← Eesti

3-08-1102/35

Obsah (6)§ 53§ 54§ 19§ 92§ 11§ 93

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-11

§ 53lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole

§ 54lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-08-1102

  1. Loksa Linnavalitsus avaldas kohaliku ajalehe „Loksa Elu“
  2. a märtsikuu väljaandes artikli pealkirjaga „Hea linnakodanik, austa oma allkirja!“ Oleg Gogini poolt 19.02.2008 Loksa Linnavolikogule ja Loksa Linnavalitsusele esitatud eelnõu kohta Nooruse 6 asuvas hoones hooldekodu asutamiseks. Artiklis märgiti, et linnavalitsus analüüsis toetuseks antud allkirju ja helistas väljavõtteliselt nimekirjas olnud isikutele ning selgus, et mitmed inimesed ei osanud põhjendada, miks nad on kodanikualgatuse toetajate nimekirja lisatud, ega mäletanud oma allkirja andmist.
  3. O. Gogin palus Loksa Linnavalitsusele 07.04.2008 ja 23.04.2008 esitatud selgitustaotlustes edastada talle seoses nimetatud artikliga nende isikute nimed koos ametikoha nimetusega, kes analüüsisid allkirju ja kes helistasid nimekirjas olevatele isikutele, ning nende nimekirjas olevate isikute nimed, kellele helistati.
  4. Loksa Linnavalitsus vastas 05.05.2008 kirjas, et kuna artiklis ei ole nimetatud ühtegi konkreetset linnakodanikku, on küsimustele vastamine asjakohatu. Materjale linnavalitsuse istungile valmistavad ette linnavalitsuse ametnikud vastavalt oma pädevusele.
  5. O. Gogin esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Loksa Linnavalitsuse kohustamiseks väljastama kaebajale 23.04.2008 taotluses nõutud teave. Kaebajal kui linnaelanike esindajal on õigustatud huvi saada teavet selle kohta, kes analüüsis linnaelanike allkirju, kes helistas linnaelanikele ja kellele helistati. Vastustaja teade, mille kohaselt on kaebaja selgitustaotlusele vastamine asjakohatu, on põhjendamatu ja ebaseaduslik. Tegemist on selgitustaotlusega ning märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse (MSVS) § 5 lg 1 kohaselt on vastustajal vastamise kohustus.
  6. Loksa Linnavalitsus leidis, et kaebaja subjektiivseid õigusi pole rikutud. Kui kohus siiski leiab, et kaebajal on kaebeõigus olemas, siis selgitab vastustaja, et tulenevalt Loksa linna asjaajamise korrast ei dokumenteerita linna kantseleis väljaminevate telefonikõnede sisu, mistõttu ei saa informatsiooni selle kohta, kellele helistati, pidada vastustaja käsutuses olevaks jäädvustatud ja dokumenteeritud teabeks. Seetõttu oli kaebajale küsitletud isikute nimede mitteesitamine õiguspärane. Käesolevaks hetkeks on kirjeldatud sündmustest möödunud juba pikk aeg ja linnaametnikel pole võimalik enam meenutada, kellele nad helistasid. Vastustaja 05.05.2008 vastusest nähtub, et materjale linnavalitsuse istungiks valmistavad ette linnavalitsuse ametnikud vastavalt oma pädevusele. Loksa Linnavalitsuse 21.02.2008 istungi protokollist nr 5 ja Loksa Linnavolikogu 28.02.2008 istungi protokollist nr 3 nähtub, et kaebaja poolt esitatud Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu osas oli ettekandjaks linnapea H. Lootsmann.
  7. Tallinna Halduskohus rahuldas 23.02.2009 otsusega kaebuse osaliselt ja kohustas Loksa Linnavalitsust andma kaebajale tema 23.04.2008 kirjalikus pöördumises taotletud teavet Loksa Linnavalitsuse ametiisikute kohta 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates. Muus osas jäeti kaebus rahuldamata. Menetluskulud jäeti menetlusosaliste endi kanda. Põhjendused: 1) Selgitustaotluse esitanud isiku õigus saada selle adressaadilt vastus tuleneb MSVS § 5 lg-s 1 sätestatud adressaadi vastamiskohustusest. Seaduses ettenähtud korras esitatud põhjendatud teabenõudele õigusvastane vastamata jätmine või mittetäielik vastamine rikub teavet nõudnud isiku subjektiivseid õigusi. 2) Loksa Linnavalitsuse 05.05.2008 vastuskiri ei sisaldanud isikute nimesid ja ametikohti, kes analüüsisid allkirju ja helistasid nimekirjas olevatele isikutele. Vastustaja väited, et istungitematerjale valmistavad ette linnavalitsuse ametnikud vastavalt oma pädevusele ning et kaebaja poolt esitatud Loksa Linnavolikogu otsuse eelnõu ettekandjaks oli istungitel linnapea H. Lootsmann, ei ole esitatud taotlust silmas pidades asjakohased. Seega ei ole vastustaja kaebajale tema poolt taotletud teavet andnud. Vastustaja pole ka väitnud, et nimetatud teabe väljastamine oleks olnud mingil põhjusel raskendatud või võimatu. Seetõttu tuleb kaebus selles osas rahuldada. 2

