KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-09-34968 Otsuse tegemise aeg ja koht 07. oktoober 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 24. septem

) § 61 lg 3 ja lg 4. Hagiavaldusele lisatud tõendite kohaselt on hageja võetud töötuna arvele alates 06.04.2009. a (tl 8) ning 22.04.2009. a otsusega on talle 180-ks kalendripäevaks määratud töötuskindlustushüvitis perioodiks 13.04.2009-21.07.2009 155,66 krooni kalendripäevas ja perioodiks 22.07.2009-09.10.2009 124,52 krooni kalendripäevas (tl 5). III Kostja vastus 6. Kostja oma 13.08.2009. a kirjalikus vastuses märkis, et ta ei keeldu elatise maksmisest poja ülalpidamiseks, kuid seoses sellega, et kostja on alates 30.04.2009. a töötu, ei ole tal võimalik elatist maksta. Elatist maksab kostja võimaluse piires ning elatise maksmise toimub kohtutäituri Kristiina Feinman`i vahendusel, kuna algatatud on täitemenetlus. Kostja saab maksta elatist töötuskindlustushüvitusest ning teised sissetulekud kostjal puuduvad. Kostja on 2 abielus ning tal on kaks alaealist last. Kostja vastusele lisatud tõendite kohaselt on kostja 12.08.2009. a esitanud töötuna arvele võtmise avalduse (tl 15-17), väljavõtte tööraamatust (tööleping lõpetati 30.04.2009. a; tl 20), abielutunnistuse (tl 19), lapse V.V.`i (sündinud 01.03.2000.

1. a)sünnitunnistuse (tl 18). IV Kohtuistung 7. Hageja jäi nõude juurde ning taotles elatise suurendamist alates hagi esitamisest summani 2 175 krooni. Hageja selgitas, et viimati sai elatist 2009. a maikuus kohtutäituri kaudu 400 krooni. Hageja asus tööle 10. augustil 2009. a (VKG Energia) ning tema netopalk on 4 000 krooni. Hageja on abielus, tema abikaasa käib tööl (netopalk 5 000 krooni) ning perekonnas on veel üks alaealine laps – 5. aastane A. T.. Hagejale kuulub korteriomand Põhja allee 7-2 ning hagejal on varaline kohustus panga ees, eluasemelaen (kuumakse 3 100 krooni). 8. Kostja selgitas, et ei ole suuteline suuremat elatist maksma, sest on töötu. Kostja ei tööta ka mitteametlikult. Kostja on abielus, abikaasa töötab ning peab käesoleval ajal peret üleval (ka kostjat ja nende ühist last Veronikat), abikaasa netopalk on 5 000 krooni. Abikaasal on sõiduauto Seat (1998. a), kostja sõiduauto VW Passat (1986.
2. a)on registreeritu autoregistris, kuid autot enam alles ei ole. Kostjal vara puudub. Kostja on võimeline maksma elatist ühes kalendrikuus 500 krooni. V Kohtu põhjendused 9. Perekonnaseaduse (

) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (

§ 49). 10.

Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (

§ 60lg 1).

11. Elatise suurus sõltub lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist (

§ 61lg 2).

12. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmiselgi. Vastavalt

§ 61

lg 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. 13. Eeltoodut arvestades peab

§ 61

lg 4 järgi ühe lapse ülalpidamiseks väljamõistetav igakuine elatis olema reeglina vähemalt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Üksnes erandina võib kohus elatise suurust vähendada alla elatise miinimummäära, s.t mõista välja elatise, mis on väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alused elatise vähendamiseks alla miinimummäära sisalduvad

§ 61lg 5 ja 6.

Muu hulgas on

§ 61

lg 6 p 1 järgi elatise miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmise aluseks kohustatud vanema töövõimetus. Tulenevalt 3 ülalpidamiskohustuse olemusest ja

§ 61

lg 6 p 1 mõttest saab järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Isiku töövõimetus peab olema seejuures püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Samas tuleb

§ 61

lg 6 p 1 tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib anda alust ka kohustatud vanema osaline töövõimetus, sest isiku võime tööga elatist teenida on ka sel juhul piiratud. 14. Riigikohus asus oma 19.06.2007. a lahendis 3-2-1-65-07 seisukohale, et: „/…/üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat

61 alusel elatise maksmisest. Kostja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud /…/“.

