Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Swedbank’is (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Menetluse käik 02.01.2009.a. esitas AS S hagi SG’i vastu võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Liitumis- ja teenuste osutamise lepingu , mille alusel kohustus hageja osutama kostjale lepingus määratud teenust ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt, mistõttu palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 322.93 krooni ning viivise summas 321.93 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kõik hageja poolt kantud menetluskulud, s.h riigilõiv summas 250 krooni ning õigusabikulud summas 190.23 krooni Kostjale on hagi läbivaatamisest teatatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 12.06.2009.a. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Kohtu põhjendused
lg 4 kohaselt võib kohus kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Vastavalt
lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad
Kohus, hindamata tõendeid, leiab et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 5, § 8 lgga 2, § 76 lg-ga 1, §-ga 94, § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, § 108 lg-ga 1, § 113 lg-ga 1, § 928 lg-ga 1. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 322.93 krooni ning viivis summas 321.93 krooni.
Vastavalt
lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 esimese lause kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude 2
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja on hagiavalduses palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni (laekunud 23.12.2008.a.) ning õigusabikulud summas 190.23 krooni. Vastavalt kohtu 16.01.2009.a. nõudmisele on hageja tasunud täiendavalt riigilõivu summas 750 krooni (laekunud 22.01.2009.a.). Lisaks on hageja menetluse kestel tasunud ka kohtutäituritasu summas 413 krooni (laekunud 24.03.2009.a.) ning Ametlike Teadaannete tasu summas 100 krooni.
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab põhjendatuks kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskulud kogusummas 1386.00 krooni, s.o riigilõiv 1000.00 krooni, õigusabikulud summas 50 krooni, Ametlike Teadaannete tasu 100 krooni ning kohtutäituri tasu 236 krooni. Kuivõrd Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus’e kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel on kohtutäiturile välja makstud ainult 236.00 krooni, tuleb ülejäänud osa, st 177.00 krooni hagejale tagastada. Mare Kõlvart Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.