Obsah (4)

§ 430§ 661§ 1741§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2009.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-27810 Tsiviilasi R M avaldus lapsega suht

§-st 661 lg

1. Asjaolud 2 29.05.2009 esitas R M avalduse lapsega suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. 24.08.2009 toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja tsiviilasja menetluse lõpetada. Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutused ja MMMmääratud esindaja toetavad poolte kompromissi. Kohus leidis Kompromissi kohaselt R M ja JK leppisid kokku alljärgnevas:
2. Lapse elukohaks on tema ema elukoht.
3. Ajal, mil laps käib lasteaias, veedab laps isaga iga teise nädalalõpu alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Isa või mõni muu lapsele lähedalseisev isik võtab lapse lasteaiast reedel kl.17.30 ja viib koju pühapäeval hiljemalt kella 19-ks. Alternatiivselt ja kokkuleppel emaga võib isa viia lapse esmaspäeva hommikul otse lasteaeda. Alates kooliminekust veedab laps isaga iga teise nädalavahetuse reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Lapse toob tema elukohast ja viib sinna tagasi isa ja või muu lapsele lähedalseisev isik.
4. Lisaks eeltoodule veedab laps isaga suvel igast suvekuust esimesed kümme päeva. Juhul, kui isal ei ole võimalik märgitud aega lapsega veeta, lükkub isaga veedetav aeg samal kuul muule ajale.
5. Alates kooliminekust veedab laps isaga aega ka koolivaheaegadel. Ühel aastal veedab laps isaga sügisese ja emaga kevadise koolivaheaja, järgmisel aastal vastupidi. Talvise koolivaheaja veedab laps isa ja emaga võrdselt. Suvisest koolivaheajast veedab laps isaga 2 esimest nädalat juulikuus ja 2 esimest nädalat augustikuus. Juhul, kui isaga veedetav aeg langeb lapse laagrile vms., lepivad vanemad kokku isaga veedetavas muus ajas.
6. Oma sünnipäeva 20.12 veedab laps alati emaga ja 21.12 alati isaga. 23.-24.
7. veedab laps alati emaga ja 25.-27.12 veedab laps alati isaga. 31.12-1.01 ja 23.-24.06 veedab laps vaheldumisi ühel aastal emaga, teisel aastal isaga. Emadepäeva veedab laps alati emaga ja isadepäeva alati isaga. Ülejäänud pühad veedab laps emaga juhul, kui püha ei lange isaga veedetavale nädalavahetusele.
8. Vanemal on õigus veeta lapsega aega olulistel perekondlikel tähtpäevadel (sünnipäevad, pulmad, matused, suguvõsa kokkutulekud jms.) ka sel juhul, kui need langevad teise vanemaga veedetavale nädalavahetusele. Sellisel juhul vahetavad vanemad tähtpäevale langeva nädalavahetuse sellele järgneva nädalavahetusega, või vanemate kokkuleppel muu ajaga, leppides selles eelnevalt telefoni või e-posti teel kokku. Vahetatav ja asendatav nädalavahetus ei mõjuta ülejäänud tavapärast suhtlemisgraafikut (s.t. edasi jookseb suhtlemisgraafik samamoodi kui siis, kui nädalavahetusi ei oleks vahetatud).
9. Kl vanemal on õigus käia lapsega välismaal puhkuse- ja turismireisidel kuni 2 nädalat, olles teist vanemat reisi ajast ja sihtkohast ette teavitanud vähemalt 1 kuu. Laps võib reisida, kui reis vastab lapse vanusele ja võimetele. Lapse julgeoleku ja turvalisuse tagab lapsega koos reisiv vanem.
10. Kl vanemal on õigus sidevahendite abil lapsega suhelda ajal, mil laps viibib teise vanema juures ning lapsel on õigus suhelda eemalviibiva vanemaga. Siinjuures peab eemalviibiv lapsevanem silmas lapse päevakava ja uneaega.
11. Alates ajast, mis laps käib koolis, hoolitseb isa sellel nädalavahetusel, mille laps veedab temaga, lapse koduste koolitööde tegemise eest, vajadusel aitab ja õpetab last. Lapse koolijm. tööd, kui selliseid on nädalavahetuseks antud, tuleb teha esmases järjekorras ja ühise vaba aja veetmine toimub teiseses järjekorras. Vajadusel teavitab ema isa lapsega seotud olulistest üritustest ja tegevustest, samuti õppetööga seotud kohustustest, millised langevad isaga veedetavatele nädalavahetustele, isa kindlustab lapse osavõtu nimetatud tegevustest.
12. Vanemad tagavad lapse heaolu, tervisliku toitumise, arengu, puhtuse, hügieeninõuetest ja eakohasest päevakavast kinnipidamise. Laps peab magama omaette voodis. Lapsele ei ole eakohane pikk (üle 1 tunni päevas) arvutiga mängimine. Lapsele ei ole eakohane ning on keelatud lasta tal mängida vägivalda kujutavaid mänge. 3
13. Kumbki vanem ei kasuta lapse kuuldes ebatsensuurseid väljendeid ega halvusta lapse kuuldes teist vanemat.
14. Lapse haigestumisel teavitab vanem teist vanemat koheselt. Palavikuga haigestumise ajal või lapse lasteaiast (koolist) koju jäämist tingiva haigestumise korral viibib laps emaga. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku avalikku huvi ja seda on võimalik täita. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on lühendanud kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebamise tähtaega ühe päevani.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Pooled ei ole menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldust esitanud, mistõttu kohus ei pea vajalikuks menetluskulude rahalist suurust eraldi kindlaks määrata. Riigi õigusabi kulud tuleb jätta Eesti Vabariigi kanda. Viivi Villemson 4