Obsah (4)

§ 191§ 393§ 195§ 186

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-08-58613 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 27.märtsil 2009 kell 16.00 K

) § 389 järgi tasuta kasutamise lepinguga kohustub üks isik (kasutusse andja) andma teisele isikule (kasutaja) üle eseme tasuta kasutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 48 kohaselt esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Tulenevalt TsÜS § 49 lg-st 1 ja § 50 lg-st 1 on esemeks ka kinnisasi. Kostja kinnitas, et ta kinnistu kasutamise eest hagejale mingit tasu ei maksa. Kostja väidetu, et poolte vahel oli kokkulepe, et kostja oma vahenditega ehitab kinnistule elamu ja saab vastutasuks selles tasuta elada, ei anna alust pooltevahelist võlasuhet hageja väidetust erinevalt kvalifitseerida või hagi rahuldamata jätta. Hageja on tunnistanud, et kostja on teinud elamule kulutusi ning hageja on valmis dokumentaalselt tõendatavad kulud kostjale hüvitama. Kostja viited võimalikule pooltevahelisele seltsingule esitati uue asjaoluna 10.03.2009 kohtuistungil, need on tõendamata ning kohus jätab need tähelepanuta. Kostja ei ole ka esile toonud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepet, et tehtud kulutuste tõttu kostja saab kinnistu kaasomanikuks. Kulutuste tegemine ei anna õiguslikku alust kinnistu kasutamiseks, kostjal on

§ 191lg 2 kohaselt õigus nõuda kulutuste hüvitamist.

4. Kostja on asjas algusest peale sisuliselt tunnustanud hageja õigust leping üles öelda, kuid leiab, et selleks peab olema põhjus. Kostja leiab, et hagejal lepingu ülesütlemiseks põhjust ei ole.

§ 393

lg 3 sätestab, et kui eseme kasutustähtaega ei ole määratud ja see ei tulene eseme kasutamise eesmärgist, võib kasutusse andja lepingu üles öelda ja nõuda eseme tagastamist igal ajal pärast lepingu sõlmimist. Tähtajatu tasuta kasutamise leping on kestvusleping.

§ 195

lg 3, et tähtajatu kestvuslepingu võib kumbki pool mõistliku etteteatamistähtajaga üles öelda kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodust nähtuvalt ei ole tähtajatu tasuta kasutamise lepingu ülesütlemiseks vaja muud põhjust peale kasutusse andja soovi leping lõpetada ja kasutusse antud ese tagasi saada. Seega on lepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud. 5.

§ 195

lg 1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Ülesütlemine muutub kehtivaks ühepoolse tahteavalduse teisele lepingupoolele teatavakstegemisega, teise poole nõusolek ülesütlemiseks ei ole vajalik. Kostja on ülesütlemisavalduse kätte saanud. Seega on lepingu ülesütlemine ka formaalselt kehtiv. 6. Lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb (

§ 186p 6).

Lepingu ülesütlemise järel on poolte vahel lepingu alusel saadu tagastamissuhe. Tulenevalt

§ 195

lg –st 5 ja § 189 lg –st 1 võib pool nõuda lepingu ülesütlemise korral lepingu alusel üleantu tagastamist. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kohustada kostjat kinnistut vabastama ning hagejale tagastama. 3

1. Kostja väide, et ta ei teeks hagejale kinnistu kasutamisel takistusi, ei oma asjas õiguslikku tähendust. Hageja ei soovi kinnistut koos kostjaga kasutada. Asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Seega on käesoleval juhul hagejal materiaalõiguslik alus asja välja nõudmiseks ka asjaõiguslikul aluselhageja on vaidlusaluse hoonestatud kinnisasja omanik, kostja on selle valdaja ning tsiviilasja menetluse käigus ei ole esitatud asjaolusid, millest võiks järelduda kostja õigus hageja suhtes kinnisasja väljaandmisest keelduda. Ainuke võimalik asja tagastamisest keeldumise alus – tasuta kasutamise leping - on ülesütlemise tõttu lõppenud
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostja kanda. Heli Käpp Kohtunik 4