(6)3-08-1102 3) Muus osas jääb kaebus rahuldamata. Vastustajal puudus kohustus väljastada kaebajale informatsiooni küsitletud isikute nimede kohta, kuna selline informatsioon ei olnud dokumenteeritud. Kuna kirjeldatud sündmusest on möödunud juba üle poole aasta, ei ole ametnikel võimalik tõenäoliselt ka meenutada, kellega nad nimetatud teemal vestlesid. Seetõttu oli kaebajale küsitletud isikute nimede esitamisest keeldumine õiguspärane. MSVS § 5 lg 9 p 7 kohaselt võib selgitustaotlusele vastamisest loobuda, kui vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. O. Gogin palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus osas, millega kaebus jäeti rahuldamata, ning teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kui kaebuse rahuldamine ei ole võimalik, siis tuvastada Loksa Linnavalitsuse poolt kaebajale saadetud vastuse õigusvastasus. Menetluskulud palutakse välja mõista vastustajalt. Põhjendused: 1) Ekslik on halduskohtu seisukoht, et teave kuulub väljastamisele ainult siis, kui see on eelnevalt dokumenteeritud. Ei MSVS § 2 lg 3 p 1 ega § 5 lg 4 toeta sellist seisukohta. Samuti ei jäänud vaidlusaluse artikli ilmumise ja selgitustaotluse esitamise vahele nii pikka aega, mis oleks muutnud ametnikele teabe meenutamise raskeks. Vaidlusalune artikkel ilmus
  2. a märtsis, kohalik ajaleht ilmub iga kuu 12.-
  3. kuupäeval, kaebaja esitas selgitustaotluse 07.04.
  4. Seega jäi artikli ilmumise ja selgitustaotluse esitamise vahele vähem kui kuu. Sel ajal olid vastustajal olemas andmed selle kohta, kellele helistati, ja neid andmeid oli võimalik ka välja selgitada. Antud juhul ei oma tähtsust asjaolu, et ametnikel on käesoleval ajal juba raske neid andmeid meenutada. Vastustaja oli kohustatud vastama selgitustaotlusele vastavalt seadusele. Kuidas vastustaja seda korraldab, see on tema siseasi. Väide, et ametnikud ei mäleta enam viidatud asjaolusid, on paljasõnaline. Samuti on seadusega vastuolus seada vastustaja kohustuse täitmine sõltuvusse tema ametnike mälust. Linnavalitsuse vastusest kaebajale ei tulene, et linnavalitsusel puuduks nõutud teave. Teabe andmisest keelduti põhjusel, et see on asjakohatu. Kuna vastustaja ei jätnud kaebajale teavet andmata tuginedes MSVS § 5 lg 9 p-le 7, siis ei ole ka halduskohtu viide sellele sättele vastustaja tegevuse õigustamisel põhjendatud. 2) Halduskohus pole uurinud, kas vastustajal oli nõutud teave olemas. Linnaelanike nimekiri, mis esitati koos eelnõu algatusega, ei sisaldanud telefoninumbreid. Seega pidi vastustaja linnaelanike telefoninumbrite saamiseks tegema täiendavaid toiminguid. Järelepärimised ja saadud vastused peavad olema säilitatud haldusmenetluse toimikus või peab toimik sisaldama vastavaid märkusi. Vastustaja tehtud telefonikõnede väljavõte on kättesaadav telefonisideoperaatori vahendusel. 3)

