Obsah (7)

§ 100§ 101§ 416§ 82§ 113§ 38§ 127

Tsiviilasi nr. 2-09-925/21 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja teatavaks tegemine 5.oktoober 2009, kohtukantselei kaudu tsiviilasi OÜO hagi AP vastu

) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. 1. Hageja tugineb nõudes 13.novembri 2007 lepingule. Pooltel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle; lepingul on tarbijakrediidilepingu iseloom. Pooltel on vaidlus selles, kas leping on ülesütlemisega lõppenud või mitte. Hageja väidab, et pank lõpetas lepingu ülesütlemisega. Kostja väidab, et leping kehtib; ülesütlemine on tühine seaduses ettenähtud ülesütlemise korra rikkumise tõttu. Võlaõigusseaduse § 402 järgi on tarbijakrediidilepinguks krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 100

järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine kohustuse rikkumiseks.

§ 101lg.

1 p. 4 järgi on võlausaldajal õigus võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral leping üles öelda. Tarbijakrediidilepingu puhul on võlausaldajal õigus leping üles öelda seaduses sätestatud piiranguid arvestades.

§ 416lg.

1 järgi võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos täiendava tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Hageja on esitanud ülesütlemise toimingute tõendamiseks kohtule panga 18.märtsi 2008 teate P1.1-3/6198 (tl. 55). Kostja väidab, et ei ole teadet saanud. Ainsa dokumendina, mis käsitab ülesütlemist on kostja väidetavalt saanud panga 8.juuli 2008 teate F04-01/14641 (tl. 25). Kohus loeb panga 18.märtsi 2008 teate kostjale teatavaks tehtuks. Teade on kostjale saadetud lepingus näidatud aadressile. Samale aadressile on saadetud ka panga 8.juuli 2008 teade, mille saamist kostja ei vaidlusta. Kostja on menetluses korduvalt kinnitanud, et ta on lepingus näidatud aadressil kättesaadav. Pooled ei ole lepingu sõlmimisel konkretiseerinud teadete 4 kättetoimetamise viisi või sidekanaleid. Seega tuleb panga valitud teate edastamise viisi (lihtkiri) pidada mõistlikuks ja poolte praktikas tavaliseks. Lepingu rikkumise teadet sisaldav tahteavaldus tuleb lugeda kostjale kättetoimetatuks kirja lähetamisest arvestades järgmisel päeval (TsÜS § 70).

§-s 416 on ette nähtud piirangud ja nendest tulenevad toimingud, mida võlausaldaja peab tarbijalepingu üleütlemise siduvuseks tegema. Kohus nõustub kostjaga selles, et võlausaldaja ei ole lepingu ülesütlemisel seaduses ettenähtud nõudeid järginud. Osundatud seaduse järgi on esimeseks ülesütlemise eelduseks võlgniku täielik või osaline viivitus rohkem kui kolme üksteisele järgneva osamaksega. Lepingu järgi (tl. 23) lasus kostjal kohustus tasuda igakuiselt kuu 28.kuupäeval kokkulepitud arvelduskontole 765 krooni. Lepingu sõlmimisel kokku lepitud maksepuhkus lõppes 31.detsembril

