ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, esitada taotlusi ja kaebusi. Protokollis on V. Ž. kinnitanud, et tal märkusi ja avaldusi ei ole; 4) Maksuhaldur andis 27.01.2006 korralduse nr 12-2.2/1088 OÜ-le Alferro kohustusega anda teavet kirjalikult, mida juhatuse liige H. J. 01.02.2006 ka tegi; 5) OÜ Aasva liige A. V. on kriminaalasjas kinnitanud, et firma esitatud arved olid fiktiivsed ja tehinguid ei toimunud. Seega ei kinnita A. V. seletus kauba ja teenuse vahendamist. Samuti ei saa nõustuda apellandiga, et ei oma tähtsust, kellelt OÜ Aasva kaupu ja teenuseid soetas – kuna kaupu ja teenuseid OÜ Aasva saanud ei ole, ei saanud ta neid ka apellandile edasi müüa. Seega näitab see asjaolu tehingute fiktiivsust; 6) KMS kohaselt võib sisendkäibemaksu maha arvata nõuetekohase arve alusel, st arve saamisel peab ostja kontrollima müüja käibemaksukohustuslase staatust käibemaksukohustuslaste registrist. Hoolsusnõue pole täidetud, kui seda kontrollitakse ainult kokkuleppe sõlmimise ajal. Lisaks on asjas tuvastatud, et tehinguid reaalselt ei toimunud, kaupa OÜ-lt Scull saadud pole; 7) Apellandi viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-63-06 oli tegemist erineva olukorraga – kaup tehingu poolte vahel liikus, kuid fiktiivsete aheltehingutega suurendati kauba hinda kunstlikult. Sel juhul on hindamine võimalik. Käesoleval juhul pole võimalik tuvastada, kellelt, mis ulatuses ja mille tarbeks kaup soetati. MKS § 94 kohaldamine on võimalik, kui maksukohustuslane täidab ulatuslikult kaasaaitamiskohustust. Maksupettuses osalemise kahtlus, mida maksukohustuslane ei ole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega.
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Vastuväidete kohta apellatsioonkaebusele kordas apellant apellatsioonkaebuse väiteid, märkides lisaks järgmist. Maksuotsuse põhjendamiskohustuse täitmine eeldab maksuhalduri väljatoodud asjaolude tõendamist maksuhalduri poolt. Käesoleval juhul ei tõendata maksuhalduri väiteid tehingute fiktiivsusest viidetega konkreetsetele tõenditele. Maksuhaldur ja kohus ei ole raha liikumist enda väidetud viisil tõendanud. Ükski tõend ei kinnita, et apellant sai makstud raha tagasi. Kohus ei hinnanud üldse kaebaja seisukohti toetavaid tõendeid. V. Ž.i ütlustest järeldub, et ta kirjeldab üksnes AS Betox Group poolt väljastatud fiktiivseid arveid; fiktiivsed ei olnud need Betox Group arved, mis Betox Group kontole tasuti ja sellelt kontolt välja võeti, samuti arved, mis tasuti sularahas. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et apellant on tasunud arveid ka sularahas. Maksuhaldur ei näidanud, millised konkreetsed maksed millisel päeval maksti apellandi poolt AS-le Betox Group ja mis maksti seejärel edasi OÜ-le Carmenta. Halduskohus jättis seostamata V. Ž.i ütlused viimase poolt selgitatud asjaoludega ja viidatud tõenditega (arvelduskontode väljavõtted ja sularahakviitungid). OÜ Maxcell osas antud V. Ž.i ütlused on üldsõnalised. Tulumaksu määramisel saanuks maksuhaldur lähtuda ka vaidlusalustel arvetel kirjeldatud andmetest kauba koguse ja hinna kohta. Samuti esitas apellant taotluse vastustajalt apellatsiooniastme menetluskulude väljamõistmise kohta summas 53 026 kr, sh riigilõiv 5 000 kr ja tasu esindaja õigusabi eest 48 026 kr. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kohtupraktikas on selgitatud, et ostja heausksuse eeldamise põhimõte ei laiene juhtumile, kus maksuametil on põhjendatud kahtlus, et ostja osaleb maksupettuses. Niisuguse kahtluse korral 10