1. Kohus pole tuvastanud, et kostja on töövõimetu, st et tema võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Kostja on töövõimeline, mistõttu ta on suuteline oma lapsele ülalpidamist kindlustama. Kohus märgib, et vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lastele.
2. Kostja ei suutnud kohtule arusaadavalt selgitada seda, miks ta pöördus töötutoetuse määramiseks Eesti Töötukassasse alles 3,5 kuud pärast töölepingu lõpetamist (30.04.
3. a). Nimetatu kinnitab pigem seda, et kostjal olid nimetatud perioodil olemas sissetulekud ja oma elustandardi tõttu ta riigipoolset abi ei vajanud. Samal ajal maksis kostja elatist lapsele viimast korda
4. a aprillis 400 krooni.
5. Kohus märgib, et kostjal on vara, mida ta saaks vajadusel müüa ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks (sõiduauto VW Passat). Kohus ei loe kostja selgitust selle kohta, et sõiduauto on registris, kuid tegelikult kasutuskõlbmatu, veenvaks.
6. Elatise saab kehtestatud miinimummäärast väiksemas suuruses välja mõista vaid siis, kui lisaks isiku töövõime kaotusele ei ole vanemal ka tema tegeliku varalise seisundi tõttu võimalik elatist miinimummääras maksta. Kui kohustatud vanemal on sissetuleku puudumisest või sisstuleku vähesusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole

§ 61lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust.

1. Kostjalt on elatis välja mõistetud
2. aastal ning elatist on suurendatud
3. aastal. Kohtuotsuse alusel välja mõistetud elatise suurus on 620 krooni. 20.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Hageja taotleb hagis elatise suurendamist seadusega sätestatud miinimumsummani (

§ 61lg 4), mis alates 01.01.2008.

a on pool (1/2) Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

1. aastal oli kuupalga alammäär on 4 350 krooni, millest ½ on 2 175 krooni).
2. Elatise suurendamise ajal
3. aastal (alates
4. maist
5. a) oli elatise miinimum ühe lapse kohta 1 240 krooni. 01.10.
6. a kohtuotsuses leidis kohus, et kostja sissetulekut 4 arvestades on kostja ülalpidamisvõime (hageja ise ja tema kolm last) 620 krooni ning suurendas elatist, kuid mitte hageja nõutavas määras ning alla

§ 61lg 4 sätestatud määra.

22. Hagiavalduse esitamise ajal (20.07.2009.

1. a)oli hageja registreerinud end töötuna. Kostja tööleping oli lõpetatud 30.04.2009. a. Hagejal on kaks ülalpeetavat: poolte ühine laps R.(16. aastane) ja teisest abielust sündinud tütar A. (5. aastane). Kostjal on kaks ülalpeetavat: R.ja V. (9. aastane). 23. Kohtuistungi toimumise aja seisuga oli hageja asunud tööle ning kinnitas, et tema netopalk on 4 000 krooni. Kostja oli registreerinud end töötuna 12.08.2009. a ning talle määrati samal päeval töötutoetus 270-ks päevaks (kuni 15.05.2010.
2. a)päevamääraga 32,90 krooni (ühes kalendrikuus keskmiselt 987 krooni). Nii hageja kui kostja kinnitasid, et teisest abielust sündinud laste teised vanemad (hageja abikaasa A. T.; kostja abikaasa M. V.) töötavad ning kindlustavad laste (A. ja V.) ülalpidamise. 24. Kohus nõustub hagejaga, et 16. aastase lapse ülalpidamiseks makstav elatis 620 krooni ei ole piisav selleks, et katta lapse ülalpidamiskulud. Sama möönab ka kostja. 25. Hageja ülalpidamisvõime on: 1 333 krooni (hageja ise ja kaks last; 4 000 : 3). Kostja ülalpidamisvõime on 329 krooni (kostja ise ja kaks last; 987 : 3). Hageja abikaasa ülalpidamisvõime A.le ülalpidamist anda on 2 500 krooni (5 000 : 2), kostja abikaasa ülalpidamisvõime V.le ülalpidamist anda on samuti 2 500 krooni (5 000 : 2). 26. Lapsel puudub piisav sissetulek, sest hageja ei ole suuteline oma sissetuleku juures üksi kindlustama lapse ülalpidamist. 27. Seega on hagi põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtunik 5