← Eesti

3-09-76/6

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-09-76 Otsuse kuupäev

  1. märts 2009 Kohtunik Mai Saunanen Kohtuasi Sulev Tutt`i kaebus Torma Vallavolikogu 16.detsembri 2008 otsuste nr 265, nr 266, 267, 268, 269, 270 ning 271 ja Torma Vallavolikogu 21.oktoobri 2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215ja 216 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Asjaolud ja menetlus Torma Vallavolikogu
  2. oktoobri 2008 otsustega nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 määrati kindlaks eelistused vaba põllumajandusmaa maatükkide nr P20, P21, P23, P26, P27 ja P28 kasutusvaldusesse saamise õigustatud isikute osas vastavalt maareformi seaduse (MaaRS) § 233 lõikele 6 ning Vabariigi Valitsuse
  3. jaanuari 2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord" § 10 lõigetele 5 ja
  4. Sulev Tutt, kes oli tähtaegselt esitanud taotluse nimetatud maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks, ei nõustunud nimetatud otsustega ning esitas
  5. novembril 2008 Torma Vallavolikogule vastavalt vaide, mis jäeti vallavolikogu
  6. detsembri 2008 otsusega nr 265 „Sulev Tuti vaide rahuldamata jätmine" rahuldamata. Arvestades Sulev Tuti vaides toodud väiteid selle kohta, et vallavolikogu
  7. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 on motiveerimata ning otsustest ei nähtu kaalutlusõiguse teostamisel arvestatud asjaolusid, võttis Torma Vallavolikogu
  8. detsembril 2008 vastu otsuse nr 266 „Torma Vallavolikogu
  9. oktoobri 2008 otsuse nr 210 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P20" täiendamine", otsuse nr 267 „Torma Vallavolikogu
  10. oktoobri 2008 otsuse nr 211 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P21" täiendamine", otsuse nr 268 „Torma Vallavolikogu
  11. oktoobri 2008 otsuse nr 213 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P23" täiendamine", otsuse nr 269 „Torma Vallavolikogu
  12. oktoobri 2008 otsuse nr 214 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P26" täiendamine", otsuse nr 270 „Torma Vallavolikogu
  13. oktoobri 2008 otsuse nr 215 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P27" täiendamine" ja otsuse nr 271 „Torma Vallavolikogu
  14. oktoobri 2008 otsuse nr 216 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P28" täiendamine" (edaspidi otsus nr 266, otsus nr 267, otsus nr 268, otsus nr 269, otsus nr 270 ja otsus nr 271). Nimetatud otsustega muudeti vallavolikogu otsuseid nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 ning täiendati nimetatud otsuste motiveerivaid osi täiendavate selgitustega selle kohta, millistele seaduses sätestatud eelistuskriteeriumidele ükski maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud isik vastas ning miks kasutati otsuse tegemisel ühte või teist eelistuskriteeriumi. Kaebuse taotlused ja põhjendused Halduskohtumenetluse seadustiku § 6 ja haldusmenetluse seaduse § 87 alusel palub kaebaja:
  15. Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu
  16. detsembri 2008 otsus nr 265 „Sulev Tutt'i vaide rahuldamata jätmine“.
  17. Kohustada Torma Vallavolikogu lahendama Sulev Tutti
  18. novembril 2008 esitatud vaie sisuliselt.
  19. Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu
  20. detsembri 2008 otsused nr 266, 267, 268, 269, 270 ja
  22. Tunnistada kehtetuks Torma Vallavolikogu
  23. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja
  25. Kohustada Torma Vallavolikogu menetlema kaebaja poolt
  26. juulil 2008 esitatud avaldust vabade põllumajandusmaade maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks kooskõlas haldusmenetluse seaduse ja hea halduse tavaga ja võtma vastu uued motiveeritud, kaalutletud ja normitehniliselt korrektsed otsused Kaebuse esitaja väitel on tema vaide läbivaatamisel rikutud menetlusnorme ning hea halduse põhimõtet, mille tõttu on Torma Vallavolikogu otsus nr 265 õigusvastane. Samuti on õigusvastased Torma Vallavolikogu
  27. detsembri 2008 otsused nr
  28. 267,
  29. 269, 270 ja 271, millega täiendati varasemate maa kasutusvaldusse andmise otsuste motiive. Vaide lahendamisel on eiratud haldusmenetluse seaduse § 84 lõikes 1 sätestatud 10 päevast tähtaega. Vaide esitajale ei teatatud vaide läbivaatamise tähtaja pikendamisest ega kutsutud kokku volikogu erakorralist koosolekut vaide läbivaatamiseks. Torma Vallavolikogu otsuse nr 265 vastuvõtmisel ei tagatud menetlusosaliste ärakuulamisõigust. Avaldajat ei kutsutud
  30. oktoobri 2008 Torma Vallavolikogu istungile. Kaebaja arvates jäeti vaie rahuldamata vaiet sisuliselt arutamata. Maa- ja heakorrakomisjoni seisukoht vaide kohta ei saa olla aluseks vaide rahuldamata jätmisele, kuna ühestki aktist ei nähtu, et Torma Vallavolikogu otsuste peale esitatud vaideid menetlevad volikogu komisjonid. Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni koosolekul toimunut ei saa pidada vaide menetlemiseks, kuna komisjoni liikmete poolt koosolekul avaldajale esitatud küsimused ei lähtunud vaide sisust, vaid olid isiklikku laadi. Avaldaja ei tahtnud vaiet esitades saada maad, vaid tahtis selgeid põhjendusi, miks on otsustatud konkreetsete taotlejate kasuks. Ilma nende põhjendusteta ei olegi võimalik otsuseid sisuliselt vaidlustada. Kaebaja arvates ei saanud vaidega vaidlustatud otsuste täiendatud motiivid olla vaide rahuldamata jätmise aluseks. Vallavolikogul ei olnud võimalik samal istungil võtta koos vaiet mitterahuldava otsusega vastu vaidlustatud otsuseid täiendavaid otsuseid. Otsuste 266 - 271 2 eelnõudega ei olnud volikogu liikmed eelnevalt tutvunud ja nende mahust tulenevalt oleks ebamõistlik eeldada, et seda tehti istungi jooksul. Nimetatud otsuste motiveeriva osa keerukust ja mahukust arvestades on ebamõistlik eeldada, et