§ 19

lg 7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka kaebuse taotluse puhul. Kui halduskohus leidis, et vastustaja ei ole enam võimeline väljastama kaebajale tema poolt nõutud teavet, oleks ta pidanud lähtudes

§ 19

lg-st 7 muutma kaebuse taotlust ja tunnistama vastustaja toimingu õigusvastaseks. 4)

§ 92

lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus rahuldas suurema osa kaebusest, siis peab vastustaja kandma ka kaebaja menetluskulud või tegema seda vähemalt samas proportsioonis, milles kaebus rahuldati. 8. Loksa Linnavalitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja kohtukulud palutakse jätta kaebaja enda kanda. Põhjendused: 3

(6)3-08-1102 1) Halduskohus on õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ega ole rikkunud kohtumenetluse norme. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega ja on valmis andma kaebajale tema poolt nõutud teavet ametnike kohta, kes helistasid nimekirjas olevatele isikutele ja kes analüüsisid allkirju. Vastustajal puudub aga kohustus teavitada kaebajat küsitletud isikutest ja seda eraelu puutumatuse säilitamiseks. Kaebajal kui volitatud esindajal on alati õigus pöörduda enda volitajate poole ja küsida nende käest, kas neile helistati ja mida küsiti. 2) Kuna MSVS ei sisalda „teabe“ mõistet, tuleb selle defineerimiseks pöörduda avaliku teabe seaduse (AvTS) poole (MSVS § 1 lg-d 1 ja 3). AvTS § 3 lg 1 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. Seega võib järeldada, et MSVS mõistes on teabeks selline informatsioon, mis ei ole saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (ehk mis ei ole avalik), kuid siiski on mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud. 3) Kaebaja ei taotlenud halduskohtus vastustaja vastuse õigusvastasuse tuvastamist. Ringkonnakohtus ei saa esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I
  1. Kaebaja vaidlustas halduskohtu otsuse osas, milles halduskohus jättis rahuldamata tema taotluse kohustada vastustajat väljastama talle teavet isikute kohta, kellele linnavalitsuse ametnikud allkirjade kontrollimise käigus helistasid.
  2. Kõigepealt tuleb kindlaks määrata, kas kaebaja taotletud infot saab pidada teabeks MSVS tähenduses. Vastustaja on viidanud „teabe“ mõiste defineerimisel AvTS § 3 lg-le 1 ning kooskõlas MSVS-ga defineerinud teavet kui informatsiooni, mis ei ole saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites (ehk mis ei ole avalik), kuid siiski on mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud. Kaebaja poolt nõutud informatsioon ei olnud vastustaja arvates teave, sest seda ei olnud dokumenteeritud ega jäädvustatud teabekandjale.
  3. Ringkonnakohus leiab, et teabe selline määratlus ei ole kooskõlas ei MSVS ega AvTS-ga. MSVS § 2 lg 3 p 1 kohaselt on selgitustaotlus isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mille andmiseks on vajalik adressaadi käsutuses oleva teabe analüüs, süntees või lisateabe kogumine. AvTS § 2 lg 2 p 3 kohaselt ei kohaldata seda seadust MSVS-s sätestatud korras märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamisele, kui vastamine eeldab jäädvustatud teabe analüüsimist, sünteesimist või täiendava teabe kogumist ja dokumenteerimist. Mõlemast sättest järeldub, et teave MSVS tähenduses ei pea olema selgitustaotluse adressaadi juures tingimata jäädvustatud või dokumenteeritud. Haldusorgani kohustus teabe andmiseks hõlmab teatud juhtudel ka kohustust täiendava teabe kogumiseks või olemasoleva sünteesimiseks.
  4. Isikul on õigus saada haldusorganilt informatsiooni tema tegevuse kohta. Sellise õiguse sätestab Eesti Vabariigi põhiseaduse § 44 teine lause. Põhiseaduse § 46 annab igaühele õiguse pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Vastamise korra sätestab MSVS, mille § 5 lg 1 järgi on adressaadil vastamiskohustus. Vastamisest loobumise alused on toodud MSVS § 5 lg-s
  5. MSVS eelnõu nr 251 SE I seletuskirja (kättesaadav http://web.riigikogu.ee/ems/saros-bin/mgetdoc?itemid=040410008&login=proov &password=&system=ems&server=ragne11) kohaselt on vastamisest loobumise võimaluste kasutamine põhjendatud juhul, kui vastamine kahjustaks ülemääraselt asutuse või organi töö4