1. Seega saabus kostja esimene maksetähtaeg 28.jaanuaril
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja on lepingut rikkunud ja jätnud maksegraafikus ettenähtud maksed tasumata. Seega oli võlausaldaja õigustatud rikkumisele osundama ning seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid kasutama. Võlausaldaja poolt lepingu ülesütlemise teates (tl. 25) on osundatud panga varasematele teatistele, millest kohtule on esitatud vaid üks. 18.märtsi 2008 teate (tl. 55) saatmisel oli võlgnik viivituses kahe maksetähtaja maksetega. Võlausaldajal oli õigus reageerida teatega võlgniku mistahes rikkumisele, kuid mistahes rikkumine ei saa olla aluseks tarbijalepingu ülesütlemisele. Teiseks ülesütlemise siduvuse eelduseks on võlgnikule vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja andmine puudujääva summa tasumiseks. 18.märtsi teates on võlausaldaja määranud täiendava tähtaja 23.märtsiks, mis on teate vormistamise kuupäevast arvates 5 päeva. Täiendav tähtaeg on seaduses ettenähtust märkimisväärselt lühem ega hõlma kolme makset. Kolmanda eeldusena peab teates sisalduma selge avaldus lepingu ülesütlemise kavatsusest. 18.märtsi teates sisaldub avaldus lepingu ennetähtaegse lõpetamise kavatsusest, mille sõnastusest võis võlgnik järeldada ülesütlemise kavatsust. Samas puudus võlgnikul alus eeldada selle kavatsuse realiseerimist, kuna avalduse tegemise ajal (samuti täiendava tähtaja lõppemise ajal) oli võlgnik viivituses üksnes kahe maksega. Neljanda eeldusena peab võlausaldaja pakkuma võlgnikule koos täiendava tähtaja andmisega koos võimalust läbirääkimisteks, et leida võimalus kokkuleppele jõudmiseks. Läbirääkimistele asumise ettepanekut 18.märtsi 2008 teates ei sisaldu. Kohus möönab, et 8.juuli 2008 teate saatmisel oli võlgniku viivituses rohkem kui kolme igakuise maksega, kuid see ei vabasta võlausaldajat õiguskaitsevahendi kohaldamisel seaduses ettenähtud toimingute tegemisest. Eeltoodud rikkumisi hinnates tuleb asuda seisukohale, et lepingu ülesütlemine ei toonud tühisuse tõttu kaasa õiguslikke tagajärgi. Poolte 13.novembri 2008 leping kehtib ja on täitmiseks kohustuslik.
3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlana (limiit) 16 496.19 krooni. Kostja väidab, et põhivõlg on lepingu järgi 15 000 krooni; põhivõla nõue on põhjendatud üksnes 5 nende maksete osas, mille maksetähtaeg on saabunud. Kohus nõustub kostjaga selles, et hageja põhinõue on muutunud sissenõutavaks üksnes nende maksete osas, mille maksetähtaeg on saabunud (

§ 82lg.

1). Kostja väidab, et maksegraafikus ettenähtud igakuisest maksest (765kr.) moodustas põhivõlg 326 krooni. Hageja seda kostja väidet ei kummutanud. Asja kohtuistungil arutamise ajaks oli sissenõutavaks muutunud 20 makset. Seega on hageja nõue põhivõla osas 17.septembri 2009 seisuga põhjendatud summas 6 520 krooni. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hagejal oli õigus lisada põhivõlale (limiidile) maksepuhkuse ajal arvestatud intressi summa 1 496.19 krooni või mitte. Hageja on arvestanud intressi maksepuhkuse aja eest. Kostja väidab, et intressi määr oli kuni maksepuhkuse lõppemiseni 0%. Poolte esile toodud lepingu tingimused on vastuolulised. Lepingu esimesed kaks põhitingimust on sõnastatud selgelt: pank võimaldab kliendil kasutada limiiti summas 15 000 krooni intressi määraga 19% aastas. Kolmandas põhitingimuses sisaldub kokkulepe intressi arvestamise alguses, s.o. intressi arvestatakse alates 1.jaanuarist 2008; esimene maksekohustus saabub 28.jaanuaril 2009. Kohus nõustub kostjaga selles, et ebaselgus lepingus tekib maksepuhkust käsitava tingimuse tõlgendamisel. Lepingu järgi on kliendile võimaldatud maksepuhkust 13.novembrist 2007 kuni 31.detsembrini 2007; maksepuhkuse ajal arvestatud intressid suurendavad kliendi kasutuses oleva limiidi summat. Lepingu tingimusi ja seadust koosmõjus tõlgendades leiab kohus, et limiidi suurendamine hageja esile toodud viisil ei ole kooskõlas lepinguga ega seadusega. Tagastamisele kuuluv laen (krediit/limiit) ja intressid ei ole samasisulised nõuded. Põhivõlgnevuse tasumisega viivitamisel on võlausaldajal õigus nõuda viivitusintresside tasumist. Intressidelt omakorda intressi või viivitusintresside arvestamine ei ole lubatud (

§ 113lg.