(14)3-06-1941 tuleb ostjal esitada täiendavaid tõendeid selle kohta, et vaidlustatud tehingud on arvetel märgitud osaühinguga siiski toimunud (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-50-03 p 10). Selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus ostjast maksukohustuslase osalemises käibemaksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses väljatoodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest, usutavam vastupidisest. Sellisele nõudele vastava maksuotsuse puhul läheb kohustus enda heausksust tõendada MKS § 150 lg 1 kohaselt üle maksukohustuslasele. Apellandi väited, nagu poleks tema osalemist maksupettuses, sh müüja tegutsemist apellandi esindajate juhiste alusel ja müüjale makstud raha apellandi käsutusse tagasijõudmist, tõendatud ühegi konkreetse tõendiga, on ebaõiged, ning viitavad ekslikule arusaamale, nagu peaks maksuhaldur, tuginemaks ostja osalusele maksupettuses, tõendama ära kõik ostja poolt maksupettuse toimepanemisega seonduva tegevuse faktilised asjaolud ja seda otseste tõenditega. Selline nõue on põhjendamatu. Apellandi osalust maksupettuses, sh apellandi teadlikkust sisendkäibemaksu mahaarvamisel kasutatud arvete fiktiivsusest ja nende alusel makstud rahasummade tagasijõudmist apellandi kasutusse, järeldab maksuhaldur antud juhul järgmisest asjaolude kogumist. Arved väljastanud äriühingute esindajad kinnitavad, et äriühingud väljastavad maksupettuse toimepanemiseks fiktiivseid arveid. Nende ütlustega haakuvad ja muudavad need usaldusväärseks järgmised asjaolud – müüjana näidatud äriühingul (OÜ-d Alferro ja Scull) reaalse majandustegevuse puudumine (töötajad, seadmed vms), väljastatud müügiarvel näidatud käibemaksu deklareerimata ja tasumata jätmine, arvete alusel üle kantud summade kohene sularahas väljavõtmine müüjana näidatud äriühingu pangaarvelt või siis muu sellesarnaste tunnustega äriühingu pangaarvelt, kuhu need summad müüjana näidatud äriühingult koheselt edasi on kantud, andmed, mis räägivad vastu arvetel näidatud teenuse kasutamisele ostja ettevõtluses. Apellandil ostjana on majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta arvete alusel enda maksustatavast käibest alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning arvel näidatud väljamakselt tulu- vm maksukohustusest kõrvalehoidumisest. Kui need maksuhalduri esiletoodud asjaolud põhinevad tõenditel, on põhjendamatu nõuda, et maksuhaldur esitaks veel otsesed tõendid müüjale tasutud raha apellandi esindajale üleandmise ning apellandi esindaja poolt müüja esindajale juhiste andmise fakti kohta. 8. Apellandi väitel ei kinnita V. Ž.i, A. V. ja H. J.i ütluste sisu nende äriühingute poolt apellandile vastastikuse kokkuleppe alusel fiktiivsete arvete esitamist. Olukorras, kus V. Ž.i ja A. V. ütlustest nähtuvalt on nad osutanud fiktiivsete arvete esitamise teenust paljudele äriühingutele (mis ilmneb 20.01.2005, 16.02.2005 ja 02.09.2005 ülekuulamise protokollidest, vt II kd tl 46-52, 60-64, 75-79 ja 85-89), tähtsustab apellant üle fakti, et tunnistajad ei nimeta nimepidi apellanti või tema esindajat fiktiivsete arvete tellijana. Kriminaalasjas nr 04930000184 uuriti V. Ž.i tegevust AS Betox Group ja OÜ Maxcell poolt kaasaaitamises AS Rinolle käibemaksupettusele (vt kahtlustuse sisu 20.01.2005 protokolli p-s 5 II kd tl 47). See ei tähenda, et V. Ž.i ütlused ei annaks olulist teavet ka muude äriühingute tegevuse kohta, kellele V. Ž. samalaadset teenust osutas. V. Ž.i ütlused käivad ka apellandi kohta – 14.02.2005 ülekuulamisprotokollis märgib A. Životnikov, et „teiste firmade“, (seega muude kui protokollis eespool kirjeldatud tehingutes osalenud äriühingute) ülekantud raha võttis ta sularahas välja ja andis nende firmade esindajatele üle. V. Ž. ei esita ammendavat loetelu äriühingutest, kellele ta fiktiivseid arveid väljastas. Apellandiga tehtud tehingud ei ole loetletud osas, mis moodustas V. Ž.i väitel AS Betox Group reaalse tegevuse (ehitustööd elumajade renoveerimisel). Ka apellandi tehingupartneri OÜ Aasva kohta väidab V. Ž. samas, et see vahendas fiktiivsete arvete alusel liikuvaid summasid. V. Ž. toob 11