  31. detsembri koosolekul, mis protokollist tulenevalt kestis 1,5 tundi, tõepoolest arutati ja jõuti ühehäälsele otsusele nii avaldaja vaide küsimuses kui ka otsuste täiendamise küsimuses. Torma Vallavolikogu otsuses nr 265 on jäetud tähelepanuta vaides esitatud väide, et vaidlustatud haldusaktid ei vasta vorminõuetele. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav. Vaide esitamisega vaidlustatud otsused on aga asjasse mittepühendatud isiku jaoks täiesti mõistetamatud, kuivõrd jääb arusaamatuks, millisest maatükist igas konkreetses otsuses räägitakse. Tähised P27, P21 jne ei ole piisavad selleks, et kinnistusraamatust vaadata, millisest maatükist on konkreetselt jutt. Lisaks sellele, et otsuseid lugedes ei selgu, miks üks või teine otsus on tehtud konkreetse taotleja kasuks, ei ole otsus üheselt mõistetav, kuna ei ole võimalik aru saada, millise maa taotluse kohta konkreetne otsus käib. Volikogu vaidlustatud otsustes on viidatud üksnes maareformi seaduse vastavale sättele, viidatud ei ole Vabariigi Valitsus
  32. jaanuaril 2005 määrusega nr 24 riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korra sätetele, millest juhindumine oli kasutusvaldusse andmise otsustamisel möödapääsmatu. Kaebaja rõhutab, et vastavalt Riigikohtu seisukohale, tuleb haldusaktis ära tuua vähemalt põhimotiivid, kuna iga diskretsiooniotsus on eriline ja ainukordne (3-3-1-54-03). Vaidega vaidlustatud otsused kaalutlusmotiive ei sisalda. Volikogul on õigus otsustada, missugust eelistuse alust ja millises järjekorras rakendada, ent menetlusosalistele peaksid olema otsustuskriteeriumid teada ning kõikides samalaadsetes menetlustes peaks kohalik omavalitsus taotlejate võrdsuse tagamiseks kohaldama ühesuguseid kriteeriume. Mõiste „jätkusuutlik" on määratlemata õigusmõiste ning seetõttu ei saa sellisest mõistest ühtmoodi aru saada ilma, et oleks kokku lepitud , milliste näitajatega see mõiste konkreetselt sisustatakse. Määratlemata õigusmõistele kohaliku omavalitsuse aktis sisu andmise olulisust rõhutab ka Riigikohus 13.06.2005 tehtud lahendi nr 3-4-1-5-05 punktides 16 ja
  33. Lõppkokkuvõttes jõuab kaebuse esitaja järeldusele, et Torma Vallavolikogu
  34. detsembri 2008 otsused 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 on õigustühised, kuna otsuste motivatsiooni täiendamist ei näe seadus ette, seega on need otsused võetud vastu õigusliku aluseta. Haldusmenetlus ei tunne mõistet «haldusakti täiendamine", seadusandluses puudub selliseks toiminguks vajalik regulatsioon. Menetluslikuks õiguslikuks aluseks on võetud kõnealustele otsustele haldusmenetluse seaduse § 59, mis võimaldab ilmse ebatäpsuse parandamist haldusaktis. Kuna tegemist ei ole kirjavigade ja muude ebatäpsustega, vaid sedavõrd oluliste vigadega, et nende esinemisel oli tegemist õigusvastaste haldusaktidega, siis ei saa haldusmenetluse seaduse § 59 alusel otsuseid muuta muutmiseks ettenähtud menetluskorda järgimata. Haldusakti puudulikku motivatsiooni ei saa kaebuse esitaja arvates kõrvaldada ka haldusmenetluse seaduse § 64 jj alusel. Nimetatud sättega kooskõlas võidakse küll uusi motiive lisada või olemasolevaid ära jätta, kuid sellel ei ole mingisugust õiguslikku tähendust, sest objektiivses reaalsuses juba aset leidnud sündmust (puudulik motiveerimine) ei ole võimalik olematuks lugeda. Vaidega, mida Torma Vallavolikogu ilma seda sisuliselt arutamata ei rahuldanud, taotles avaldaja Torma Vallavolikogu
  35. oktoobri 2008 otsuste nr 210; 211; 213; 214; 215 ja 216 kehtetuks tunnistamist. Torma Vallavolikogu
  36. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 on õigustühised põhjusel, et need on motiveerimata ning motiivide ning kaalutluste puudumise tõttu ei ole võimalik hinnata nende sisulist õiguspärasust. 3 Torma Vallavolikogu
  37. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 on võetud vastu huvitatud isikuid piisavalt ära kuulamata. Antud juhul võeti otsused vastu ilma avaldajat ja teisi maataotlejaid volikogu istungile või asja eelnevalt arutanud maa- ja heakorrakomisjoni koosolekule kutsumata. Ärakuulamata jätmine ja isikul asja arutamise juures viibimise mittevõimaldamine on oluline isiku menetlusõiguste rikkumine, mis toob kaasa haldusakti õigusvastasuse. Vastuseks vastustaja, kolmandate isikute ning maavanema seisukohtadele märgib kaebuse esitaja täiendavalt, et kaebus ei ole olulistes osades väljunud haldusaktide piiridest. Volikogus toimunu kajastamine on oluline, kuna vaidlustatud on volikogu otsused. Volikogu istungitel toimunu analüüsimine näitab, et vaidlustatud otsused olid ettevalmistamata ning volikogu liikmed ei olnud arutatavate küsimustega sisuliselt kursis. Kuna Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni
  38. detsembril 2008 toimunud avaldaja poolt esitatud vaide arutamine on lakooniliselt protokollitud, ei ole asjakohane Torma Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjoni
  39. detsembri
  40. a. koosoleku protokolli märkimine volikogu otsuste nr 266 – 271 alusena. Kaebaja ei nõustu maavanema seisukohaga, et
  41. detsembril vastuvõetud otsustega muudeti varasemaid,
  42. oktoobril vastuvõetud otsuseid haldusmenetluse seaduse § 64 mõttes. Torma Vallavolikogu pidi esmalt tunnistama
  43. oktoobril 2008 vastu võetud otsused kehtetuks kui õigusvastased haldusaktid ning seejärel võtma vastu uued otsused, mille vastuvõtmiseks oli vajalik läbida uuesti kogu asjasse puutuv menetlus. 16.12.2008 vastuvõetud otsused 266, 267, 268, 269, 270 ning 271 on õigustühised kui ebaõige motivatsiooniga haldusaktid. Antud juhul ei ole Jõgeva Maavalitsuse poolt
  44. juuli 2004 kirjaga nr 3.2-10/3281-
  45. vallavalitsustele ja vallavolikogudele teatavaks tehtud Maa-ameti