6). Seega ei saa arvestatav intress tarbijat kahjustamata muutuda põhivõla (limiidi) osaks. Hageja ise kinnitab oma põhjendustes, et maksepuhkuse ajal oli intressi määr 0%. Hageja on maksepuhkuse perioodi (48 päeva) eest arvestanud intressi 1 469.19 krooni, mis on 9,8% põhikohustusest (aastane intressi määr – 74.52%, 9,8: 48 x 365). Hageja ei ole osundanud ühelegi lepingu tingimusele, millest selline intressi määr tuleneb. Maksepuhkuse perioodis (13.11.2007 – 31.12.2007) ja intressi määras (0%) on pooled kokku leppinud. Panga tüüptingimus maksepuhkuse ajal intresside arvestamise kohta ei saa kummutada kokkulepitud tingimusi (

§ 38

). Hinnates eeltoodut kogumis leiab kohus, et hageja nõue põhivõlana 9 976.19 (8 480 + 1 496.19) krooni väljamõistmises ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

1. Hageja on esitanud intressi nõude kogusummas 1 588.61 krooni, mida kostja tunnistas täielikult. Hagi tunnistamine on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg. 1 alusel hagi rahuldamise aluseks. Seega on hageja nõue 1 588.61 krooni väljamõistmises põhjendatud ja tuleb rahuldada.
2. Hageja nõuab kostjalt viivitusintresside tasumist. Kostja tunnistab nõuet 6 osaliselt. Möönab, et on maksete tasumisega viivituses, kuid mitte hagis märgitud ulatuses.

§ 101lg.

1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivise tasumist. Kohus nõustub kostjaga selles, et viivitusintresside arvestuses tuleb lähtuda maksete sissenõutavaks muutumise ajast.

§ 82lg.

1 järgi muutub kohustus sissenõutavaks kokkulepitud tähtpäeval. Hageja viivise nõue on põhjendatud järgmiselt: makse tähtaeg põhiosa 28.01.2008 326 28.02.2008 326 28.03.2008 326 28.04.2008 326 28.05.2008 326 28.06.2008 326 28.07.2008 326 28.08.2008 326 28.09.2008 326 28.10.2008 326 28.11.2008 326 28.12.2008 326 28.01.2009 326 28.02.2009 326 28.03.2009 326 28.04.2009 326 28.05.2009 326 28.06.2009 326 28.07.2009 326 28.08.2009 326 asja arutamise aja viivituse aeg 598 päeva 567 päeva 538 päeva 507 päeva 477 päeva 446 päeva 416 päeva 385 päeva 354 päeva 324 päeva 293 päeva 263 päeva 232 päeva 201 päeva 173 päeva 142 päeva 112 päeva 81 päeva 51 päeva 20 päeva seisuga (17.september viivis päevas 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 0,0815 kokku Seega on hageja viivitusintresside nõue põhjendatud kogusummas 503.67 krooni. 2009) kokku 48.737 46.2105 43.847 41.3205 38.8755 36.349 33.904 31.3775 28.851 26.406 23.8795 21.4345 18.908 16.3815 14.0995 11.573 9.128 6.6015 4.1565 1.63 503.67 krooni 17.septembri 2009 seisuga 5. Hageja nõuab kostjalt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist summas 7 866.38 krooni. Kostja väidab, et hageja kahju on tõendamata ja kostja tegevusega seostamata; kostja ei pidanud hageja nõutavat kahju lepingu rikkumise tagajärjena ette nägema.

§ 101lg.

1 p. 3 järgi on võlausaldajal õigus nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist.

§ 127lg.

1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 127lg.