(6)3-08-1102 koormust võrreldes pöörduja huvidega. Vastamisest keeldumise aluste kasutamine saab toimuda seega vaid kaalumise tulemusel. Käesoleval juhul ei ole vastustaja vastamisest keeldumisel viidanud ühelegi MSVS § 5 lg-s 9 toodud alusele. Vastustaja ei ole teostanud ka kaalumist, vaid on keeldunud vastamisest põhjusel, et kaebaja poolt esitatud küsimustele vastamine on asjakohatu.
  1. Halduskohus ei rahuldanud kaebaja kohustamistaotlust väljastada talle teave isikute kohta, kellele allkirjade kontrollimise käigus helistati, põhjendustel, et kaebaja poolt taotletav teave ei ole dokumenteeritud, ametnikel on nii pika aja tagant raske seda informatsiooni meenutada ning sellise teabe andmata jätmine oli põhjendatud ka MSVS § 5 lg 9 p-ga 7, mis annab haldusorganile õiguse loobuda teabe andmisest, kui vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu haldusorgani töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.
  2. Asjaolu, et taotletav teave ei olnud dokumenteeritud, ei ole aluseks teabe andmata jätmisele. Vastustajal on võimalus teha täiendavaid toiminguid nõutud teabe hankimiseks, nt teha väljavõte nimekirjas olnud isikutele helistanud ametniku selle perioodi telefonikõnedest. Halduskohus on tuginenud otsuses alusetult üksnes vastustaja väidetele andmete puudumise ning ametnike meenutusraskuste kohta. Kaebaja viitab siinkohal õigesti, et temale antud vastuses ei keeldutud teabe andmisest põhjendusega, et seda pole dokumenteeritud. Kui nõutud teave pole säilinud, tuleb see olemasoleva teabe põhjal taastada. Kuna halduskohus ei saa teostada haldusorgani asemel viimasele ettenähtud diskretsiooni, siis ei saa halduskohus tugineda kaebuse rahuldamata jätmisel MSVS § 5 lg 9 p-le
  3. Vastustaja peab ise hindama, kas nõutud teabe hankimine ja väljastamine kahjustab ülemääraselt tema töökoormust võrreldes kaebaja huvidega ning halduskohus saab üksnes kontrollida, kas kaalumine on olnud nõuetekohane.
  4. Vastustaja leidis apellatsioonkaebuse vastuses, et tal puudub kohustus teavitada kaebajat küsitletud isikutest ja seda eraelu puutumatuse säilitamiseks. Antud juhul ei ole aga vastustaja selgitanud, kuidas isikute nimede väljastamine nende eraelu puutumatust kahjustab. Tegemist ei olnud anonüümsete isikutega, vaid isikutega, kes olid volikogu otsuse eelnõu kohaselt avalikult nimeliselt ja oma allkirjaga toetanud kodanikualgatuse korras linnavolikogu otsuse eelnõu esitamist. Eelnõud toetanud isikute nimed oli kaebajale teada, seega ei saa nendest nimedest osade edastamine kaebajale nende isikute eraelu puutumatust rikkuda.
  5. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4 lg 1 kohaselt on isikuandmeteks mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Sellest definitsioonist lähtudes on ka eelnõud toetanud isikute nimed isikuandmed, sest need võimaldavad isikuid tuvastada. Andmesubjekti nõusolekuta isikuandmete töötlemise reeglid kehtestab IKS § 14, mille lg 2 p 3 kohaselt on isikuandmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine andmete töötlemiseks kolmandale isikule lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui kolmas isik taotleb teavet, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites ja taotletav teave ei sisalda delikaatseid isikuandmeid ning sellele ei ole muul põhjusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Käesoleval juhul sai vastustaja nimetatud isikuandmed avalikke ülesandeid täites (kodanikualgatuse korras esitatud eelnõu menetlemine), tegemist ei ole delikaatsete isikuandmetega (IKS § 4 lg 2) ning ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole neile andmetele kehtestatud juurdepääsupiirangut. Seega ei ole kaebajale taotletava teabe mitteandmine põhjendatud ka isikuandmete ega eraelu kaitsega.
  6. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja tühistada halduskohtu otsus osas, milles kaebus jäi rahuldamata. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega rahuldab kaebuse ja kohustab vastustajat andma kaebajale tema poolt 5
(6)3-08-1102 nõutud teavet isikute nimede kohta, kellele linnavalitsuse ametnikud allkirjade kontrollimise käigus helistasid. II
  1. Kuigi ringkonnakohus rahuldab käesoleva otsusega apellatsioonkaebuse, peab ta vajalikuks selgitada kaebajale täiendavalt kaebuse taotluse muutmise korda.
  2. Kaebaja on tõlgendanud apellatsioonkaebuses

