Obsah (7)

§76§94§774§11§82§100§113

2-09-26207 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-09-26207 Otsuse kuupäev Jõhvi, 30. september 2009.a kl.16.00 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi OÜ SVŠ Veod hagi O

§76

lg1, §10, §101 lg2 p1, p3, p6, §108 lg1, §113 lg1 välja mõista kostjalt hageja kasuks viivisevõlgnevus 26 443,80 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED

2. juulil 2009.a esitatud vastuses tunnistas kostja hagi osaliselt, summas 311,20 krooni., leides, et viivisevõlgnevus on arvestatud valesti. Vastuse kohaselt põhinõude maksetähtajaks oli 13.07.2008.a ja see oli tasutud 03.12.2008.a. Seega oli viivitatud päevade arvuks 143 päeva. Sellest tulenevalt on viivisenõude suuruseks 22 779.80 krooni, mitte 26 443.80 krooni.
3. Kostja leidis, et viivisemäära 0,5% päevas rakendamiseks ei ole alust, kuna poolte vahel sõlmitud veoteenuste lepingus ei olnud viivisemäära lepingutingimusena kokku lepitud. Arvel märgitud viivisemäär 0,5% päevas ei tähenda, et kostja on sellega nõus. Kostja arvamuse kohaselt kuulub kohaldamisele

§94

lg1, vastavalt millele moodustas intressimäär perioodi 01.07.2008.a kuni 31.12.2008.a eest 2,5%. Sellest lähtuvalt moodustab viivisenõue 311.20 krooni (31 860 x 0,025 x 143/366). Kostja palus hagi rahuldada summas 311.20 krooni ning jätta menetluskulud hageja kanda HAGEJA SEISUKOHT

2. augustil 2009.a saatis kohus kostja vastuse hagejale. Hageja ei ole vastuväiteid kostja vastusele esitanud. MENETLUSE KÄIK
4. augustil 2009.a teatas kohus menetlusosalistele, et TsMS §404 lg1 alusel lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis pooltele vastavalt TsMS §404 lg2 tähtaja avalduste ja dokumentide esitamiseks kuni
5. septembrini 2009.a.
6. Pooltel ei olnud vastuväiteid asja kirjalikus menetluses lahendamisele. Pooled täiendavaid avaldusi ega taotlusi esitanud ei ole. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus tutvunud hagiavaldusega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid mitte hageja poolt nõutud ulatuses. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses. 2

§774lg1 ei sätesta kaubaveolepingu kirjalikku vormi, siis Ts

ÜS §77 lg1 ja

§11

lg1 alusel on võimalik sõlmida kaubaveolepingu ka suulises vormis.

§82lg7 1.

lause kohaselt kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole vaidlust kohustuse 13.06.2008.a sissenõutavaks muutumise üle. 14. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega viiviseintressi määra asemel

§94

lg1 sätestatud intressi määra kohaldamise vajaduse kohta.

§94

reguleerib intressimäära võlasuhetes.

§94

lg1 alusel kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§94asub sama seaduse 4.

peatükis, mis reguleerib kohuste täitmist. Hageja ei nõua kostjalt vastavalt lepingule kohustute täitmist, s.o intressi tasumist. Kuna kostja on viivitanud täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda

5 peatüki

1. ja
2. jaos sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist. 15.

5. peatükk sätestab lepingu poole õigus teise poole poolt kohustuste rikkumisel.

§100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Sama seaduse §101 lg1 p6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

1. TsMS §230 sätestab tõendamise ja tõendite esitamise kohustuse. TsMS §230 lg1
2. lausest tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna kostja vaidleb hagile vastu, siis nendest sätetest tulenevalt käesolevas vaidluses lasub tõendamiskoormis hagejal. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole pooled viivise määra osas kokkuleppinud.

§113

lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja, kostja vastuväidetele vaatamata, ei ole tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendanud, et poolte vahel sõlmitud lepinguga oli ettenähtud viivis määraga 0.5% päeva. Seega asjas on kohaldatav

§113lg1 sätestatud seadusest tulenev viivisemäär. 3

§94

lg1 sätestatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli alates 01.07.2007.a kuni 09.12.2008.a 4%. Eeltoodu alusel peab kostja tasuma hagejale viivist alates 14.06.2008.a kuni 03.12.2008.a määraga 0.030% päevas (11% : 365) summas 1 634 krooni (171 päeva x 31 860 krooni x 0.030%). Selles ulatuses hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulud

1. TsMS §163 lg1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldatakse summas 1 634 krooni, mis on 6.18% hagist. Sellises olukorras kohus ei pea õiglaseks hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmist. Ei pea kohus ka mõistlikuks kostja kulude hagejalt väljamõistmist, sest kostja on olnud viivituses kohustuse täitmisega, mis on põhjustanud ka tema vastu hagi esitamist. Menetluskulude üle edaspidiste vaidluste tekkimise vältimiseks, kohus jätab kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.
2. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §438, §442, §444 lg4, §453, §632, §632 lg1 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4