  46. juuli 2004 kirjal nr 16/7413 vähimatki tähtsust, sest selle sisu võis ju olla teada vallavolikogule, ent see ei olnud teada menetlusosalistele, sealhulgas avaldajale: kirja ei ole avalikustatud ei Maa-ameti, Jõgeva Maavalitsuse ega Torma Vallavolikogu kodulehel ning et sellele kirjale ei ole viidatud vaidlustatud otsustes, ei ole avaldajal olnud võimalik sellega varem tutvuda. Vallavolikogu võib küll otsustada, missugust eelistuse alust ja millises järjekorras rakendatakse, ent see kaalutlus peab olema menetlusosalistele teada ning vastuvõetud otsustes selgelt väljendatud, kusjuures üheaegselt vastuvõetud otsustes ei ole võimalik iga otsuse puhul rakendada erinevat eelistust ja erinevas järjekorras. Vastustaja seisukohad Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Torma Vallavolikogu on seisukohal, et S. Tutti vaiet arutati volikogu poolt piisava põhjalikkusega. Torma Vallavolikogu 21.oktoobri 2008.a. otsused nr 210, 211, 212, 213, 214, 215 ja 216 ning Torma Vallavolikogu 16.detsembri 2008.a. otsused nr 266, 267 ,268, 269, 270 ja 271 ei ole õigusvastased ega õigustühised, nagu seda väidab kaebuse esitaja. Otsused on kaalutletud ning ei sisalda kaalutlusvigu. Vastustaja märgib, et kaebuse esitaja kordab juba öeldud seisukohti uuesti ja uuesti iga kord pisut teises sõnastuses. Kaebusele on samuti iseloomulik, et kaebus väljub järjekindlalt vaidlustatud haldusaktide piirest ning sisaldab asjasse mittepuutuvat informatsiooni. S. Tutt heidab kõigile vaidlustatud haldusaktidele ette puudust, et seal kasutatakse määratlemata õigusmõistet jätkusuutlik. Volikogu oli haldusakte vastu võttes ning on ka praegu seisukohal, et mõiste jätkusuutlik on üldarusaadav ning mingi teistsuguse sõnaühendi kasutamist vaja ei olnud. 4 S. Tutt heidab oma kaebuses volikogule ette seda, et vaidlustatud otsustes kasutatakse maatükkide numeratsiooni, mis S. Tutti väidete kohaselt teeb volikogu otsused arusaamatuteks. 1.juulil 2008.a. avalduse esitamisega maatükkide P20, P21, P23, P26, P27, ja P28 kasutusvaldusesse saamiseks on S. Tutt olnud teadlik maatükkide sellisest tähistusest ning tema väide, et volikogu otsused ei ole arusaadavad, ei vasta tõele. S. Tutt heidab volikogule ette, et volikogu ei arutanud tema vaiet 10 päeva jooksul ehkki on teadlik, et volikogu reglement seda ei võimaldanud. See kaebaja väide ei oma seost kaebaja nõuetega. Asjaolu, millal volikogu S. Tutti vaiet arutas, ei muuda volikogu otsust õigustühiseks. Samuti ei muuda volikogu otsust õigustühiseks see, kui volikogu otsuses on viide maareformi seaduse §233 lg 2-le ja ei ole viidet samas sõnastuses olevale Vabariigi Valitsuse 31.jaanuari 2005.a. määrusele nr
  47. Kaebuse esitaja heidab volikogule ette, et volikogu ei ole teda ära kuulanud, kuna volikogu ei kutsunud teda 21.oktoobri 2008.a. volikogu istungile. Samas oli kaebaja kutsutud volikogu 16.detsembri 2008.a. istungile ning volikogu kuulas ta ära. Oma kaebuses väidab S. Tutt kategoorilises vormis, et tema vaie jäeti volikogus sisuliselt lahendamata ja et sisulist arutelu vaide üle volikogus ei toimunud ning, et volikogu otsuse nr 265 motiveeriv osa on koostatud peale volikogu istungit. Nimetatud S. Tutti väited ei vasta tõele. Volikogu arutas vaiet sisuliselt ning motiveeriv osa koostati ja loeti volikogu liikmetele ette enne volikogu istungi lõppu. Kaebuses käsitleb S.Tutt 16.detsembri 2008.a. ja 21.oktoobri 2008.a. otsuseid eraldi, ehkki nagu ka S. Tutti kaebusest on näha, on volikogu oma l6.detsembri 2008.a. otsustega täiendanud 21.oktoobri 2008.a. otsuseid. Seega pole mõeldav käsitleda otsuseid eraldivõetuna, nagu on seda teinud kaebuse esitaja. Torma Vallavolikogu leidis S. Tutti vaiet arutades, et 21.oktoobri 2008.a. otsused nr 210, 211, 212, 213, 214, 215 ja 216 on õiged ja puudub vajadus nende tühistamiseks või muutmiseks. Kuna S. Tutt oma vaides tõstatas probleemi, et temale ei ole lõpuni arusaadav 21.oktoobri 2008.a. volikogu otsuste sisu, siis pidas volikogu vajalikuks täiendada eraldi otsustega vaidega hõlmatud otsuste motiveerivat osa. S. Tutt leiab oma halduskohtule esitatud kaebuses, et volikogul puudus õigus otsuste vastuvõtmiseks, millega täiendati volikogu otsuste nr 210, 211, 212, 213, 214, 215 ja 216 motiveerivat osa. Volikogu sellist kaebuse esitaja seisukohta ei jaga ning on veendunud, et vajaduse ilmnemisel võis volikogu eraldi otsustega täiendada oma varasemate otsuste motiveerivat osa. Kolmanda isiku Mati Kepi arvamus Kolmas isik leidis, et Torma Vallavolikogu 21.oktoobri 2008.a. otsus nr 216 on õiguspärane ja talle kui selle otsuse adressaadile arusaadav. Torma valla vaba ja põllumajandusmaa kasutusvaldusse saamiseks maatükile number 28 esitasid taotluse füüsilisest isikust ettevõtjad Mati Kepp, Sulev Tutt ja Martin Ambo ning OÜ Vaiatu Agri, kes kõik on jätkusuutlikud. Maatükk nr.28 ei piirne Sulev Tutti maaomandiga. Mati Kepp kasutab maatükki nr.28 alates 1999.aastast lepingu alusel. Maareformi seaduse § 23 lõige 6 alusel sai Torma Vallavolikogu eelistada kasutusvaldusse andmisel ainult seda isikut, kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. 5 OÜ Sadala Agro arvamus OÜ Sadala Agro leiab, et Torma Vallavolikogu on teinud oma 21.oktoobri 2008.a. otsused nr. 210, 214 ja 215 kooskõlas maareformi seadusega ning täiendanud otsuste motiveerivat osa
  48. detsembri 2008.a otsustega nr. 266, 269 ja 270 õiglaselt. Torma Vallavolikogu 21.oktoobri 2008.a. otsusega nr. 210, 214 ja 215 kinnitati maatükile P20, P26 ja P27 kasutusvaldusesse saamise õigust omavaks isikuks OÜ Sadala Agro, keda eelistati MaaRS § 23 3 lõikes 6 toodud kriteeriumite järgi, kus eelistatakse taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on vallavolikogu hinnangul jätkusuutlik ning kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel ning kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb (P27). Jõgeva maavanema arvamus Jõgeva maavanem on seisukohal, et Sulev Tutti kaebus on alusetu ja tuleks jätta rahuldamata. Maavanem annab „Maareformi seaduse" § 341 lõikes 5 ning Vabariigi Valitsuse
  49. jaanuari 2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord" § 2 lõikes 1 sätestatud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse andmise korraldajana arvamuse Torma Vallavolikogu