3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või rakse hooletuse tõttu. Kooskõlas

§-ga 127 lg. 4 kuulub kahju hüvitamisele üksnes juhul, kui asjaolu, millele tema vastutus põhineb, on 7 kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega on kahju hüvitamise nõude hindamisel vaja selgitada 1) kas hagejal on kahju tekkinud, 2) kas ja millises ulatuses on võlgnik kohustust rikkunud ja 3) kas kohustuse rikkumine on võlausaldaja kahju põhjuseks ehk milline oleks võlausaldaja olukord juhul, kui võlgnik ei oleks kohustust rikkunud. Hageja on kahjuna nimetanud kulutusi, mida hageja on väidetavalt teinud kostjalt võla sissenõudmiseks. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks tuginenud enda esindajaga (OÜ Incure Inkasso Agentuur) sõlmitud lepingule nr.

1. Hagejat esindas kohtus OÜ Incure Inkasso Agentuur volikirja alusel K Jürivete. OÜ Incure Inkasso on 13.oktoobril 2008 esitanud hagejale arve 655 lepingu nr. 416 alusel 7 866.38 krooni tasumiseks. Arve on esitatud AP nõude kohtuvälise menetlemise eest (tl. 27). Vaidlust ei ole selles, et kostja on kohustust rikkunud. Rikkumine seisnes maksekohustuse täitmata jätmises. Sellise rikkumise tagajärjena pidi võlgnik ette nägema, et võlausaldajal võivad tekkida võla sissenõudmisele suunatud kulutused. Kohtumenetluse eelsed esinduskulud kuuluvad võlaõigusseaduse § 128 lg. 3 alusel hüvitatava kahju hulka eeldusel, et need on olnud vajalikud ja põhjendatud. Hüvitamisele kuuluva kahju hindamisel arvestab kohus võlaõigusseaduse §-s 139 lg. 2 sätestatud võlausaldaja kahju ärahoidmise/vähendamise kohustust. Kohtueelse menetluse kulude hüvitamist ei saa võlausaldaja nõuda ulatuses, milles ta oleks mõistlike abinõude tarvituselevõtuga saanud vältida. Hageja on osutatud teenusena esile toonud kostja suhtes ulatusliku aadressipäringu tegemise. Sellise kulutuse tegemine ei ole asjas kogutud tõendite alusel millegagi põhjendatud. Kostja elab ja on olnud kättesaadav lepingus märgitud aadressil. Kostja on probleemideta kätte saanud Sambliku 12 adresseeritud makseettepaneku ning hagimenetluses kohtukutse. Hageja selgitas kohtus, et on kohtueelselt vestelnud kostjaga telefonitsi. Seega pole hageja tellimusel tehtud ulatuslik aadressiotsing põhjustatud kostja käitumisest. Hageja ei ole kohtule esitanud mingeid tõendeid, mis kinnitaks hagejale teenuse osutaja poolt kostjale kohtueelses menetluses teadete saatmist või muude sissenõudele suunatud toimingute tegemist. Kohus leiab, et hageja ei ole järginud võlaõigusseaduse §-s 139 lg. 1 ja 2 sisalduvat kahju minimiseerimise kohustust. Vaidluses esile toodud asjaolusid hinnates leiab kohus, et hageja pidanuks mõistliku võlausaldajana hoiduma toimingutest, mis ei ole sissenõude võimaluste suurendamiseks tingimata vajalikud. Kohus arvestab kahju hüvitamise nõude hindamisel ka asjaolu, et hageja enese tegevusalaks on muu hulgas võlgade sissenõudmine ja inkassoteenused. Seega ei lisanud käsunduslepingu sõlmimine hagejale kompetentsi ega oskuseid. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väidetav kahju ei ole põhjuslikus seoses kostja käitumisega. Kahju hüvitamise nõue summas 7 866.38 krooni tuleb jätta rahuldamata. 8
2. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi tasumist. Kostja väidab, et leppetrahv on ebamõistlikult suur. Võlaõigusseaduse § 141 p. 3 ja § 158 järgi võivad pooled kohustuse täitmise tagada leppetrahviga. Lepptrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Leppetrahvi eesmärgiks on 1) võlgniku kohustuse täitmisele survestamine (võlgniku rikkumise ärahoidmine) ja 2) kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju kompenseerimine kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist (võlausaldaja õiguskaitse realiseerimine). Hageja tugineb leppetrahvi nõudes lepingu üldtingimuste p.-le 3.2, mille järgi on üldtingimuste p.-s 3 ettenähtud kohustuste rikkumise korral pangal õigus nõuda kliendilt igakordsel rikkumisel leppetrahvi 1 000 krooni. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud üldtingimuste p.-s 3.1.1 ettenähtud kohustust. Kostja ei taganud kuumakse tasumise päeval oma arvelduskontol makse debiteerimiseks piisaval määral raha; kostja ei ole kasutatud laenulimiiti tagastanud ega intresse maksnud. Leppetrahvi nõude eeldusteks on kehtiv kokkulepe, kohustuse rikkumine, vastutus rikkumise eest ja teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Kohus leiab, et hageja leppetrahvi nõue ei ole ülemäärane. Kohus nõustub kostjaga selles, et leppetrahvi käsitav tingimus on mõnevõrra ebaselge ja võimaldab tarbijat ebamõistlikult kahjustada. Hageja ei ole aga seda tingimust ebamõistlikult rakendanud. Kohus hindab esitatud leppetrahvi nõuet koosmõjus kahju hüvitamise nõudega. Leppetrahvi nõue summas 1 000 krooni tasakaalustab koostoimes viivitusintressidega kostja rikkumisest põhjustatud hageja negatiivse tagajärje ega ole vaidluses esile toodud asjaoludel kostja suhtes ebamõistlikult suur. Seega on hageja leppetrahvi nõue summas 1 000 krooni põhjendatud ja tuleb rahuldada. otsuse täitmise kord ja tähtaeg Pooled TsMS §-s 445 ettenähtud taotlusi kohtule ei esitanud. Tasaarvestatavaid nõudeid ei ole. menetluskulud Hageja on 9.jaanuari 2009 maksekorraldusega nr. 8254 tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ettenähtud riigilõivu 750 krooni. Hageja on 19.märtsi 2009 maksekorraldusega nr. 8688 tasunud hagi esitamisel ettenähtud riigilõivu 4 250 krooni. Hageja on nimetanud õigusabi kulu summas 3 540 krooni. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud. Menetluskulude jaotuse määramisel arvestab kohus hagi osalist rahuldamist ja 9 asjaolu, et kostja on menetluses pakkunud mõistliku kompromissi (TsMS § 163). Samuti asjaolu, et kostja ei ole ka menetluse kestel kohustuse rikkumist kõrvaldama asunud (TsMS § 162 lg. 4). Hagi hinna määranud nõuetest rahuldab kohus 27%. Kohus jätab samas proportsioonis riigilõivu kostja kanda. Muud menetluskulud jätab kohus neid kandnud poolte endi kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 4; 163; 434-436; 438439; 440 lg. 1; 441-442; 452-453; 455; 637 lg. 21; TsÜS § 5; 70 ja