(14)3-06-1941 välja kriteeriumid, kuidas eristada AS Betox Group ja OÜ Aasva väljastatud fiktiivseid arveid reaalsetest – kui AS-le Betox Group või OÜ-le Aasva makstud summad liikusid edasi OÜ Carmenta või OÜ Recotrade kontodele, oli ülekanne fiktiivne. Maksuotsuses (lk 10-11, p 2.5) on konkreetsete näidetega kirjeldatud apellandi poolt AS Betox Group ja OÜ Aasva ning OÜ Maxcell pangakontole kantud summade liikumist selliselt, et see on võetud kohe välja sularahas või kantud OÜ Carmenta arvele. 02.09.2005 ülekuulamise protokollides märgib V. Ž., et peamised
  1. a soetamise arved, mida tegelikkuses ei tehtud ja AS Betox Group ning OÜ Maxcell raamatupidamises ja deklaratsioonides kajastati, oli mh OÜ Carmenta arved, ning tegelikkuses OÜ Aasva, OÜ Maxcell ja AS Betox Grupp või OÜ Maxcell vahelistel arvetel kajastatud teenuseid ei võõrandatud. 16.02.2005 ülekuulamise protokollis märgib A. V., et AS-lt Betox Group kaupasid ja teenuseid OÜ Aasva reaalselt ei saanud. H. J. väidab (I kd tl 89), et V. Ž.i organiseerimisel registreeriti H. J.i nimele OÜ-d Scull ja Alferro, millega teostati maksupettusi ja esitati fiktiivseid arveid. Vaidluse all ei ole maksuotsuses märgitud asjaolud, et ainus OÜ Maxcell poolt apellandile esitatud arvete aluseks olnud OÜ Maxcell ostuarve pärines OÜ-lt Carmenta, AS Betox Group poolt apellandile esitatud arvete aluseks olnud AS Betox Grupp ostuarved pärinesid OÜ-lt Carmenta (v.a. kaks, mis pärinesid OÜ-lt Alferro) ning OÜ Aasva poolt apellandile esitatud arvete aluseks olnud ostuarved (mis ei pärinenud OÜ-delt Scull või Alferro) pärinesid AS-lt Betox Group. Seega on V. Ž.i ja A. V. kriminaalasjas antud ütlused ning H. J.i maksuhaldurile edastatud 01.02.2006 kirjalik seletus seostatavad apellandile esitatud maksuotsuses märgitud arvetega ning nende seletuste sisu kinnitab otseselt maksuhalduri ja halduskohtu seisukohti.
  2. Apellandi väited V. Ž.i ja A. V. kriminaalasjas ülekuulamise protokollide ja H. J.i kirjaliku seletuse kõlbmatuse kohta tõenditena on otsitud ja arusaamatud. V. Ž.i 02.09.2005 ütlused tema samalaadse tegevuse kohta kahes erinevas äriühingus AS Betox Group ja OÜ Maxcell vormistati kummagi äriühingu osas eraldi protokollina. Jääb arusaamatuks, milliseid kriminaalmenetluse sätteid sellega rikuti ja kuidas saab sellest faktist järeldada, et protokollid ei ole koostatud V. Ž.i küsitlemise tulemusena. Ebamäärane ja arusaamatu on ka apellandi seisukoht H. J.i 01.02.2006 kirjaliku selgituse kui tõendi kõlbmatuse kohta.
  3. Ringkonnakohtu istungil väidab apellant esmakordselt, et maksuhaldur ei ole esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, kuidas toimus apellandi poolt konkreetse arve alusel tehtud väljamakse edasine liikumine (vt teeside p 2). Seega seab apellant kahtluse alla selle, et temale esitatud arvete alusel toimus raha liikumine vastavalt V. Ž.i ja A. V. kriminaalasjas antud ütlustele ja maksuotsuses kirjeldatud skeemile. Halduskohtus ja ka apellatsioonkaebuses tugines kaebuse esitaja väitele, et teda ei puuduta see, kellele ja mille eest on kaebuse esitajale teenuseid võõrandanud äriühingud raha maksnud, raha tagastamine apellandi esindajale pole tõendatud (vt teesid II kd tl 119, apellatsioonkaebuse p 2.5 II kd tl 135). Sellise uue asjaolu esitamine ei ole TsMS § 652 lg 3 kohaselt lubatud ja ringkonnakohus seda väidet ei hinda. Samuti apellatsioonimenetluses esmakordselt esitatud väide, et tähelepanuta on jäetud, et apellant on lisaks pangaülekannetele tasunud arveid sularahas (vt teeside p 2), on ebamäärane ja konkreetse vaidlusaluse arvega sidumata.
  4. Et OÜ Aasva tehingutest olid fiktiivsed just need, mis kajastusid apellandile esitatud arvetel, näitab maksuotsuses kirjeldatud AS-lt Teede REV-2 kogutud teave, millest järeldub, et OÜ-lt 12
(14)3-06-1941 Aasva väidetavalt edasimüümiseks soetatud transporditeenust apellant oma tehingupartneritele edasi ei müünud.