  50. oktoobri 2008 otsuse nr 210 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P20", otsuse nr 211 Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P21", otsuse nr 213 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P23", otsuse nr 214 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile number P26", otsuse nr 215 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile nr P27" ja otsuse nr 216 „Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saaja kinnitamine maatükile nr P28" kohta (edaspidi otsus nr 210, otsus nr 211, otsus nr 213, otsus nr 214, otsus nr 215 ja otsus nr 216). Kaebuse esitaja väited selle kohta, et haldusmenetluse seadus ei võimalda varem vastuvõetud otsust täiendada, ei vasta tegelikele asjaoludele. Otsuste nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 puhul on tegemist eelnevate otsuste muutmise otsustega. Kuna otsuste motiveeriva osa täiendamise teel muutmise puhul ei saa rääkida isiku kahjuks tehtud otsustest, tuleb asuda seisukohale, et otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 motiveeriva osa muutmine täiendavate selgituste lisamise teel on õiguspärane. Arvamuse andmisel käsitletakse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate kindlaksmääramisel eelistuskriteeriumide rakendamise otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 analüüsimisel otsuseid nii
  51. oktoobri 2008 vastuvõetud redaktsioonis kui
  52. detsembril 2008 vallavolikogu otsustega nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 muudetud redaktsioonis. Nõustuda tuleb kaebuse esitaja väitega, et otsustes nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 on viide HMS §-le 59 ebaõige, kuna antud juhul ei ole tegemist ilmse ebatäpsuse parandamisega haldusaktis vaid haldusakti muutmisega HMS § 64 mõttes. Maavanem ei nõustu kaebuses esitatud väidetega selle kohta, et otsused 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 on õigustühised. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotleva isiku kohta kehtivaid nõudeid, riigimaa kasutusvaldusesse saaja kindlaksmääramist ning vallavolikogu poolt mitme riigimaa kasutusvaldusesse saamist taotleva isiku puhul eelistuskriteeriumide rakendamist reguleerivad maareformi seaduse § 233 lõiked 2, 5 ja 6 ja Vabariigi Valitsuse
  53. jaanuari 2005 määruse nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ning riigimaale kasutusvalduse seadmise kord" (edaspidi Kord) § 7 lõiked 1 ja 2 ning § 10 lõiked 1, 2, 3, 4, 5 ja
  54. Kuna MaaRS § 38 lõike 2 punkti 4 6 kohaselt on maareformiga seotud õigusaktide rakendamisel selgitusi andvaks pädevaks riigiasutuseks Maa-amet, tuleb vallavolikogudel arvesse võtta ka Maa-ameti
  55. juuli 2004 kirjaga nr 1-6/7413 „Maareformi seaduse § 233 lõigete 2 ja 6 rakendamine" antud juhiseid (edaspidi Maa-ameti selgitus), mis on Jõgeva maakonna vallavalitsustele ja vallavolikogudele teatavaks tehtud Jõgeva Maavalitsuse
  56. juuli 2004 kirjaga nr 3.2-10/3281-
  57. Torma Vallavolikogu otsustes nr 210, 211,213,214, 215 ja 216 on märgitud, millistele nõuetele pidid maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud isikud vastama, ära on toodud taotluse esitajad ning antud hinnang, et taotluse esitanud isikud vastavad maareformi seaduses maa kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitanud isikute kohta kehtestatud nõuetele. Seda osa vallavolikogu otsustest kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Korra § 10 lõigete 3, 4 ja 5 kohaselt määrab vallavolikogu juhul, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut, neile piisava tähtaja kokkuleppe sõlmimiseks, kusjuures ühesugust tähtaega rakendatakse kõigi kokkuleppemenetluste puhul. Kokkuleppe sõlmimiseks ettepaneku tegemisest teatatakse kõigile vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omava isiku tingimustele vastavatele isikutele tähitud kirjaga, milles näidatakse ära kirjaliku kokkuleppe vallavolikogule esitamise tähtpäev. Vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õigust omavad isikud saavad kokku leppida üksnes maa kasutusvaldusesse andmises ühele taotlejale. Allkirjade ehtsuse kokkuleppel tõestab notar või vallasekretär. Kui vallavolikogu poolt määratud tähtajaks kirjalikku kokkulepet ei esitata või kui kokkuleppele ei ole alla kirjutanud kõik isikud, kellele ettepanek tehti, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus maareformi seaduse § 233 lõikes 6 sätestatust lähtudes eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Maa-ameti selgituses on kõigile arusaadavalt selgitatud, et „Maareformi seaduse" § 233 lõikes 5 toodud eelistuskriteeriumide kohaselt on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; füüsilisest isikust ettevõtjat. Esimesel kahel juhul võib eelistatuks olla nii füüsilisest isikust ettevõtja kui juriidiline isik, ning kolmandal juhul võib volikogu eelistada füüsilisest isikust ettevõtjat juriidilisele isikule. Vallavolikogul tuleb eelistusotsuse tegemisel analüüsida, millistele eelistuskriteeriumidele keegi taotlejatest vastab ning otsustada, kas ning millist eelistuskriteeriumi otsuse tegemisel rakendada. Missugust eelistuse alust ja millises järjekorras rakendada, on vallavolikogu otsustada, samas võib vajadusel kasutada eelistuse aluseid ka üheaegselt. Maa-ameti selgituses avatakse ka mõiste „jätkusuutlik põllumajanduslik tootmine“. Selgituse kohaselt tähendab „jätkusuutlik" eeskätt seda, et ettevõtja senise põllumajandusliku tootmisega tegelemise majandusanalüüsi põhjal on alust eeldada, et ettevõtja on suuteline jätkama põllumajanduslikku majandustegevust vähemalt samal tasemel kui senini. Kaebuse esitaja väide selle kohta, et vallavolikogu vaidlustatud otsused on õigusvastased, kuna ei ole arusaadavad, sest on kasutatud määratlemata õigusmõistet, ei ole asjakohane, kuna nimetatud mõistet on seadusandja kasutanud seaduse tekstis ning sellele mõistele on pädeva organi poolt antud ka selgitus. Maa-ameti selgituses on märgitud, et seadusandja ei ole sätestanud vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse taotlejate eelistamise järjekorda ning volikogu peab ise otsustama, arvestades kõiki asjaolusid, kas üldse ja kui, siis keda saab vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse 7 taotlejatest eelistada. Samas on rõhutatud, et kohalik omavalitsus ei saa teha subjektiivset otsustust, eelistades näiteks üht füüsilisest isikust ettevõtjat teisele, kuna otsustus peab olema seadusega kooskõlas ja motiveeritud. Seega saab vallavolikogu eelistamist kohaldada vaid juhul, kui maa kasutusvaldusesse taotlejaid on mitu ja vaid üks vastab mõnele eelistuskriteeriumidest. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et volikogu saab kaalutlusõigust kasutada taotlejate põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel, eelistuskriteeriumide rakendamise osas saab volikogu otsustada esitatud dokumentide alusel vaid seda, kas ja millist eelistuskriteeriumi saab kasutada ning selle alusel tuleb vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamise õiguse saav isik välja selgitada. Täiesti põhjendamatu on kaebuse esitaja väide selle kohta, et vallavolikogu vaidlusalused otsused on õigustühised, kuna taotluse esitajate suhtes ei rakendatud ärakuulamisõigust, kuna taotlejate täiendavate selgituste ärakuulamist õigusaktid ette ei näe, otsused peavad põhinema dokumentaalselt tõestatud objektiivsetel asjaoludel. Maavanem analüüsib võimalusi eelistuskriteeriumide rakendamiseks põllumajandusmaa maatükkide kaupa ning annab hinnangu vastavale vaidlustatud otsustele. 1 .Maatükk number 20P, vallavolikogu otsused nr 210 ja
  58. Taotlused vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: OÜ SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kes kasutas taotletavat maad õiguslikul alusel; füüsilisest isikust ettevõtja Ahti Kalde; füüsilisest isikust ettevõtja Heino-Mart Kalde; füüsilisest isikust ettevõtja Ants Soodla; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt; füüsilisest isikust ettevõtja Martin Ambo, kes loobus taotlusest. Kuna taotluse juurde jäid 4 füüsilisest isikust ettevõtjat, ei olnud volikogul võimalik füüsilisest isikust ettevõtjat eelistada, eelistada sai vaid taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Nendele tingimustele vastas OÜ SADALA AGRO. Vallavolikogu otsuses nr 210 on märgitud taotletava maa õiguslikul alusel kasutamise alus, otsustavas osas on ka motiveeritud, et eelistati OÜ-d SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel.
  59. Maatükk nr P21 (otsused nr 211 ja 267) Taotlused selle maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: Osaühing Vaiatu Agri, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt. Volikogu oleks võinud eelistada kas Osaühingut Vaiatu Agri, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel, või füüsilisest isikust ettevõtjat Sulev Tutti. Otsuses nr 211 on märgitud Osaühingu Vaiatu Agri poolt taotletava maatüki kasutamise õiguslik alus ning otsustavas osas see, et eelistati Osaühingut Vaiatu Argi, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ning kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Selle otsuse motiveerivas osas ei ole märgitud, miks kasutati just seda eelistuskriteeriumi. Põhjendus on toodud volikogu otsuses nr 211, arvestades
  60. detsembri 2008 otsusega nr 267 tehtud muudatust.
  61. Maatükk nr P23 (otsused nr 213 ja 268) 8 Taotlused selle maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: Osaühing Vaiatu Agri, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel ning kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt. Volikogu oleks võinud eelistada kas Osaühingut Vaiatu Argi, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel, Osaühingut Vaiatu Agri, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat Sulev Tutti. Otsuses nr 213 on märgitud Osaühingu Vaiatu Agri poolt taotletava maatüki kasutamise õiguslik alus ja asjaolu, et taotletav maatükk piirneb Osaühingule Vaiatu Argi kuuluva „Palu" kinnistuga, mille katastritunnus on 81001:002:0100, ning otsustavas osas see, et eelistati Osaühingut Vaiatu Agri, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ning kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel ja kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Selle otsuse motiveerivas osas ei ole märgitud, miks kasutati neid eelistuskriteeriume. Põhjendus on toodud volikogu otsuses nr 213, arvestades
  62. detsembri 2008 otsusega nr 268 tehtud muudatust.
  63. Maatükk nr P26 (otsused nr 214 ja 269). Taotlused maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: OÜ SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; füüsilisest isikust ettevõtja Ahti Kalde, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; füüsilisest isikust ettevõtja Heino-Mart Kalde; füüsilisest isikust ettevõtja Ants Soodla; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt. Kuna taotluse on esitanud 4 füüsilisest isikust ettevõtjat, siis füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist eelistuskriteeriumina kasutada ei saa. Volikogul oli võimalik eelistada kas OÜ-d SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või Ahti Kaldet, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb. Otsuses nr 214 on märgitud OÜ SADALA AGRO poolt taotletava maa kasutamise õiguslik alus ning otsustavas osas see, et taotlejatest eelistatakse OÜ-d SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; asjaolu, et taotletav maatükk piirneb Ahti Kalde maaomandiga ning põhjendus selle kohta, mis kasutati jätkusuutliku põllumajandusliku tootmisega senist maakasutajat, on toodud otsuse
  64. detsembri 2008 redaktsioonis (muudatus tehti otsusega nr 269).
  65. Maatükk nr P27 (otsused nr 215 ja 270). Taotlused maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: OÜ SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik, kes kasutas maatükki õiguslikul alusel ning kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; füüsilisest isikust ettevõtja Ahti Kalde, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ning kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; füüsilisest isikust ettevõtja Heino-Mart Kalde; füüsilisest isikust ettevõtja Ants Soodla; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt; füüsilisest isikust ettevõtja Martin Ambo, kes loobus taotlusest. 9 Kuna taotuse juurde jäi 4 füüsilisest isikust ettevõtjat, siis füüsilisest isikust ettevõtjaks olemist eelistuskriteeriumina kasutada ei saanud; kuna taotletav maa piirnes kahe taotleja - OÜ SADALA AGRO ja Ahti Kalde maaomandiga, ei saanud ka seda eelistuskriteeriumi kasutada. Volikogu ainukeseks võimaluseks oli eelistada jätkusuutliku põllumajandusliku tootmisega senist maakasutajat. Otsuse nr 215 motiveerivas osas on märgitud OÜ SADALA AGRO maakasutuse õiguslik alus ning otsustavas osas on märgitud, et volikogu eelistab OÜ-d SADALA AGRO, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ning kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Eelistuskriteeriumi valikut on põhjendatud
  66. detsembri 2008 otsusega nr 270 muudetud otsuse nr 215 redaktsioonis.
  67. Maatükk nr P28 (otsused nr 216 ja 271) Taotlused maatüki kasutusvaldusesse saamiseks esitasid: füüsilisest isikust ettevõtja Mati Kepp, kelle põllumajanduslik tootmine on volikogu hinnangul jätkusuutlik ja kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel; füüsilisest isikust ettevõtja Sulev Tutt; füüsilisest isikust ettevõtja Martin Ambo, kes loobus taotlusest; Osaühing Vaiatu Agri. Kuna taotluse juurde jäid kaks füüsilisest isikust ettevõtjat, siis volikogu füüsilisest isikust ettevõtjaks olekut eelistuskriteeriumina kasutada ei saanud. Ainuke võimalus oli eelistada jätkusuutliku põllumajandusliku tootmisega ettevõtjat, kes kasutas sama maatükki õiguslikul alusel. Otsuse nr 216 motiveerivas osas on märgitud Mati Kepi maakasutuse õiguslik alus ning otsustava osas see, et volikogu eelistab füüsilisest isikust ettevõtjat Mati Keppi, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ning kes kasutab sama maatükki õiguslikul alusel. Otsuse nr 216
  68. detsembri 2008 otsusega nr 271 muudetud redaktsioonis on toodud ka põhjendus eelistuskriteeriumi valiku osas. Seega on otsustes nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 märgitud nõuded vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamist taotlejate kohta; otsustes on märgitud, kes vastava maatüki kasutusvaldusesse saamiseks taotluse esitasid, märgitud on volikogu otsus, millega taotlejatele tehti ettepanek kokkuleppe sõlmimiseks ning asjaolu, et kokkulepet volikogule ei esitatud; otsuses on seaduses sätestatud sõnastuses toodud kriteeriumid, mida volikogu võib maa kasutusvaldusse saaja eelistamisel kasutada; märgitud on senise maakasutuse õiguslikud alused. Otsustamisel on aluseks võetud nii maareformi seaduse sätted kui Vabariigi Valitsuse
  69. jaanuari 2005 määrus nr 24 „Riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise kord"; volikogu otsustavas osas on märgitud kõik Korra § 10 lõikes 8 märgitud andmed (sealhulgas maatüki kohta - kasutusvaldusesse antava vaba põllumaatüki number lehel ja suurus) ning põhjendus, keda ning miks taotlejatest eelistati. Ainukeseks veaks võiks lugeda seda, et esialgsetes volikogu otsustes ei ole märgitud, miks kasutati just seda eelistuse alust nendel juhtudel, kui oli võimalik valida mitme eelistuskriteeriumi vahel - otsustes nr 215 ja
  70. Nimetatud viga on parandatud
  71. detsembri 2008 otsustega nr 267 ja 268 tehtud muudatustega. Arvestades ülaltoodut saab asuda seisukohale, et otsused on piisavalt motiveeritud (otsuste nr 215 ja 216 osas arvestades
  72. detsembri otsustega nr 267 ja 268 tehtud muudatusi); kaalutlusõigust sai volikogu kasutada taotlejate põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel, kuid seda osa otsustest vaidlustatud ei ole; volikogu poolt eelistusotsuse tegemisel õigusaktid taotlejate ärakuulamist ette ei näe, otsus peab tuginema objektiivsetel asjaoludel, subjektiivseid otsuseid siin volikogu teha ei tohi, kaalutlusõigust saab kasutada ainult eelistuskriteeriumi valikul; otsused vastavad Korras sätestatud vorminõuetele. 10 Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab Sulev Tutti kaebuse rahuldamata. Kuna kabuse esitaja on palunud lahendada asja kirjalikus menetluses, hindab kohus kaebuse põhjendatust lähtudes kaebuses esitatud taotlustest ja argumentidest. Kaebuses taotleb kaebuse esitaja haldusaktide kehtetuks tunnistamist. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 6 lg 2 p 1 käsitleb kohus neid taotlusi haldusaktide tühistamiseks esitatud taotlustena.