§-st 3 p. 1; 38; 82 lg. 1; 100; 101 lg. 1 p. 1, 3, 4 ja 6; 113 lg. 6; 127 lg. 1, 3 ja 4; 128 lg. 3; 139 lg. 1 ja 2; 141 p. 3; 158; 402; 416 lg. 1 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada osaliselt. Mõista välja AP’lt OÜO kasuks 9 612.28 (üheksa tuhat kuussada kaksteist) krooni, s.h. 6 520 krooni laenu (limiidi) tagastamiseks, 1 588.61 krooni intressidena, 503.67 krooni viivitusintressidena ja 1 000 krooni leppetrahvina. Jätta rahuldamata OÜO hagi APlt 18 881.29 (9 976.19 + 1 038.72 + 7 866.38) krooni väljamõistmiseks. Jätta riigilõivust 27% AP kanda. Muud menetluskulud jätta neid kandnud poolte endi kanda. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Lihtmenetluses tehtud otsusele ei ole apellatsioonkaebuse esitamine lubatud. Selgitada, et füüsilisel isikul või mittetulunduslikul juriidilisel isikul on õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb kaebus ja menetlusabi taotlus esitada seaduses sätestatud tähtaja kestel. Kohus võib menetlusabi taotluse põhjendatuse korral anda menetlusosalisele tähtaja kaebuse täiendavaks põhjendamiseks. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik