← Eesti

3-08-1158/11

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1158 Haldusasi R.J kaebus ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjonile kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 27.aprill 2009.a, Jõhvi Menetlusosalised kaebuse esitaja R.J, kaebaja esindaja Marko Tiirik, vastustaja ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon Menetlusvorm kirjalik menetlus RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates 3-08-1158 ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD R.J esindaja Marko Tiirik esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjonile kohustava ettekirjutuse tegemist anda välja R.J 21.04.2008 taotluse läbivaatamise kohta põhjendatud haldusakt. Asjaoludest nähtub, et ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni (edaspidi maakonnakomisjon) xx.xx.xxxx otsusega nr.xx jäeti kaebaja isa J.J taotlus xx (

  1. xx)nr.xx talu maa tagastamise kohta rahuldamata omandireformi aluste seaduse (edaspidi ORAS) § 8 ja maareformi seaduse (edaspidi MaaRS) § 5 alusel, kuna talu kuulus tädimehele V.J-le, kelle pärijaks J.J ei ole. 18.04.2006 esitas R.J maakonnakomisjonile avalduse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks. 18.05.2006 kirjaga nr.3.1-2/610 vastas maakonnakomisjon kaebajale, et kuna ta ei ole esitanud xx Vallavalitsusele avaldust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks (kompenseerimiseks) ning kuna avalduste esitamise tähtaeg lõppes 17.01.1992, siis ei ole võimalik R.J käsitada õigustatud subjektina, kes taotleb seaduses sätestatud tähtaja jooksul varem tehtud otsuse uuesti läbivaatamist seoses uute asjaolude ilmnemisega. 21.04.2008 esitas R.J maakonnakomisjonile taotluse muuta maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsust nr.xx ja teha uus otsus, millega tagastada R.J-le õigusvastaselt võõrandatud xx (
  2. xx)nr.xx talu maa. Kaebaja isa J.J edastas maakonnakomisjonile Eesti NSV xx Valla Täitevkomitee 02.03.1945 maade ülevõtmise akti nr.xx, millest nähtuvalt loeti riikliku maatagavarana ülevõetuks senisele valdajale J.J-le kuuluvast ja xxmaal xx vallas xx (
  3. xx)nr.xx kinnistu nr.xx maakohast eraldatud maa-ala, mille suurus on looduses tähendatud piirides ca 127,33 ha. Nimetatud aktist selgus kaebaja arvates uus asjaolu, et xx maad kuulusid J.J-le ning selle asjaolu suhtes ei ole maakonnakomisjon seisukohta võtnud. 19.05.2008 kirjaga nr.3.1-2/355 keeldus maakonnakomisjoni esimees maakonnakomisjoni kokku kutsumast, kuna maakonnakomisjon on kahel korral oma seisukoha välja öelnud, mille kohaselt nõukogude ajal antud maade ülevõtmise akti ei saa lugeda uueks asjaoluks, mis võiks olla aluseks xx.xx.xxxx aasta otsuse nr.xx muutmisel. Kaebaja viitab ühtlasi asjaolule, et ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsust nr.xx saab muuta maakonnakomisjon ning see ei kuulu maakonnakomisjoni esimehe ainupädevusse. Kaebaja ei nõustu maakonnakomisjoni seisukohaga, mille kohaselt nõukogude ajal vastu võetud maade ülevõtmise akt ei saa olla uueks asjaoluks, mis annaks aluse ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsuse nr.xx muutmiseks. ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsuses nr.xx ja maakonnakomisjoni 18.05.2006 kirjas nr.3.1-2/610 puudub igasugune põhjendus, mis seonduks 02.03.1945 maade ülevõtmise aktiga nr,xx Eeltoodu alusel on kaebaja seisukohal, et maakonnakomisjon jättis põhjendamatult R.J 21.04.2008 taotluse rahuldamata ja taotletava haldusakti välja andmata. Vastustaja ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon palub jätta R.J kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda. Vastustaja selgitab, et kaebuse esitaja isa J.J esitas Viljandi Rajooni RSN Täitevkomiteele avalduse vara kompenseerimiseks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.02.1989 määruse nr.81 alusel. Kaebuse lisana esitati muuhulgas ka 02.03.1945 koostatud maade ülevõtmise akt nr.xx. Viljandi maakonnavalitsuse 11.12.1990 määrusega nr.483 määratud kompensatsioon xx (