  73. Kaebuse esitaja taotleb tühistada Torma Vallavolikogu
  74. detsembri 2008 otsus nr 265 „Sulev Tutt'i vaide rahuldamata jätmine“ ning kohustada Torma Vallavolikogu lahendama Sulev Tutti
  75. novembril 2008 esitatud vaie sisuliselt. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 87 lg 2 p 3 kohaselt võib halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumatult. Kaebuse esitaja väitel rikuti tema vaide läbivaatamisel menetlusnorme ja hea halduse põhimõtet. Tema vaiet ei lahendatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjonil puudus vaide menetlemiseks pädevus. Kaebaja soovis oma vaide lahendamisel saada selgeid põhjendusi, miks volikogu on otsustanud konkreetsete taotlejate kasuks, volikogult. Volikogu pidanuks tagama kõigi menetlusosaliste ärakuulamise volikogu istungil. Kaebaja on ka seisukohal, et vallavolikogu liikmed ei omanud tema vaide kohta otsuse langetamiseks piisavat teavet, sest volikogu otsuste nr 266 - 271 eelnõudega ei olnud volikogu liikmed saanud enne volikogu istungit ilmselt tutvuda. Asjaolu, et Sulev Tutti vaiet ei vaadanud volikogu läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud 10 päevase tähtaja jooksul, ei loe kohus sedavõrd oluliseks menetlusnõuete rikkumiseks, mille tõttu tuleks vaideotsus tühistada. Vastavalt HMS § 83 lg-le 2 kuulatakse vaiet läbi vaadates ära asjast huvitatud isikute seletused. Sulev Tutti poolt 21.11.2008 vallavolikogule esitatud vaiet arutas 09.12.2008 Torma vallavolikogu maa- ja heakorrakomisjon. Komisjoni koosolekule olid kutsutud ja koosolekul osalesid nii kaebuse esitaja kui vallavolikogu poolt kinnitatud põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajad. Komisjoni koosolekul oli kõigil osalejatel, sealhulgas kaebuse esitajal, võimalus esitada maa kasutusvaldusesse saajate kinnitamise otsuste kohta oma seletus ja arvamus. Koosoleku protokollist nähtuvalt Sulev Tutt seda võimalust ka kasutas (tl 29- 39). Sulev Tutti vaiet arutas Torma Vallavolikogu 16.12.2008 toimunud istungil. Istungile oli kutsutud ja sellel osales ka Sulev Tutt, kellele anti võimalus oma seisukohta avaldada (tl 41-43). Seega ei ole õige kaebaja väide, et vallavolikogu otsuste vastuvõtmisel ei kuulatud teda ära. Asjaolu , et volikogu istungil ei kuulatud ära kõiki menetlusosalisi, ei riku kohtu arvates kaebuse esitaja õigusi. Oluline on, et kaebajale oli ärakuulamisõigus tagatud. Mis puudutab maa-ja heakorrakomisjoni pädevust volikogus arutusele tulevate küsimustega tegelemisel, siis selles osas märgib kohus järgnevat: Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 47 lg-le 2 sätestatakse volikogu komisjoni tegevuse alused ja kord valla või linna põhimääruses. 22.08.2006.a. määrusega Torma Vallavolikogu poolt kinnitatud Torma valla põhimääruse § 25 lg 1 kohaselt töötab volikogu 11 täiskoguna, komisjonidena ja fraktsioonidena. Vastavalt põhimääruse § 56 lg-le 4 töötab komisjon välja volikogu õigusaktide eelnõusid, annab vallavolikogule ja vallavalitsusele oma tegutsemisvaldkonnas soovitusi ja arvamusi. Seega oli maa- ja heakorrakomisjon pädev arutama Sulev Tutti vaiet ja esitama vallavolikogule oma seisukoht vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Komisjon oli pädev esitama volikogule ka eelnõud vaide all olevate otsuste põhjenduste täiendamiseks. Komisjon esitas volikogule arvamuse, et S. Tutti vaie tuleks rahuldamata jätta ning eelnõud vallavolikogu 21.oktoobri 2008.a. otsuste, millega kinnitati põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajad, motivatsiooni täiendamiseks. Põhjendamatu on kaebaja seisukoht, et volikogu otsus tema vaide rahuldamata jätmise osas on formaalne, mitte sisuline, kuna volikogu liikmetel ei olnud ilmselt võimalik enne tema vaide kohta otsuse langetamist 21.oktoobri 2008.a. otsuste motivatsiooni täiendamise eelnõudega tutvuda. Volikogu reglemendi § 24 kohaselt peab määruse või otsuse eelnõu olema esitatud valla kantseleisse hiljemalt kolm päeva enne istungi algust. Reglemendi § 42 lg 3 sätestab, et kutse volikogu istungile tehakse volikogu liikmetele teatavaks vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Koos kutsega tehakse volikogu liikmetele kättesaadavaks istungi materjalid. Seega oli volikogu liikmetel juba enne istungit võimalik tutvuda maa- ja heakorrakomisjoni poolt vallavolikogu 21.oktoobri 2008.a. otsuste, millega kinnitati põllumajandusmaa kasutusvaldusse saajad, motivatsiooni täiendamiseks esitatud eelnõudega. Kohus on seisukohal, et Torma Vallavolikogu
  76. detsembri 2008 otsus nr 265 Sulev Tutti vaide rahuldamata jätmise kohta on õiguspärane, vastab vorminõuetele ja otsuse vastuvõtmisel kaebaja menetlusõigusi rikutud ei ole. Lähtudes sellest kohtu seisukohast puudub kohtul alus teha Torma Vallavolikogule ettekirjutus lahendada Sulev Tutti
  77. novembril 2008 esitatud vaie sisuliselt.
