Tsiviilasi nr.2-09-27477 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht 07.september 2009.a.; Valga koht

§407alusel asja kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega kostja kahjuks. esindajad Menetlusvorm RESOLUTSIOON Juhindudes Ts

ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4 ja , §396 ning

§162

, §173, §407, §415, §420, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada OÜ X hagi R. T. ja L. P. vastu täies ulatuses. Välja mõista R. T. (is.kood xxxxxxxxxxx) ja L. P. (is.kood xxxxxxxxxxx) solidaarselt laenulepingu järgi võlgnevus summas kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada kaks (32 802) krooni ning menetluskuludena riigilõiv summas kuustuhat (6 000) krooni OÜ X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib hageja esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (07.09.2009.a.). Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja menetluse taastamiseks Tartu Maakohtu Valga kohtumajale. Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et 09.04.2008.a. sõlmiti hageja ja R. T. vahel laenuleping nr xxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 10 000 krooni. Samal kuupäeval sõlmiti käendusleping nr xxx L. P. , kes kohustus vastutama hageja ees koos laenusaajaga kui solidaarvõlgnikud Laenusumma ja intresside lõpliku tasumise tähtaeg oli 09.04.2009.a. Lepingu tingimuste kohaselt laenu tagastamine ja intresside maksmine pidi toimuma perioodiliste maksetena, iga kuu 9. kuupäevaks. Laenulepingu eritingimuste kohaselt oli viivise määraks iga viivitatud päeva eest 1%. Kostjad ei täitnud lepinguga võetud kohutusi . Hageja kinnitab, et kostjad pole võlgnevust tasunud, mistõttu palub kostjatelt välja mõista lepingu järgi võlguolevad summad kogumahus 32 802 krooni, sealhulgas : laenu(krediidi)võlgnevus summas 10 000 krooni, intressid summas 6 300 krooni, kokkuleppe kohane leppetrahv summas 1 000 krooni, viivised summas 13 002 krooni ja nõudekulu 2 500 krooni. Menetluse käik 11.06.2009.a. väljastas kohus kostjatele hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud materjalidega ning kaaskirja, milles kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul menetlusdokumentide kättesaamisele järgnevast päevast arvates. Kostjat hoiatati, et tähtajaks vastuse mitteandmisel ja/või vastuse puudulikkuse korral võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada /tl.20-22/. Kostjatele on hagiavaldus lisadega edastatud põhivõlgnikule 18.06.2009.a. /tl.25/ ja käendajale 15.06.2009.a /tl.224/. Kuni käesoleva ajani kostjad kohtule vastanud ei ole. Kostjad, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Kuna kostjad ei ole kohtule vastanud tuleb asjas “Tsiviilkohtumenetluse seadustik” (

) (RT 49/05-395) §407 lg.1 alusel teha tagaseljaotsus.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostjad, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostjate poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel lahendab kohus

§-s 407 lg 1, lg 3 ja lg 5 2

§ 444lg 1 alusel esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.

§444

lg.1 sätestatu kohaselt võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. Kohustuse tekkealus “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. Asja materjalidega /tl 1-17/ on tõendatud, et 09.04.2008.a. sõlmiti poolte vahel laenuleping nr xxx, mille alusel hageja väljastas kostjale laenu summas 10 000 krooni, laenuintressiga 72% aastas. Seega eksisteerib poolte vahel tehingust tekkinud kohustus, millist reguleerivad võlasuhet (antud juhul krediit) puudutavad õigusnormid. Materiaalõiguslik regulatsioon “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §76 lg.1 kohaselt tuleb kohustused täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja kohustus laenu ja intressid tagastama osade kaupa maksegraafiku alusel iga kalendrikuu

1. kuupäeval. Asja materjalidega /tl.13-17/ on tõendatud, et Asja kostja pole hagejale intresse ja püsimakseid nõuetekohaselt tasunud. materjalidega on tõendatud, et kostja võlgneb hagejale tagastamata krediidina 16 300 krooni ning kokkuleppelise leppetrahvina summas 1 000 krooni. VÕS §113 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni nõuda viivitusintressi (viivist). Lepinguga on kohustuse pooled fikseerinud viivise suuruseks iga viivitatud päeva eest 1% aastas. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud eelnimetatud tingimustest ja viivisemäärast, saades seisuga 13.06.2009.a. viivise suuruseks 13 002 krooni.. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Lõige 4 kohaselt ei sõltu käenduse kehtivus põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lõige 2 kohaselt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Sama on kokku lepitud ka käenduslepingu p-des 1.1., 1.2.,1.
2. 3

§ 162

lõikele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 174

’ lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täielikult, siis tuleb kõik asjas kujunevad hageja menetluskulud jätta kostja kanda. Seega tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena asjas tasutud riigilõiv summas 6 000 krooni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Annemarie Gerassimov kohtunik 07.09.2009.a. 4