  4. xx)nr.xx võõrandatud vara eest jäeti välja maksmata. Xx.xx.xxxx otsusega nr.xx tunnistas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon J.J õigustatud subjektiks xx (
  5. xx)nr.xx kollektiviseerimisel ühistatud vara osas ning jättis taotluse xx (
  6. xx)nr.xx talu maa osas rahuldamata. J.J esitas ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsuse nr.xx peale kaebuse ÕVVTK keskkomisjonile. Keskkomisjoni 22.08.1996 istungil loeti maakonnakomisjoni poolt antud selgitused piisavaks ning jäeti kaebus rahuldamata. Nii maakonnakomisjon kui ka ÕVVTK keskkomisjon andsid hinnangu otsuse tegemise ajal toimikus olnud dokumentidele, muuhulgas ka 02.03.1945 koostatud maade ülevõtmise aktile nrxx. Asjaolu, et J.J isa J.J läks pärast taluomaniku V.J küüditamist 1941 aastal xx (
  7. xx)nr.xx tallu elama, ei muutnud teda maaomanikuks. Avaldaja vanaisa oli talumaa kasutaja/valdaja, aga mitte selle omanik ORAS-e tähenduses. 18.04.2006 esitas R.J maakonnakomisjonile 2

(5)3-08-1158 avalduse, milles taotles xx (
  1. x)nr.xx talu tagastamist. 18.05.2006 kirjas selgitas maakonnakomisjon kaebajale, et kõigile tema poolt esitatud tõenditele on hinnang antud juba ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsuses nr.xx ning kuna R.J ise ei ole seaduses sätestatud tähtajaks, s. o 17.01.1992, esitanud avaldust xx (
  2. xx)nr.xx tagastamiseks/kompenseerimiseks, siis ei ole võimalik teda käsitada taotlejana, kes uute asjaolude ilmnemisel palub otsuse uuesti läbi vaadata. R.J esitas 21.04.2008 maakonnakomisjonile taotluse, milles palus Eesti NSV xx Valla Täitevkomitee 02.03.1945 maade ülevõtmise akti nr.xx aluseks võttes anda välja uus haldusakt, kuna kaebaja arvates selgus nimetatust aktist uus asjaolu, et xx (
  3. xx)nr.xx talu maad kuulusid J.J-le, mille suhtes ei ole maakonnakomisjon seisukohta võtnud. Vastustaja ei nõustu selle seisukohaga ega pea 02.03.1945 koostatud akti nr.xx uueks asjaoluks, mille osas maakonnakomisjon ei ole seisukohta võtnud, sest vastustaja võttis sellekohase seisukoha oma xx.xx.xxx otsuses nr.xx ning ÕVVTK keskkomisjon kinnitas selle seisukoha õigsust. ORAS § 19 lg 1 sätestab halduskohtusse pöördumise tähtajaks õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise käigus tehtud otsuse peale 2 kuud, arvates päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama tema õigusi rikkuvast otsusest. R.J pidi olema oma väidetavate õiguste rikkumisest teadlik juba enne maakonnakomisjonile 18.04.2006 avalduse esitamist, kuid ta ei pöördunud kohtusse. Kohtule esitatud kaebuses taotleb R.J ettekirjutuse tegemist maakonnakomisjonile, millega vastustaja arvates üritab kaebaja taastada menetlust neliteist aastat tagasi lõpetatud asjas, ilma, et oleks esitatud taotlust tähtaja ennistamiseks. R.J ei ole esitanud maakonnakomisjonile seaduses sätestatud tähtajaks, s.o 17.01.1992, avaldust xx (
  4. xx)nr.xx talu maa tagastamiseks. Samuti pole ta esitanud pärimisõiguse tunnistust, millest nähtuks, et ta on 1997 aastal surnud J.J pärija xx (
  5. xx)nr.xx talu maa tagastamise nõudeõiguse osas. Omandireformi alane seadusandlus määratleb üheselt taotlusõigusega isikute ringi, kelle taotlus vaadatakse läbi Vabariigi Valitsuse 28.08.1991 määrusega nr.161 kinnitatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise avalduste esitamise ja läbivaatamise ning tõendite esitamise ja hindamise korra“ (edaspidi Kord) punktist nr.36 lähtuvalt uute asjaolude ilmnemisel, mis võivad tingida tehtud otsuse muutmise. Sellisteks isikuteks on isikud, kes on esitanud tähtaegselt avalduse kooskõlas ORAS § 16 lg-ga 1 või on õigustatud subjektide pärijad vastavalt ORAS § 161 lg-le 1. R.J ei ole esitanud tähtaegselt avaldust ega saa olla ka isa pärija nõudeõiguse osas, kuna J.J ei ole tunnistatud õigustatud subjektiks xx (
  6. xx)nr.xx talu maa suhtes. Kuna R.J ei kuulu taotlusõigust omavate isikute ringi, siis ei ole võimalik tema poolt soovitud haldusakti anda. Samuti puuduvad antud asjas Korra p-s nr.36 sätestatud uued asjaolud, mis võiksid tingida tehtud otsuse muutmise. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx..xx-xxxx otsusega nr.xx loeti omandireformi objektiks xx vallas kollektiviseerimisel ühistatud vara (v.a hooned) ja sama otsuse p-ga 2 loeti tõendatuks, et vara kuulus õigusvastase võõrandamise ajal J.J-ile. Otsuse p-ga 3 tunnistati omandireformi õigustatud subjektiks käesoleva otsuse p-s 1 näidatud vara või selle kompensatsiooni suhtes J.J, kes on J.J poeg. Kõnealloleva otsuse p-ga 6 otsustati jätta rahuldamata J.J taotlus xxx (
  7. xx)nr.xx talu maade osas, kuna talu kuulus tema tädimehele V.J-le, kelle pärija ta ei ole vastavalt ORAS §-le 8 (pärijad omandireformi õigustatud subjektidena) ja MaaRS §-le 5 (isikud, kelle on õigus nõuda maa tagastamist või kompenseerimist). 18.04.2006 esitas R.J maakonnakomisjonile avalduse, milles taotles J.J-lt õigusvastaselt võõrandatud xx vallas asuva xx (
  8. xx)nr.xx talu tagastamist. Maakonnakomisjoni esimehe Einar Laukse 18.05.2006 vastusest avaldusele (kiri nr.3.1- 3
(5)3-08-1158 2/610) nähtub, et Maa-ameti poolt 09.11.1993 väljastatud teatise maksualuste maaüksuste nimekirja kohaselt oli xx (
  1. xx)nr.xx talu omanik V.J. Mitte ükski dokument ei tõenda Teie väidet, et xx talu õigusvastase võõrandamise aegne omanik oli J.J. Asjaolu, et J.J läks 1941 tallu elama, ei muutnud teda veel talu omanikuks (t.lk.9). Samast vastusest avaldusele nähtub, et kõik dokumendid, millised avaldaja esitas 18.04.2006 avalduse lisana, olid maakonnakomisjoni käsutuses juba xx.xx.xxx otsuse nr.xx tegemise ajal. Nii maakonnakomisjon kui ka ÕVVTK keskkomisjon selgitasid J.J-le võimatust tunnistada teda õigustatud subjektiks õigusvastaselt võõrandatud xx (
  2. xx)nr.xx talu maa osas. Maakonnakomisjonile teadaolevalt ei ole R.J kunagi esitanud avaldust xx vallas asuva xx (
  3. xx)nr.xx talu õigusvastase võõrandamise tagastamise (kompenseerimise) kohta. Avalduste esitamise tähtaeg lõppes 17.01.1992 ning seetõttu ei ole enam võimalik avaldust esitada ega käsitada avaldajat õigustatud subjektina. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Seega puudub maakonnakomisjonil seadusest tulenev alus xx..x.xxxx otsuse nr.xx muutmiseks (t.lk.9). ÕVVTK keskkomisjon arutas 22.08.1996 istungil J.J kaebust ning otsustas jätta see rahuldamata ning ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni xx.x.xxxxx otsus nr.xx ja xx.xx.xxxx otsus nr.xx muutmata. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise keskkomisjoni 22.08.1996 istungi protokolli (J.J kaebuse läbivaatamine) väljavõttest nähtub, et kaebaja ei ole nõus xx maakomisjoni xx.xx.xxx otsusega nr.xx, millega tunnistati „xx“ talu maa osas omandireformi õigustatud subjektiks endise omaniku J.J tütar M.P ning tema kui pojapoja taotlus jäeti rahuldamata. Maakonnakomisjoni toimiku materjalide kontrollimisel selgus, et J.J ei ole esitanud avaldust vanaisalt õigusvastaselt võõrandatud talu maa tagastamiseks. Viljandi maakomisjonile 10.12.1990 kirjutatud avalduses loobus J.J oma õigusest vanaisa talule tädi M.P kasuks. Uut taotlust maa osas esitatud ei ole (t.lk.34,35). Samuti ei ole J.J rahul ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon xx.xx.xxxx otsusega nr.xx, millega jäeti rahuldamata tema taotlus tädimehelt V.J-lt õigusvastaselt võõrandatud xx (
  4. xx)nr.xx talu maa tagastamiseks talle. Eesti NSV Ministrite Nõukogu 20.02.1989 määruse nr.81 alusel määrati J.J-le ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjoni Viljandi Maakonnavalitsuse 11.12.1990 määrusega nr.483 „xx“ talu ehitiste, loomade, põllumajandusinventari ja koduse vara eest kompensatsiooni 15 000 rubla, kuna sel ajal kehtinud õigusaktid ei piiranud represseeritu vara kompenseerimist tema pärijatele. Summa jäi välja maksmata, kuna lõpetati kompensatsioonide väljamaksmine. Tulenevalt ORAS §-st 8 ja MaaRS §-st 5 sätestatust ei ole J.J õigustatud taotlema tädimehelt õigusvastaselt võõrandatud vara ja maa tagastamist ega selle kompenseerimist. Oma kaebuses ÕVVTK keskkomisjonile J.J väidab, et tema isa J.J pidas talu pärast V.J 1941 aastal Siberisse küüditamist. Omandiõigus talumaadele ei läinud üle J.J-le. Isalt ühistatud vara osas on J.J tunnistatud omandireformi õigustatud subjektiks. ÕVVTK keskkomisjon otsustas jätta J.J kaebuse rahuldamata ja ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon xx.xx.xxxx otsuse nr.xx ja xx.xx.xxxx otsuse nr.xx muutmata. Sama otsuse p-ga 3 loeti Viljandi maakomisjoni poolt antud selgitused J.J-le piisavaks ja vastavaks kehtivatele õigusaktidele. Seega nii maakonnakomisjon kui ka ÕVVTK keskkomisjon andsid hinnangu otsuse tegemise ajal toimikus olnud dokumentide, sh ka Eesti NSV xx Valla Täitevkomitee 02.03.1945 koostatud maade ülevõtmise aktile nr.xx. Kohus leiab, et nimetatud akti osas asuti maakonnakomisjoni xx.xx..xxxxx otsuses nr.xx põhjendatult seisukohale, et asjaolu, mille kohaselt J.J isa J.J läks pärast taluomaniku V.J küüditamist 1941 aastal xx (
  5. xx)tallu nr.xx elama, ei muutnud teda talu omanikuks. Kaebaja vanaisa oli talu maa kasutaja (valdaja), mitte aga selle omanik ORAS-e tähenduses. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt on kõigile kaebaja poolt esitatud tõenditele antud hinnang juba ÕVVTK Viljandi maakonnakomisjon xx.xx.xxxx otsuses nr.xx (millega nõustus ka ÕVVTK keskkomisjon) ning kuna R.J ei ole seaduses sätestatud tähtajal, s.o kuni 17.01.1992, esitanud avaldust xx (
  6. xx)nr.xx talu tagastamiseks/kompenseerimiseks, siis ei ole võimalik käsitleda teda taotlejana, kes uute asjaolude ilmnemisel palub tehtud otsuse uuesti läbi vaadata. Samuti 4
(5)3-08-1158 pole R.J esitanud vastutajale pärimisõiguse tunnistust selle kohta, et ta on 1997 aastal surnud J.J pärija xxx (xx) nr.xx talu maa tagastamise nõude osas. Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et R.Jõigusi ei ole ÕVVTK maakonnakomisjoni xx.xx.xxxx otsusega nr.xx rikutud, mistõttu kaebus tuleb jätta rahuldamata. Taotlusi kohtukulude osas pooled ei esitanud. Kaebuse rahuldamata jätmisel tugineb kohus HKMS § 26 lg 1 p-le
  1. Mare Krull Kohtunik Kohtuotsus jõustus 03.11.2009 Riigikohtu 03.11.2009 kohtumääruse nr 3-7-1-3-413 alusel, millega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 03.09.2009 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-08-1158 otsustati:
  2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  3. aprilli 2009 otsus muutmata
  4. R.J poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema poolt enda kanda Mare Krull Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.