§ 19lg-s 7 sätestatut ekslikult.

Viidatud sätte kohaselt vaatab halduskohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses, kuid ei ole seotud kaebuse sõnastusega. Nimetatud säte ei anna halduskohtule õigust ilma kaebaja nõusolekuta muuta kaebuse taotlust, vaid rõhutab, et kaebaja poolt viitamata asjaoludele, tõenditele või õigusnormidele tuginemine ei ole kaebuse piiridest väljumine. Varasemas kohtupraktikas on seda sätet peetud ka ebaselge taotluse tõlgendamist võimaldavaks normiks. Halduskohtul on õigus

§ 11

lg 1 p 3 alusel teha kaebajale ettepanek kaebuse muutmiseks ning eesmärgi saavutamiseks võimalike ja asjakohaste taotluste esitamiseks, kuid halduskohus ei saa ise kaebaja asemel kaebust muuta. Kaebust ja selles sisalduvat taotlust saab muuta vaid kaebaja ise (

§ 19lg 8).

Selline seisukoht on avaldatud Riigikohtu halduskolleegiumi 03.04.2007 otsuses nr 3-3-1-6-05 (p 20). Kuna käesoleval juhul kohus ei pidanud teabe väljastamisest keeldumist üldse seadusevastaseks, ei saa kohtule ette heita ka taotluse muutmiseks võimaluse andmata jätmist. III 20. Kuna ringkonnakohus muutis halduskohtu otsust, muudab ta käesoleva otsusega ka menetluskulude jaotust (

§ 93

lg 4).

§ 92lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

  1. Kaebaja taotles halduskohtus vastustajalt 7000 krooni õigusabikulude ja 80 krooni riigilõivu väljamõistmist. Õigusabikulude kandmist tõendas kaebaja sularahaarvega, millel esindaja märge raha laekumise kohta. Riigikohus on 09.03.2009 lahendis nr 3-3-1-94-08 leidnud, et sularahaarve ei tõenda kulude kandmist, kohtule tuleb esitada kas kassa sissetulekuorder või pangakonto väljavõte. Seega on õigusabikulude kandmine tõendamata ning menetluskuludena kuulub esimese astme kohtu menetlusest hüvitamisele riigilõiv 80 krooni.
  2. Ringkonnakohtu menetluses taotleb kaebaja 6000 krooni õigusabikulude ja 250 krooni riigilõivu hüvitamist. Menetluskulusid tõendavate dokumentidena esitas kaebaja Companion OÜ 28.09.2009 kassa sissetuleku orderi nr 101 O.Goginilt 6000 krooni vastuvõtmise kohta õigusteenuste eest haldusasjas nr 3-08-1102, riigilõivu tasumine on tõendatud tehingu kviitungitega. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse ning menetluskulud pole ülemäära suured, arvestades käesoleva asja keerukust, tuleb menetluskulud vastustajalt välja mõista. Silvia Truman Virgo Saarmets Viive Ligi 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.