  78. Kaebuses on esitatud taotlus tühistada Torma Vallavolikogu
  79. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 ja
  80. detsembri 2008 otsused nr 266, 267, 268, 269, 270 ja
  81. Nagu kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud, on Torma Vallavolikogu
  82. oktoobri 2008 otsustega nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 kinnitatud vaba põllumajandusmaa saajad maatükkide lõikes ning vallavolikogu
  83. detsembri 2008 otsustega nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 on otsustatud täiendada 21.oktoobri 2008.a. otsuste motiveerivat osa. Kuigi maa kasutusvaldusesse korraldajaks ja lõplikuks otsustajaks on maavanem, on kaebuse esitajal kohtu arvates õigus vaidlustada kohtus Torma Vallavolikogu
  84. oktoobri 2008 otsuseid nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216, sest nende (eel)haldusaktidega on vallavolikogu määranud kindlaks ühe või teise konkreetse maatüki kasutusvaldusesse saaja ning maavanem lähtub kasutusvalduse seadmisel vallavolikogu ettepanekust. Kaebuse esitaja arvates on Torma Vallavolikogu
  85. detsembri 2008 otsustega nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 mitte üksnes õigusvastased vaid õigustühised. Õigustühised on vallavolikogu eelnimetatud otsused seetõttu, et nende vastuvõtmiseks puudub õiguslik alus. Haldusmenetlus ei tunne mõistet „haldusakti täiendamine“, seadusandluses puudub selliseks toiminguks vajalik õiguslik alus. Haldusakti tühisuse tunnused sätestab HMS § 63 mille lõike 2 kohaselt on haldusakt tühine, kui: 1) sellest ei selgu haldusakti andnud haldusorgan; 2) sellest ei selgu haldusakti adressaat; 12 3) seda ei ole andnud pädev haldusorgan; 4) see kohustab toime panema õigusrikkumise; 5) sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Torma Vallavolikogu
  86. detsembri 2008 otsustel nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 ei ole ühtegi haldusakti tühisust tingivat tunnust. Seetõttu on kaebaja väide nende tühisuse kohta alusetu. Samal põhjusel on alusetu ka kaebaja väide, et õigustühised on Torma Vallavolikogu oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja
  87. Puudulikult motiveeritud haldusakt võib olla õigusvastane, kuid ei ole HMS § 63 lg-s 2 sätestatust lähtudes õigustühine. Asjaolu, et haldusmenetluses puudub õigusakti täiendamise regulatsioon ei tähenda, et haldusorganil puudub õigus varem vastuvõetud haldusakti, sealjuures selle haldusakti motivatsiooni täiendada. Haldusakti täiendamine (motiivide tagantjärgi lisamine või muutmine) ei ole haldusakti muutmine HMS § 64 lg 1 teise lause tähenduses. Selles tähenduses haldusakti muutmisega on tegemist vaid siis, kui muudetakse haldusakti resolutiivosa. Haldusakti resolutiivosa muutmisega muudetakse haldusakti regulatsiooni. Haldusakti regulatsiooni muutmine allub samadele reeglitele, mis haldusakti kehtetuks tunnistamine või haldusakti peatamine ( HMS § 64 lg 1) Haldusakti muutmisel tuleb lähtuda haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta haldusmenetluse seaduses sätestatud regulatsioonist. Kuna Torma Vallavolikogu oktoobri 2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 motivatsiooni täiendamisega neid haldusakte ei HMS § 64 lg 1 tähenduses ei muudetud, on ekslikud kaebaja väited selle kohta, et Torma Vallavolikogu pidanuks eelnimetatud otsused kui õigusvastased haldusaktid esmalt kehtetuks tunnistada ning seejärel võtma vastu uued otsused, mille vastuvõtmiseks oli vajalik läbida uuesti kogu asjasse puutuv menetlus. Kaebaja ei vaidlusta Torma Vallavolikogu
  88. oktoobri 2008 otsuste nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 vastavust kehtivale materiaalõigusele, seetõttu ei anna kohus ka hinnangut sellele, kas vaidlustatud haldusaktid on kooskõlas maareformi seaduse ning selle alusel antud Vabariigi Valitsuse
  89. jaanuari 2005 määrusega nr 24 kehtestatud riigimaa kasutusvaldusesse andmise ja riigimaale kasutusvalduse seadmise korraga (edaspidi Kord). Kaebaja väitel on eelnimetatud otsused motiveerimata ning ei vasta vorminõuetele. Vorminõuetele mittevastavus seisneb selles, et haldusaktid ei ole selged ja üheselt mõistetavad Haldusaktides kasutatakse maatükkide tähistamiseks numbreid, mis ei võimalda hiljem tuvastada, millisest konkreetsest maatükist on jutt. Lisaks sellele ei ole piisav viide haldusaktide õiguslikule alusele ning haldusaktid sisaldavad määratlemata õigusmõistet „ jätkusuutlik“, mille sisu ei ole avatud. Mis puutub sellesse, et kasutusvaldusesse antavad maatükid on tähistatud numbritega, siis selline tähistamine vastab Korras sätestatud nõuetele. Korra § 10 lg 8 kohaselt peab vallavolikogu poolt kinnitatav vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saajate nimekiri sisaldama järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku puhul – ees- ja perekonnanimi, isikukood ja äriregistri registrikood, elukoht ja postiaadress ning kasutusvaldusesse antava vaba põllumaatüki number registreerimise lehel ja suurus; 2) juriidilise isiku puhul – nimi, äriregistri registrikood, asukoht ja postiaadress, andmed maa kasutusvaldusesse andmise protsessis juriidilist isikut esindama volitatud isiku kohta ning kasutusvaldusesse antava vaba põllumaatüki number registreerimise lehel ja suurus. Maatüki täpne mõõdistamine toimub ja maatükile antakse nimetus alles katastriüksuse moodustamisel. 13 Väide, et volikogu vaidlustatud otsustes on viidatud üksnes maareformi seadusele ja puudub viide valitsuse määruse vastavale sättele, on väär. Otsused sisaldavad korrektseid viiteid nii ühele kui teisele õigusaktile. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 13.06.2005 lahendis nr 3-4-1-5-05 märgib Riigikohus, et määratlemata õigusmõiste on õigustehniline vahend, mille puhul seadusandja loobub detailsete ettekirjutuste andmisest seadustes enestes, delegeerides normi täpsustamise seaduse rakendajale. Kuna määratlemata õigusmõiste on seadusandja poolt loodud, tuleb seda sisustada seadusandja juhiste ja eesmärkide abil. Millist põllumajanduslikku tegevust tuleb lugeda jätkusuutlikuks, on andnud vallavolikogudele selgituse pädev organ - Maa-amet. Maa-ametil on vastavalt MaaRS § 38 lg-le 4 õigus anda selgitusi maareformiga seotud õigusaktide rakendamisel. Maa-ameti selgitusest tuleb maa kasutusvaldusesse andmisel lähtuda. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et Torma Vallavolikogu
  90. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 on motiveerimata. Nende otsuste motiveeritust tuleb hinnata lähtudes nendele volikogu
  91. detsembri 2008 otsustega nr 266, 267, 268, 269, 270 ja 271 lisatud täiendavatest põhjendustest. Kohus on seisukohal, et pärast motivatsiooni täiendamist on Torma Vallavolikogu
  92. oktoobri 2008 otsused nr 210, 211, 213, 214, 215 ja 216 piisavalt motiveeritud. Eelnimetatud vallavolikogu otsused on õiguspärased ja vastavad vorminõuetele. Seetõttu jääb rahuldamata kaebuse taotlus kohustada Torma Vallavolikogu menetlema kaebaja poolt
  93. juulil 2008 esitatud avaldust vabade põllumajandusmaade maatükkide kasutusvaldusesse saamiseks kooskõlas haldusmenetluse seaduse ja hea halduse tavaga ja võtma vastu uued motiveeritud, kaalutletud ja normitehniliselt korrektsed otsused. Lähtudes eeltoodud põhjendustest ning juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-s 6 sätestatud volitusest jätab kohus kaebuse tervikuna rahuldamata. Mai Saunanen kohtunik 14

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.