  1. OÜ Scull arvete alusel puuduks apellandil õigus sisendkäibemaksu maha arvata ka siis, kui asuda seisukohale, et arvetel näidatud tehingud on selle müüjaga reaalselt aset leidnud. 01.01.2002-01.05.2004 kehtinud KMS § 20 lg 3 p 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu maha arvata üksnes teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud arve alusel. Tähtsust ei oma väide, et OÜ Scull oli käibemaksukohustuslasena registreeritud varem, ostumüügi lepingu sõlmimise ajal. Maksuotsuses kirjeldatud asjaoludel – käibe deklareerimata ja tasumata jätmine OÜ Scull poolt, OÜ Scull juhatuse liikme seletus (vt maksuotsuse refereeringu p 4) ning OÜ Scull seotus apellandi ja OÜ Aasva vaheliste fiktiivsete tehingute ahelaga - nõustub ringkonnakohus järeldusega, et arvetel näidatud tehinguid OÜ-ga Scull ei leidnud aset ning apellant pidi sellest olema teadlik.
  2. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus ei hinnanud apellandi väiteid kinnitavaid tõendeid. Halduskohus on põhjendanud, miks ta usaldab A. V. ja V. Ž.i kriminaalmenetluses antud ütlusi rohkem kui samade isikute maksuhaldurile antud ütlusi. Nende isikute kriminaalmenetluses antud ütlused on paremini kooskõlas muude maksumenetluses tuvastatud asjaoludega. A. V.i ja V. Ž.i maksumenetluses antud ütlused tehingute toimumise kohta on üldsõnalised ja ei sobi kokku nt käesoleva otsuse p-s 11 viidatud AS-lt Teede REV-2 saadud teabega, mis näitab, et apellant ei saanud väidetavalt OÜ-st Aasva soetatud transporditeenust edasi müüa. V. Ž. ei suutnud selgitada, kust tellis ta transporditeenust, mida ta maksumenetluses esitatud väidete kohaselt AS-le Järvak vahendas.
  3. Eksitav ja põhjendamatu on apellandi väide, justkui tõendaks maksuotsuses viidatud tehingute reaalset toimumist arvetel märgitud kauba kättesaamine apellandi poolt, milles puuduvat vaidlus. Maksuhaldur ei ole kunagi kinnitanud, et nõustub kaebaja väidetega arvetel näidatud kauba saamisest. Väitest kauba olemasolu kohta ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamiseks, kui puuduvad andmed, mille alusel tuvastada kauba soetamine arvel näidatud või muult sisendkäibemaksukohustuslaselt.
  4. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi väidetega tulumaksu määramise õigusvastasusest. Kui arve on koostatud käibemaksupettuse toimepanemise eesmärgil fiktiivse tehingu näitamiseks, ei ole ta usaldusväärne tõend ka selles, et arvel näidatud kulutuse on arve saaja teinud selles hinnas ja koguses kauba soetamisel mõnelt muult isikult kui arvel märgitud ebaõige müüja. Seetõttu ei ole vaidlusalused arved kõlblikud ei käibe- ega tulumaksuarvestuses. Riigikohtu 28.09.2006 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-47-06 (p 12) on rõhutatud, et ehkki MKS § 94 lg 1 teise lause alusel on hindamine küll lubatud ka siis, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on mitteusaldusväärsed, kuid eriti maksupettuses osalemise põhjendatud kahtluse korral eeldab hindamine maksukohustuslase kaasaaitamiskohustuse ulatuslikku täitmist; maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlus, mida maksukohustuslane pole kõrvaldanud, tähendab, et ta pole järginud kaasaaitamiskohustust ega arvestanud talle langeva tõendamiskoormusega. Maksuhaldurile fiktiivse ostuarve esitamine väitega, et arvel näidatud tehingu muudest asjaoludest kui arvel näidatud kauba kättesaamine ei tea ega peagi maksukohustuslane midagi teadma, ei ole kaasaaitamiskohustuse nõuetekohane täitmine, mis võimaldaks tulumaksu hindamise teel määrata. Maksuotsuse vaidlustamiseks ei piisa ka tõdemusest, et apellandil võib olla olnud või on ka praegu ettevõtluses kasutusel kaupu, mis mahuvad vaidlusalustel arvetel märgitud nime13
(14)3-06-1941 tuste alla. Tõendamaks vaidlusaluste arvete alusel tehtud väljamakse seotust ettevõtlusega tuleb tuvastada väljamakse ja konkreetse kauba soetamise vaheline seos. Vaidlusaluste arvete alusel makstud summasid ei ole tervikuna või mingiski ulatuses võimalik siduda reaalsete ostu-müügi tehingutega. Maksuhaldur on väitnud, et arvetel näidatud kulutuste tegemine ettevõtluse tarbeks ei ole kontrollitav. Väite kummutamiseks ei ole apellant näidanud, kuidas ja milliste andmete alusel saaks maksuhaldur arvete alusel tehtud kulutuste seost apellandi ettevõtlusega kontrollida. 16. Eeltoodud põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna otsust ei tehta apellandi kasuks, jääb rahuldamata ka tema taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt. Lauri Madise Viive Ligi Ruth Virkus 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.